Kordamiskusimused Finantsarvestuse uldkursuse eksamiks (0)

Microsoft Word - Kordamiskusimused Finantsarvestuse uldkursus eksamiks.docx



Mõisted  1.  Vara – Raamatupidamiskohustuslase kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis:  a)  on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel   b)  tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel   2.  Kohustis - lasuv rahaliselt hinnatav võlg:  a)  mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel  b)  millest vabanemine eeldab tulevikus ressurssidest loobumist.   3.  Omakapital – Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeval.  
4.  Tulu  –  Aruandeperioodi  sissetulekud  (majandusliku  kasu  suurenemine),  millega  kaasneb  varade  suurenemine  või  kohustuste  vähenemine  ja  mis  suurendavad 
omakapitali, v.a omanike sissemaksed omakapitali.   5.  Kulu  –  aruandeperioodi  väljaminekud  (majandusliku  kasu  vähenemised),  millega  kaasneb  varade  vähenemine  või  kohustuste  suurenemine  ja  mis  vähendavad 
omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.   6.  Finantsvara – Finantsvara on  a)  Raha 
b)  lepinguline õigus saada teistelt osapooltelt raha või finantsvarasid 
c)  lepinguline  õigus  vahetada  teise  osapoolega  finantsvarasid  kasulikel  tingimustel  d)  teise ettevõtte omakapitaliinstrument.  7.  Immateriaalne  põhivara  –  vara,  mida  ettevõte  kavatseb  kasutada  pikema  perioodi  jooksul kui üks aasta  8.  Materiaalne  põhivara  –  vara,  mida  ettevõte  kasutab  toodete  tootmisel,  teenuste  osutamisel või halduseesmärkidel  9.  Õiglane  väärtus  –  summa,  mille  eest  on  võimalik  vahetada  vara  või  arveldada  kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte tehingus.   10. Seotud  osapooled  –  Osapooled  on  seotud,  kui  ühel  osapoolel  on  kontroll  teise  osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele.    Printsiibid  1.  Majandusüksuse  printsiip  –  vara,  kohustused  ja  majandustehingud  hoitakse  lahus  omanike, töötajate ja klientide varast, kohustustest ning majandustehingutest.  2.  Jätkuvuse printsiip – lähtutakse eeldusest, et ettevõte on jätkusuutlik ega kavatse oma  tegemisi lõpetada.  3.  Arusaadavuse printsiip – aruannetes olev informatsioon peab olema arusaadav ning  üheselt mõistetav.  4.  Olulisuse printsiip – aruannetes tuleb kajastada kogu kohustuslase finantsseisundit,  majandustulemusi ja rahavoogusid.  5.  Järjepidevuse  ja  võrreldavuse  printsiip  –  arvestuses  ja  aruannetes  kasutatakse  jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme  6.  Tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiip  –  aruandeperioodi  jooksul  teenitud  tuludest  arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. 


7.  Objektiivsuse  printsiip  –  esitatav  informatsioon  peab  olema  neutraalne  ja  usaldusväärne.  8.  Konservatiivsuse  printsiip  –  aruandeid  tuleb  koostada  ettevaatlikult  ja  kaalutletult,  selleks,  et  hoiduda    varade  ja  tulude  ülehindamist  või  kohustuste  ja  kulude  alahindamist.  9.  Avalikkuse  printsiip  –  esitatakse  info,  et  saada  õiget  ülevaadet  finantsseisundist,  majandustulemusest ja rahavoogudest.  10. Sisu ülimuslikkuse printsiip – aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati  ühtida nende juriidilise vormiga.   
  Raamatupidamise  seadus:  raamatupidamiskohustuslased,  Algdokumendi  nõuded, 
majandustehing,  algdokumentide  säilitamise  kohustus,  parandused  algdokumentides  ja 
registrites.  Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Kirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes 
juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga.  Raamatupidamiskohustuslased, kes peavad raamatupidamist korraldama:  1.  Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; 
2.  kohaliku omavalitsuse üksus;  3.  Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;  4.  Eestis registreeritud avalik-õiguslik juriidiline isik;  5.  füüsilisest isikust ettevõtja;  6.  Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.     Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (kõiki punkte vaja säilitada 7 aastat):  1.  Algdokumendid;  2.  Raamatupidamisregistrid,  lepingud,  raamatupidamise  aruanded  ja  muud  äridokumendid;  3.  Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumendid;  4.  Sise-eeskiri;    Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lähtuma nendest nõuetest:  1.  Tuleb tagada aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine;  2.  Dokumenteerima peab kõiki majandustehinguid;  3.  Kirjeldada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistrites;  4.  Koostama ja esitama aastaaruande ning mud vajalikud finantsaruanded;    Bilansikirjete  sisu,  varade  ja  kohustiste  lühi-  ja  pikaajaline  eristamine,  struktuur,  bilansi 
põhivõrdused.      Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi), lihtsustatud arve 


Lihtsustatud arvel peab olema ettevõtte nimi ja maksukohustlase number. Lihtsustatud arve  võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta või siis nendel  juhtudel:  1.  Reisijateveo teenuse osutamisel  2.  Parkimisautomaadi, automaattankla ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava  arve korral;   
  Tulu kajastamise tingimused  Tulu mõõtmine – tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses.    Tulu kajastamine kaupade müügil:  a)  Olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale;  b)  Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning  puudub kontroll kauba või toote üle;   c)  Tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;  d)  Tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;  e)  Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.    Tulu kajastamine teenuste müügil  a)  tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta; 
b)  tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;  c)  tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta;  d)  tehinguga  seotud  tehtud  kulusid  ning  tehingu  lõpetamiseks  vajalikke  kulusid  on  võimalik usaldusväärselt hinnata.     Tulu  teenuste  müügist  kajastatakse  lähtuvalt  osutatava  teenuse  valmidusastmest  bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist on võimalik usaldusväärselt prognoosida.   
  Ettemaksete kajastamine  Laialdaselt  sõltub  see  tehingupartnerite  kokkulepetest.  Müügiettemakseid  kajastatakse 
bilansikirjel Saadud ettemaksed (kohustus), millele raamatupidamise kontoplaanis võib avada 
samanimelise sünteetilise konto või nimetada seda Ostjate ettemakseteks. Kui ostjalt laekub 
pikaajaline ettemakse, siis seda kajastatakse bilansi pikaajaliste kohustuste osas kirjel Muud 
pikaajalised  võlad.  Seoses  laekumise  hetkel  ülesvõetava  käibemaksukohustusega  ehk 
käibemaksu arvestamisega, tuleb raamatupidamises kasutusele võtta kontraalkonto, antud 
juhul kontrapassivakonto.     Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine  Varud on ainelised varad:  a)  mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 


b)  mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 
c)  materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.    
Varude arvestus peab tagama varude:  a)  täieliku ja õigeaegse arvele võtmise; 
b)  sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse  dokumenteerimise;  c)  registreerimise nende hoiukohtade (nt ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate  isikute järgi;  d)  puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; 
e)  kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta.    
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, 
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende 
soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. 
Materjale ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate 
valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete 
netorealiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse 
aruandeperioodi kuluna.   Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:  a)  Tooraine ja materjal – nt seeme, väetised, varuosad, kütused, määrdeained  jm. 
b)  Lõpetamata toodang – tootmisprotsessis olev toore ja materjal, mis ei oma  valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid.  c)  Valmistoodang – tootmisprotsessi tulem, nt liha, piim, teravili, kaun-, köögi- ja  puuviljad, mugulad  d)  Müügiks ostetud kaubad – edasimüügieesmärgil soetatud kaubad    
Sünteetiline konto peab väljendama teatud liiki varude grupi üldnimetust, mis võimaldab 
varud rühmitada erinevatele bilansikirjete vahel 
 
Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui 
ka mitterahalises (koguselises) väljenduses. 
 
Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus    Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas:  a)  Pikaajalised finantsinvesteeringud 
b)  Materiaalne põhivara 
c)  Immateriaalne põhivara    
Amortisatsioon – vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 
Amortiseeritav osa – vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.  
 
Kasutatavad amortisatsiooni arvestamise meetodid on:  a)  Lineaarne e võrdeline e sirgjooneline meetod; 
b)  Tegevusmahul põhinev meetod; 
c)  Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod; 
d)  Alaneva jäägi meetod; 


e)  Kahekordselt alaneva jäägi meetod; 
f)  Regressiivne meetod    
  Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga 
arvestus)  Raha kassas ja pangakontodel kajastatakse bilansikirjel Raha. Bilansikirjel Raha kajastatakse 
peale kassas oleva sularaha ja arvelduskontodel oleva arveldusraha veel nõudmiseni hoiuseid, 
paigutusi  rahaturufondidesse  ja  muudesse  ülilikviidsetesse  finantsinstrumentidesse, 
moodustades sellisel viisil ühe osa finantsvarade kogumist. 
 
Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:   a)  raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt  12 kuu jooksul alates bilansipäevast;  b)  varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul,  kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu);  c)  varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad  finantsinvesteeringud);  d)  varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast  (nt.  finantsinvesteeringud,  mida  plaanitakse  ja  tõenäoliselt  suudetakse  müüa  12  kuu 
jooksul).    
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.  
 
Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:  a)  Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad  tarnijatele);  b)  kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; 
c)  kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised  laenud).    
Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 
  NÄIDE  2:  Näiteks  töötaja 
töölepingujärgne  põhipalk  on 
800  eurot,  kalendrikuus  on  21 
tööpäeva (normtööpäevade arv), 
tegelikult  oli  töötaja  tööl  18 
tööpäeva,  siis  on  antud  kuus 
töötajal  õigus  saada  põhipalka 
mitte  800  eurot,  mis  vastaks  21 
tööpäevale,  vaid  685,7  eurot 
(800 * 18 /21= 685,7). 
  Näide 1