Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsjuhtimise arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1.  Contrl er funktsioonid on 
 
Formuleerida  finantsstrateegiad 
Tegevus pangasuhete säilitamiseks 
Finantsanalüüsi  teostamine  
Rahaseisu jälgimine 
Kapitalivajaduse hindamine 
 
2.  Muutuste juhtimisel on oluline 
 
Uute äripartnerite kaasamine 
Firmajuhi positsiooni tagamine 
Ol a võimalikult mittemuutlik 
Kõik muutused koheselt rakendada 
Mitte sekkuda tippjuhtide juhtimisotsustesse 
 
3.  Finantsjuhi olulised vastutusvaldkonnad on 
 
Aktsionäride vara väärtuse säilitamine 
Finantsriskide avastamine ja hajutamine 
Strateegia ja tegelike näitajate seoste analüüs 
Raamatupidamis ja rahandusvaldkonna korrastamine 
Sekkuda konkreetsete tarneplaanide koostamisse 
 
4.  Finantsjuhi ametisse astumisel on oluline 
 
Uurida  esmalt  põhjalikult dokumentatsiooni 
Kohtuda töötajatega ja tutvuda nendega 
Tuleb ki resti lahendada ja otsustada olulised probleemid 
Rakendada personaliseire süsteem 
Saada selgust, kuidas töötajad sel ese suhtuvad 
 
5.  Ettevõtte kohustuslikud aruanded on 
 
Omakapitali muutuste aruanne 
Bilansi lisa 
Rahavoogude aruanne 
Tulude ja kulude aruanne 
Finantsaruanne  
 
6.  Valuutariski maandamiseks tuleb kasutada järgnevaid tegevusi 
 
Müümisel kasutada võimalikult pikka maksetähtaeg 
Ostmisel kasutada võimalikult lühikest tähtaega 
Kasutada forward lepinguid 
Sõlmida  ostuleping  koduvaluutas 
Tehingu valuutarisk tuleb hajutada vastassuunalise tehinguga samas valuutas 
 
7.  Pangavahetuse korral läbivi dad muudatused 
 
 
Kanda vahendid uutelt arvetelt vanadele 
Avada vajalikud arved uued pangas 
Suruda ettevõttes läbi pangavahetuse otsus 
Säilitada väimalikult pikaajaliselt vanad arved 
Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 
 
 
8.  Varade rentaabluse näitaja 
Koosneb kasumiga seotud näitajatest 
Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest 
Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel 
Väheneb kui suurendada tegevuskulud 
Koosneb varade käibivuse näitajatest 
 
9.  Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisal ika 
Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka 
Vähendades laoseisu 
Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega 
Kasutades faktooringut 
Leevendades kredi ditingimusi 
 
10.  Varude positi vse seisu aitavad kujundada 
Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit 
Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid 
Ladustamise  koondamine  
Laovarudse planeerimise süsteem 
Toorainevarude tagastamine tarnijatele 
 
11.  Likvi dsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on 
Võimalikult pikk järelmaksuperiood 
Maksimaalsed  ettemaksed  
Maksmistegavenitamine mõistlikkuse pi res 
Ettemaksete minimeerimine 
Kasutada võimalikult suuremahulisi tarneid 
 
12.  Tagasiostetav võlakiri 
Võib ol a väljastatud seeriavõlakirjana 
Annab õiguse see enne tähtaega investorilt tagasi osta 
Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad 
Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel 
Seeriavõlakirjana annab võimaluse see  seeria  tähtpäeval lunastada 
 
13.  Investeeringu kasum võib  sisaldada  
Dividenditulu 
Jooksvalt tulu 
Kahjumit sel e praeguse ja seotushinna vahel 
Valdamiskasumit 
Tulu sel e praeguse ja  ostuhinna  vahena 
 
14.  Kasum kapitalilt on 
Investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine 
Intresside  ja dividendidena saadav perioodiline kasum 
Investeeringult saadav tasu 
Eeldatav  kasuminorm 
Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 
 
15.  Õige on väide 
Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta 
Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta 
Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta 
Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes 
Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 
 
 
 
16.  Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D- jooksev  tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu 
lõppväärtus) 
(D+Vo-VI)/Vo 
(VI-Vo+D)/Vo 
(D+VI-Vo)/Vl 
(D+VI-Vo)/Vo 
(D+VI-Vo)/D 
 
17.  Li tintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel 
Aluseks on ainult investeeritud summa 
Investeeritud ja sel e li deetud varem arvutatud intressisummadelt 
Ainult varem arvutatud intresi summadelt 
Aluseks on baassumma, mil e on li detud varem arvutatud intressisummad 
Inressi arvutatakse ainult baassummalt 
 
 
 
18.  A 




 
 
 
 
 
19.  Õige on väide 
Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus 
Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus 
Reaaltulusus võtab inflatsiooni arvesse 
Reaal tulusus ei võta inflatsiooni arvesse 
Reaaltulusus võib peale nominaaltulususe  inflatsiooniga  korrigeerimist ol a  
 
 
20.  Saadi laenu 15500. Tasuti intressi 1240€. Leida intressimäär 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Finantsjuhtimise arvestus #1 Finantsjuhtimise arvestus #2 Finantsjuhtimise arvestus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Majandus12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Finantsjuhtimine
31
pdf

Finantsjuhtimine

1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on seotud kapitali struktuuri kujund

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Rahandus
30
doc

Rahandus

eeldab, et projektist tulenevad rahavood reinvesteeritakse IRR-i endaga, 9) modifitseeritud, kohandatud sisemine tulumäär (modified, adjusted internal rate of return, MIRR) MIRR annab majandusnäitajaid juurde, sest meil peab olema näitajate süsteem. Erinevus IRR-ga seisneb selles, et projektist tulenevad tulevased inkrementaalsed rahavood tuleb viia lõpptähtaega, kui projekti eluiga lõpeb MIRR kapitali hind, projekt vastu võtta MIRR < kapitali hind, projekt tagasi lükata, 10) finantsjuhtimise tulumäär (financial management rate of return, FMRR), 11) korrigeeritud, kohandatud nüüdisväärtus (adjusted present value, APV) 12) ekvivalentne annuiteet (equivalent annuity, EA ehk risk absobtion capacity, RAC). Projekti tasuvuse hindamise protsess: 1. Määrame ära rahavood. 2. Määrame ära rahavoogude riskitaseme. 3. Leiame vastuvõetava diskontomäära. 4. Leiame nüüdisväärtuse (PV). 5. Otsustame, kas võtta projekt vastu või mitte. PV inflows > costs

Majandus
FINANTSJUHTIMINE
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2

Finantsjuhtimine
Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2

Majandus
Finantsjuht-konspekt
74
doc

Finantsjuht. konspekt

5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2

Majandus
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun