Avalik esinemine essee (0)

Demagoogia

Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Demagoogia referatiivne essee Tallinn 2021 Sissejuhatus Koroonaaeg on ühiskonnas toonud juurde teravaid debatte ja kirglike sõnavõtte. Paljude poliitikute retoorikat ehk kõnekunsti kuulates on aga lihtne lasta kõneleja jutul oma tundeid juhtida ning vaimustuda poliitiku karismast ja sümpaatiast, kuid valvsuse mitte kaotamiseks ja „kaine mõistuse” säiltamiseks, on oluline arutada demagoogiast ning tunda ära demagoogiavõtted.

Demagoogia elemendid, demagoogiavõtted ja demagoogia levik meedias

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Demagoogia referatiivne essee Tallinn 2021 Sissejuhatus Koroonaaeg on ühiskonnas toonud juurde teravaid debatte ja kirglike sõnavõtte. Paljude poliitikute retoorikat ehk kõnekunsti kuulates on aga lihtne lasta kõneleja jutul oma tundeid juhtida ning vaimustuda poliitiku karismast ja sümpaatiast, kuid valvsuse mitte kaotamiseks ja „kaine mõistuse” säiltamiseks, on oluline arutada demagoogiast ning tunda ära demagoogiavõtted.

Argumenteermine

Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis...................................................................

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ......................

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

veendumustes, hoiakutes ja tegudes. Kalduvusel olla järjekindel on kolm allikat: 1. Järjekindlus isiksuseomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 2. Järjekindel tegutsemine igapäevases elus kasulik käitumisviis. 3. Järjekindlusele suunatus pakub väärtusliku otsetee läbi tänapäevase elu keerukuste. Kõige efektiivsemalt toimib kohustumine juhul, kui see on aktiivne, avalik, nõuab pingutust ja inimene peab seda sisemise motivatsiooni tulemuseks (ning mitte valise sunniga saavutatuks). Et meie mõjutamiseks kasutatavat kahjulikku järjekindluse survet ära tunda ja sellele vastu panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Eneseteadvus ­ missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet ­ selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine ­ emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon ­ paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)

Enesekehtestamise võtted

Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMISEL EBALOOGILINE................