raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu
2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise.
2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja meetodid............................................................8 2.2.1Raha arvestus..................................................................................................8 2.2.2Põhivara arvestus............................................................................................8 2.2.3Finantsinvesteeringute arvestus......................................................................9 2.2.4Nõuete ja ettemaksete arvestus.......................................................................9 2.2.5Võlgade ja ettemaksete arvestus.....................................................................9 2.2.6Müügiarvestus.................................................................................................9 2.2.7Laenude arvestus.............................................................................................9 3TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS.....................
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS
Kasum (kahjum) põhivara müügist Прибыль от продажи основного имущества Kahjum põhivara müügist Убыток от продажи основного имущества Äritegevusega seotud nõuete ja Изменение связанных с коммерческой деятельностью ettemaksete muutus требований и предоплат Varude muutus Изменение запасов Äritegevusega seotud kohustuste ja Изменение связанных с коммерческой деятельностью ettemaksete muutus обязательств и предоплат
Rahavood äritegevusest Ärikasum 2 613 766 2 126 564 Korrigeerimised põhivara kulumiga ja väärtuse langusega 5 1 615 179 1 376 703 kasum põhivara müügist 5;16 -8 475 -8 475 kahjum põhivara mahakandmisest 5 0 20 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -111 592 -418 086 Varude muutus -2 808 928 -460 365 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 2 099 872 -265 161 Makstud intressid -133 587 -49 074 Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002
Leevendades krediiditingimusi 10. Varude positiivse seisu aitavad kujundada Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine Laovarudse planeerimise süsteem Toorainevarude tagastamine tarnijatele 11. Likviidsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on Võimalikult pikk järelmaksuperiood Maksimaalsed ettemaksed Maksmistegavenitamine mõistlikkuse piires Ettemaksete minimeerimine Kasutada võimalikult suuremahulisi tarneid 12. Tagasiostetav võlakiri Võib olla väljastatud seeriavõlakirjana Annab õiguse see enne tähtaega investorilt tagasi osta Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu
7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number
juurdekasv Aasta 2016 2015 2016 2015 Ärikasum/kahjum 1 240 276 1 123 566 116 710 24 579 99 771 -75 192 Nõuete ja ettemaksete muutus -92 070 56 824 -148 893 -8 597 -23 886 15 289 Kohustuste ja ettemaksete muutus 387 007 -15 810 402 817 -2 440 -23 886 21 446 Makstud intress -1 735 -1 876 141 0 -442 442
varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon................................................12 3.2 Arvelduste inventeerimine.............................................................................................13 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine...........................................................................13 3.4 Varade inventuur............................................................................................................13 3.5 Kohustuste inventuur.....................................................................................................14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE.....................................15 4.1 Raamatupidamise aastaaruande lisad..................
Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: · ettemaksed teenuste eest; ·ettemaksed kaupade eest; ·ettemaksed materiaalse põhivara eest; ·ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust. Ettemaksed registreeritakse Ettemaksete registris. Näide: Ettevõte teeb ettemaksuteatise alusel ettemaksu kaupade ostu eest summas 3000 eurot. D Ettemaksed kaupade eest 3000 K Raha 3000 Ettevõte saab seitsme päeva jooksul kaubaarve summas 3000 eurot (s.h käibemaks). D Müügiks ostetud kaubad 2500 D Sisendkäibemaks 500 K Võlad tarnijatele 3000 Ettevõte tasaarvleb varem tasutud ettemakse ülesvõetud kohustusega D Võlad tarnijatele 3000
· tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Enamikul juhtudel lähevad omandiga seotud riskid ja hüved müüjalt ostjale üle samal ajal juriidilise omandiõiguse üleminekuga (näiteks jaemüügi puhul toimub see kauba üleandmise hetkel), kuid alati nii ei ole. Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on ostjale üle läinud või mitte. 10.Ettemaksete kajastamine Ettemaksete arvestus Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Tarnijatele tehtavad ettemaksed kajastatakse järgmistel bilansikirjetel lähtuvalt tehingu
Kasum (kahjum) enne 10 180 -1 779 tulumaksustamist Aruandeaasta kasum 10 180 -1 779 (kahjum) 14 5.3Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne (kroonides) 2010 2009 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 10 180 -1 779 Äritegevusega seotud -29 667 12 774 nõuete ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud 9 559 -661 kohustuste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood -9 928 10 334 äritegevusest Kokku rahavood -9 928 10 334 Raha ja raha ekvivalendid 15 370 5 036 perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide -9 928 10 334 muutus Raha ja raha ekvivalendid 5 442 15 370 perioodi lõpus
Aruandeperioodil teenitud müügitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu. Tulude kajastamisel raamatupidamises tuleb kaalutleda, kas teenitav tulu on aruandeperioodi kohta teenitud tulu või tegemist on tulevikus teenitava tuluga. Viimase variandi puhul on tegemist tulevaste perioodi tuluga, mida ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes, vaid tuleb kajastada bilansis kirjel Muud võlad, millele avatakse kontoplaanis konto Tulevaste perioodide tulud. Ettemaksete kajastamine Ostuettemaksete arvestus: Tarnijatele tehtavate ettemaksete alusdokumentideks võivad olla ostutellimus, saadud ettemaksuarve, ettemaksuteatis või leping. Ühe nimetatud dokumendi alusel tehakse tarnijale ülekanne või makstakse ettemakse sularahas. Lähtuvalt Käibemaksuseadusest peab tarnija seitsme päeva jooksul esitama arve kliendile saadud ettemaksu kohta. Bilansikirjetel kajastamine: (a) ettemaksed teenuste eest; (b) – kaupade eest; (c) – materiaalse
01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa nr. 2005 2004 Rahavood äritegevusest Puhaskasum 40 196 425 524 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 335 688 320 052 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 296 -35 100 Varude muutus 766 206 +8 695 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -472 557 -731 990 Kokku rahavood äritegevusest 666 237 -12 819 Rahavood investeerimistegevusest
............................................................ 13 9.1 Lühiajalised laenukohustused......................................................................................... 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro.............................................................................14 9.3 Eraldised..........................................................................................................................14 9.4 Muude lühiajaliste kohustuste ja ettemaksete arvestus...................................................14 10 Töötasude arvestus...............................................................................................................15 10.1 Palga arvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.......................................15 10.2 Puhkusetasude arvestus.................................................................................................15 10.3 Maksude arvestus töötasult.........................
21% ehk10 596 krooni. Käibevara alt on näha, et enim on kasvanud raha 24% ehk 10 047 krooni ning kõige vähem on kasvanud nõuded 5% ehk 278 krooni. Varud on suurenenud 8%. Üldiselt ei loeta varude suurenemist eriti positiivseks, kuna sellega kaasnevad ladustamise kulud ja müügitulu ei ole antud juhul ka oluliselt tõusnud. Kohustuste poole pealt võib näha, et ettevõttel on ainult lühiajalised kohustused, mis on tõusnud ainult 1% võrra, lühiajaliste võlgade ja ettemaksete arvelt. Omakapital tõusis ise 10% ehk 6693 krooni võrra. AS Starman AS Starman bilansist võib näha, et käibevara on langenud 9% ehk 7 452 krooni võrra. Ainuke positiivne näitaja on varud, mis tõusid 7 259 krooni ning seda võib pidada heaks näitajaks, kuna oluliselt on suurenenud ka ettevõtte müügitulu ja seega ka tegevusmaht. Kohustustest on näha et need on muutunud -5% ehk aastaga on läinud kohustused miinusesse 50
objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed. Raamatupidamise seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. §2. Raamatupidamiskohustuslane - (Raamatupidamiskohustuslaseks
Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad
näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.(5) 2.1.1 Tallinna Vesi AS Aastatel 2013-2015 ei ole Tallinna Vesi AS bilansikirjetel ekstraordinaalselt suuri muutusi toimunud ning märkimisväärsed muutused on toimunud pigem positiivses suunas. Näiteks on 2013-2014, edaspidi esimene periood, toimunud rahavarude kasv 21,32% võrra31,786 11 miljonilt 38,56 miljonini. Muutus on seepärast positiivne, et on toimunud nõuete ja ettemaksete arvelt, mis on antud perioodil vähenenud ca 44% (vt Lisa 1). Viie miljoni euro võrra ehk 3,44% on kasvanud materiaalne põhivara, seda peamiselt pikaajaliste laenude ja saadud ettemaksete arvelt. Esimese perioodi varad on kokkuvõtlikult kasvanud 1,41%. Kohustuste poolel märkimisväärseid struktuurseid muutusi pole toimunud. Veidi (2,8%) on kasvanud laenukohustused ja kõige suurem muutus on toimunud laekumiste arvelt
6 VARADE ARVESTUS Varad on majanduslikud ressursid, mis on ettevõtte poolt kontrollitavad ning milli maksumus (reaalväärtus) soetamise hetkel on objektiivselt mõõdetav [6 : 129]. Varade arvestus jaguneb käibevarade ja põhivarade arvestuseks. 6.1 Käibevara arvestus Käibevara arvestus jaguneb: 1) rahaliste vahendite arvestus; 2) aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud; 3) lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus; 4) varude arvestus; 5) bioloogilised varad; 6) müügiootel põhivara. 6.1.1 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid on raha pangakontodel ja sularaha kassas. Raha arvestuspõhimõtteks on õiglane väärtus [8 : 39]. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11]. 6.1.1.1 Sularaha arvestus Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule,
Janek Keskküla 20 Rahavoogude aruanne (kaudne meetod) (tuhandetes kroonides) Lisa nr 2012 2011 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 16,17,18 Kasum (kahjum) põhivara müügist Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Muud rahavood äritegevusest Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 16,17,18 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 16,17,18
Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab võõrkapitali osakaalu kogupassivast. 1.1.2 Kasumiaruanne Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%)
Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: • ettemaksed teenuste eest; • ettemaksed kaupade eest; • ettemaksed materiaalse põhivara eest; • ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust. Ettemaksed registreeritakse Ettemaksete registris. Näide: Ettevõte teeb ettemaksuteatise alusel ettemaksu kaupade ostu eest summas 3000 eurot. D Ettemaksed kaupade eest 3000 K Raha 3000 Ettevõte saab seitsme päeva jooksul kaubaarve summas 3000 eurot (s.h käibemaks). D Müügiks ostetud kaubad 2500 D Sisendkäibemaks 500 K Võlad tarnijatele 3000 Ettevõte tasaarvleb varem tasutud ettemakse ülesvõetud kohustusega D Võlad tarnijatele 3000
Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on maaelu järjepidev toetamine ning maatootjatele võimaluste loomine efektiivse ja konkurentsivõimelise majanduse arendamiseks. Meie põllumajanduspoliitika siht on tagada oma rahva varustatus toiduga ning toodangu ja teenuste eksport. · Toetame vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustoetuste võrdsustamist. · Kiirendame põllumajandustoetuste väljamaksmist ja alustame investeeringutoetuste ettemaksete tegemist. · Toetame põllumajanduse kindlustusfondi loomist riigi, põllumeeste ja kindlustusseltside koostöös. · Toetame tootjate vahelise koostöö suurendamist, et tulla toime järjest suureneva konkurentsiga Euroopa Liidus. Loome Euroopa Liidu vahendeid kasutades põllumeeste tulundusühistud. · Toetame mahepõllumajandusliku tootmise ja ekspordi suurendamist. · Tagame hajaasustustes olevatele maakodudele vee, elektri, sideteenused,
- tarkvara erilahenduste realiseerimine Kaubamärgid: - RV-SOFT - Balanss+ Osaühing RV-Soft on asutatud 1991 aastal ja põhineb jätkuvalt Eesti kapitalil. Põhiliselt oleme keskendunud lao- ja ostu-müügi tarkvara loomisele. Balanss+ LADU- moodul loob laoseisude, kauba omahinna arvestuse, lisaks inventuur, ribakoodid, pihuarvuti link, varunormide arvestus. Moodul OST-MÜÜK loob klientide nõuete ja tarnijate võla ning ettemaksete arvestuse, müügimehele annab võimaluse töödelda kliendi tellimust etapiti - näiteks pakkumine, kinnitatud tellimus, kauba väljastamine, arve. Moodulid sisaldavad veel funktsioone tellimuste sisselugemiseks XML-failidest, kaupade hankimise, müügihindade, allahindluste, poekassa ja hulgimüügi arvestuse korraldamiseks. Tarkvara Balanss+ sisaldab ka finantsarvestuse, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara,
...................................................................................15 7.LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS...................................................................16 7.1. Lühiajalised laenukohustused........................................................................................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro........................................................................... 16 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus..................................................17 8.TÖÖTASUDE ARVESTUS..................................................................................................18 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.........................................18 8.2. Puhkusetasu arvestus..................................................................................................... 19 8.3. Maksude arvestus töötasult.......................................
Ärikasum 19 900 615 20 863 326 Korrigeerimised: Põhivara kulum 14 397 285 12 343 425 Kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest -17 507 -38 474 Kapitalirendiga finantseeritud muud 0 467 457 kohustused Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete -12 922 040 3 877 472 muutus Varude muutus 5 463 468 -4 176 829 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925 Makstud muud finantskulud -1 206 374 -670 144
Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti. Tuleb uurida täpsemalt kirje sisu. See viib jällegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega väga hästi kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses müügikäibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tüübist. Tootmisettevõttel on varude hulgas ka lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttel aga enamasti müügiks ostetud kaubad. Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2 müüdud kaupade kulu
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum (kahjum) 36 914 6 774 13 430 10 593 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 179 2 675 1 720 1 544 Kasum (kahjum) põhivara müügist 675 0 0 0 Kokku korrigeerimised 3 854 2 675 1 720 1 544 Äritegevusega seotud nõuete ja -12 775 -3 248 1 243 -2 179 ettemaksete muutus Varude muutus 749 1 478 -1 046 769 Äritegevusega seotud kohustuste ja 14 813 -3 100 -5 319 6 015 ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest 43 555 4 579 10 028 16 742 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse -20 584 0 -5 294 -917 põhivara soetamisel Laekunud materiaalse ja 825 0 0 0 immateriaalse põhivara müügist
Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -129 484 215 968 10 Kokku rahavood äritegevusest -306 147 -56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6
AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa 2008 2007 Ärikasum 3 209 400 1 369 318 Korrigeerimised: Põhivara ja kinnisvarainvesteeringu kulum 6,7 1 380 000 1 305 748 Kasum (kahjum) põhivara müügist 18 -532 000 -128 000 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -804 229 -749 800 Varude muutus -533 192 -510 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 150 670 -137 700 Makstud intressid -440 000 -382 000 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -92 000 -
nimetud seos ei kehti. Tegelikult oleks vaja naidata eraldi nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (kindlasti tuleb seda teha debitoorse võlgnevuse kaibevalte (DSO) leidmisel. Seega tuleb uurida tapsemalt kirje sisu. See viib jallegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega vaga hasti kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses muugikaibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tuubist. Tootmisettevõttel on varude hulgas ka lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttel aga enamasti muugiks ostetud kaubad. Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2 muudud kaupade kulu
3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, st sama lühiajalise võlgnevuse kohta on rohkem käibevara. Maksevõime võis aga kahaneda, kuna käibevara suurenemine toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad
saadavat põhivaraobjekti müügist pärast tema kasuliku eluea lõppemist. Lõpetamismaksumus võib olla ka 0, mis tähendab, et põhivara on kasuliku eluea lõpuks muutunud realiseerimiskõlbmatuks. 28 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivara soetusmaksumust võib võrrelda ettemaksega, mis kantakse tekkepõhiseks kuluks vastavalt põhivaraobjekti kasutamisele aja jooksul. Põhiline erinevus ettemaksete ja materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluks kandmise vahel on lühi- või pikaajalise tulu genereerimine. 29 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Kuna nii kasulik eluiga kui ka lõpetamismaksumus on hinnangulised suurused, mis fikseeritakse majandusüksuse raamatupidamise sisekorra eeskirjades vahetult pärast põhivaraobjekti soetamist. Mõlemaid on võimalik muuta, kui põhivara
3) tulumaks oli väiksem, kuna maksti vähem dividende või oli väiksem tulumaksumäär. 38. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusnud samas kui maksevõime kordaja on langenud. Too välja põhjus, millest võib olla tingitud erinevus? Lühiajaliste kohustuste kattekordaja tõusis, st sama lühiajalise võlgnevuse kohta on rohkem käibevara. Maksevõime võis aga kahaneda, kuna käibevara suurenemine toimus varude ja ettemaksete suurenemise tõttu . Oletame, et lühiajalised kohustused jäävad samaks. Sellisel juhul lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurenemine on seotud käibevarade suurenemisega. Nüüd kuna maksevõime kordaja vähenemine sõltub siin käibevarade ja varude vahe vähenemisega( ma ei tea, kas ettemakseid ka arvestatakse maksevõime kordajasse?), siis kui kehtib olukord, et varud on suurenenud, samal ajal, kui muud käibevarad
Emaettevõtte omanike osa koondkasumist (-kahjumist) Vähemusomanike osa koondkasumist (-kahjumist) LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) 2013 2012 Rahavood äritegevusest Ärikasum Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Makstud intressid2 Makstud ettevõtte tulumaks3 Laekumised sihtfinantseerimisest Kokku rahavood äritegevusest 2 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 3 Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. 21
Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused. Suurem muutus toimus pikaajalistes kohustustes, kus aastal 2010 langes kohustuste hulk 21% ja aastal 2011 13%. Erinevalt aastast 2010, kus nii põhivara kui käibevara kasvasid vastavalt 2% ja 4 %, siis aastal 2011 vähenes põhivara 2%, mis oli tingitud materiaalse põhivara 3653 €
Lisa nr 2008 2007 Rahavood äritegevusest Ärikasum -29 915 -44 789 Korrigeerimised: 37 175 39 582 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 37 175 39 582 Muud korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -107 901 -28 085 Nõuded ostjate vastu -86 022 0 Mitmesugused nõuded -21 879 0 Varude muutus 5 -3 542 -39 000 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 8 15 457 -7 179
2009 2008 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -348 127 1 519 638 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 97 863 117832 Muud korrigeerimised -5 510 Kokku korrigeerimised 97 863 112322 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 099 737 -2 355 107 Varude muutus 877 895 -1 187 253 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -272 653 -311 739 Makstud intressid -217 806 -236 885 Makstud ettevõtte tulumaks -66 457 -178 101 Kokku rahavood äritegevusest 2 170 452 -2 637 125 Rahavood investeerimistegevusest
· nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; · kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine; · sularahakassade inventuur; · pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks; · muude varade inventuur. · Nõuete ja tehtud ettemaksete ning Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad olulistele deebitoridele/ kreeditoridele olulisuse kriteerium Saldoteatistest asutusele koopia saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega võrdlusleht · Sularaha inventuur tulemused dokumenteerida sularaha inventuuri aktiga · Varude ja põhivara inventuur toimub raamatupidamise sise-eeskirjaga määratud tähtaegadel
bilansi prognoosi. Kuna aastatega on ettevõtte nõuded ja ettemaksed vähenenud, on alust arvata, et sarnane trend jätkub. Finantsinvesteeringutes muutusi ei ole, kuna see on olnud aastatega stabiilne. Iga aastaga on AS Cargohunters suutnud ka oma laenukohustisi vähendada, algaastatel küll suuremal hulgal kui hilisematel. Seega jätkub laenukohustiste vähenemine, kuid mitte väga suurel määral ning sama kehtib ka võlgade ja ettemaksete kohta. Aktsiakapital ei ole ettevõttel ühelgi aastal suurenenud ega vähenenud, ega ei tee seda ka tulevastel aastatel. Autorid on AS Cargohuntersile prognoosinud pigem helgemat tulevikku, olles ettevõtte suhtes optimistlikud. 28 KOKKUVÕTE Finantsanalüüsi eesmärgiks oli analüüsida läbi viie majandusaasta aruande osaühingu Cargohunters AS majandustegevust, aruannete läbipaistvust ja informatiivsust, prognoosida
tasub toota, kas need on oma olulisuse ja kliendihuvi minetanud jne. Suunata suurem ressurss olulisele. Sageli on otstarbekam ladustada valmistoodangu asemel pooltooteid. Eriti kui on tegemist sellise toodanguga, mida pannakse kokku erinevatest pooltoodetest ja saadakse erinevad lõpptooted. Võlad tarnijatele (-) Tuleks vältida ettemakseid. Kui tarnija nõuab ettemaksu, siis tuleks ettemakstav summa võimalikult väikeseks kokku leppida. Või suurendada ettemaksete intervalle. Ostja pool Tuleks venitada mõistlikuse piires maksetega, praktikas hakkavad tarnijad küllalt sageli arveid aktiivselt sisse nõudma alles siis kui, arve tähtpäevast on mingi aeg möödas. Seega saab maksja hoida enda käes tarnija tasuta krediiti ning seda võimalusel enda kasuks ära tarvitada, kasutada. Tarnijalt võiks püüda kaubelda pikemat maksetähtaega, millega võivad kaasneda omakorda tarnija täiendavad tingimused. Näiteks suuremad tarnekogused või kallim hind.
Andmed, mis on esitatud tabelis 4 näitavad, et ettevõtte vara maksumus ehk bilansi aktiva pool kasvas 35,2 % võrra. Raha on aasta alguses 17,3% kogu varadest, aasta lõpus aga ainult 0,3%, see muutus on seotud suurte väljamaksmistega aasta lõpus. Seoses vanaraua hinna langemisega, 2006. aasta jooksul firma ostis palju rauda, selleks, et 2007. aastal seda müüa. Selline käitumine on väga riskantne, sest väga raske prognoosida, kas uuel aastal hind suureneb või mitte. Nõuete ja ettemaksete maht oluliselt ei muutunud, mis näitab staabilisuse selles valdkonnas. Suured muudatused on aga toimunud varude hulgas. Oluliselt muutus vanaraua maht (aasta alguses oli 14,9%, aasta lõpus aga 52%), mis on seotud vanaraua hinna muutusega ja ettevõtte reageerimisega sellele. Kokku käibevara maht muutus 62,8% võrra, põhjuseks on varude hulga muutus. Põhivara maht on aga vähenes (aasta alguses 35,9%, aasta lõpus 22,8%). Aasta jooksul
Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele). Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja on käibemaksukohustuslane või ei ole, võetakse varu erinevalt arvele. Varude kontod on aktivakontod, deebetis on alati varude sissetulek ja kreeditis väljaminek. Saldo jääb alati deebetisse (või saldot ei ole), sest varusid ei saa rohkem välja minna kui varusid oli. Raamatupidamislausendid: Ostetakse tarnijalt varusid (materjal, kaup jne
hooldustegevuste planeerimiseks piisab objekti hooldusjuhendite “Hoone hooldusraamat” alusel koostatud tööde hinnatud kirjeldus (maksumuse kalkulatsioon). Kõigi kulude kirjeldamisel saadakse objekti majandamise oodatav maksumus. Suhteline näitaja (EEK/m²) alusel saab arvutada iga kaasomandiosa reaalosa suurusele (m²) vastava aasta kulude summa. Selle alusel on võimalik kokkuleppida omaniku poolt püsimaksekorralduse alusel kaasomandiosa majandamiseks tehtavate igakuuliste ettemaksete teostamine. Püsimakse võimaldab paremini juhtida nii omaniku kui majandatava objekti rahavoogusid. Majanduskava koostamise vajadus saab tekkida kahel juhul - uue majandusaasta alguses või haldus/hooldussüsteemi muutmisel. Haldussüsteemi muutuseks on näiteks korteriühistu asutamine ja haldamise ülevõtmine. Elamu ülevaatusel peaks põhilise tähelepanu pöörama objekti energiakulukusele. Energiakandjatega seotud hoolduskulud moodustavad kuni 2/3 kõigist kuludest
Ettemaksed 1 600 400 Materjalid 6 300 5 000 Kaubavarud 10 000 15 800 Lühiajalised kohustised 31.12.X9 31.12.X8 Võlad tarnijatele 6 000 8 000 Võlad töövõtjatele 5 500 4 000 Maksuvõlad 5 500 3 000 Bilansikirjete hälbed Nõuded ostjatele, suurenemine -3 500 Ettemaksete suurenemine -1 200 Materjalide jäägi suurenemine -1 300 Kaubavarude vähenemine +5 800 Võlad tarnijatele, vähenemine -2 000 Võlad töövõtjatele, suurenemine +1 500 Maksuvõlgade suurenemine +2 500 Bilansikirjete hälvete tõlgendamine raha liikumise seisukohast ·Aktivakirjete (v.a. raha) suurenemine avaldab rahakäibele negatiivset mõju muutuse (hälbe) summas
enam päeva ümardatakse terveks kuuks. 22.Tarnijatega arvelduste arvestus. Ostetud väärtuste või kasutatud teenuste maksumus kirjendatakse kontole ,,Tarnijatele tasumata arved" (Võlad tarnijatele). Konto ,,Tarnijatele tasumata arved" kreeditsaldo näidatakse bilansi passivas bilansikirjel Tarnijatele tasumata arved (bilansirühmas ,,Võlad tarnijatele"). Kreeditsaldo näitab ettevõtte võlgnevust. Tarnijate lõikes peetakse analüütilist arvestust. Tarnijatele ettemaksete tegemisel tuleb teada, et ettemakset ei loeta selle tegijate kuluks ja saaja tuluks ning ettemakse tegija ei või ettemakse tegemisel käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksu arvestatakse tagasi väärtuse või arve saabumisel. Konto ,,Tarnijatele tasumata arved" deebetsaldo näidatakse bilansi aktivas bilansikirjel ,,Ettemaksed tarnijatele". Arvel ei tohi näidata käibemaksu summat tarnija, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ostjale on oluline, et
annaabi.ee 
