poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu
,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks.
milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas. Timotheus von Bock oli sealne parun, kes omas lähedasi suhteid tolleaegse Vene keisri Aleksander I. Kõrgemast soost ohvitser Bock oli tsaari parem käsi, kes pidi peaaegu abielluma keisri sohilapsega. See jäi siiski ära. Timotheus oli eestimeelne mees, mitte just patrioot, kuid talle läks siinsete eestlaste olukord korda. Seda kindlasti ka tänu tema eesti talutüdrukust naisele. Von Bock oli arvamusel, et kuna ta on tsaari hea sõber, siis on tal võimalus teda mõjutada. Ta koostas Vene tsaaririigile konstitutsiooni, mis nägi ette rahva võimu kasvu
,,Keisri hull'' J.Kross Tegevusaeg: 19. saj I poolel (1827-1859) Tegevuskoht: Eestis, Võisniku mõisas Raamatu ilmumisaeg: 1978. a Teose kirjutusstiil: pävikuvorm Tegelased: Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836) .. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli
Villu Jaan Kross "Keisri hull" Jaan Kross · Krossi peamisteks ainevaldkondadeks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud eestlaste elu kroonikuk, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlaste elu keskajast kuni tänapäevani. · Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega.
Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi. See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis Jakobile, et ta oli küll vanglas hull olnud, aga nüüd enam pole. Vanglakaristus asendus koduarestiga. Prooviti ka põgeneda, kuid kaks põgenemiskatset luhtusid erinevatel põhjustel. Ja ka kolmas põgenemiskatse ebaõnnestus asjaosaliste enda mõttemaailmade tõttu, nimelt otsustas Timotheus, et õigem on jääda tsaari Venemaale. Timotheus suri ebaselgetel põhjustel. Raamatu lõpuosas andis Jakob oma päeviku Timotheusi pojale Jürile. Tegelased Timotheus oli eestimeelne inimene
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
796 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid