Avalik esinemine essee (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Psühholoogia - Käitumine ja etikett

1 Hindamata

Teadaolevalt on esimene märkimisväärne inimene propaganda ehk mõjutamise ajaloos Aristoteles (384–322 eKr). Tema jaoks oli veenmise eesmärk arusaamade ja seisukohtade edasiandmine, mis ei põhinenud teiste inimeste hüvede vähendamisel. Aristotelese „ Retoorika " on veenmiskunsti klassikaline ja kuulsaim teos. Selles määratletakse, et veenmine tugineb kahele sambale : ethos ehk kõneleja isikuomadused; pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama , kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all.
Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on.
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis , vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine . Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud.
Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt , arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Demagoogia abil on võimalik tekitada pseudoteadvust ja sokutada inimesed illusoorsesse maailma. Selles mõttes on demagoogia võrreldav narkootikumidega.
Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.
Tänapäeva maailmas on võimuvõitlus igal elualal niivõrd suur, et manipuleerimist kohtab igal sammul. Palju on inimesi, kes kahjuks ei saagi üldse aru, et nendega üritatakse manipuleerida ja lasevad oma meeltega osavalt mängida, uskudes etteantud lubadusi või olukorda, mida manipuleerija soovib neid uskuma panna. Nii saab luua sundsituatsiooni, suruda inimesed sellesse ning mitte ainult panna neid soostuma meeletute sihtide ja eesmärkidega, vaid ka tegutsema kooskõlas nende arusaamadega. Selle tagajärjel teebki inimene nii nagu selles sundsituatsioonis on nõutud, inimesele jääb mulje, et vastutab ju see, kes otsustab. Sellist käitumist esineb igapäevaselt töökohtades, avalikult eelkõige poliitikas ja ka inimeste isiklikes suhetes.
Palju on paraku neid inimesi, kes ei tunne demagoogiat, alluvad sellele ja usuvad seda. Osad inimesed ei saa aru, et nendega manipuleeritakse ning teevad kõik kaasa mida manipuleerija nendelt ootab, olgu sees mingi tegu, millegi uskumine või millegi toetamine . Selleks, et ära tunda demagoogiat ja manipuleerimist, on vaja üsna mitut eeldust. Inimene peab olema haritud, hästi informeeritud ning kindlasti on vaja olla küllalt kogenud. Vastasel juhul inimene lasebki ennast mõjutada ja ei saa isegi aru, et allub teise tahtele. Ma arvan, et sellised inimesed ei saa ju isegi aru, et midagi valesti on. Kui nad ei taba ära endaga lollitamist ja manipuleerimist ja nad siiralt usuvad manipuleerijat, siis nad ei tunne ka end halvasti tema mõtete või tegudega kaasa minnes. Kusjuures mulle tundub, et poliitilisi iidoleid on lihtsam järgida kui näiteks tööl manipuleerivat ülemust või kolleegi. Samas on siis võimalik, et järgijate grupid on erinevad nii rahvusliku tausta, usu või ea poolest. Kuna ma ei ole ühtegi gruppi uurinud, siis ei saa ma seda päris kindlalt väita ja esitan vaid siinkohal oma isikliku arvamuse. Vanemad ja vähem haritud inimesed lasevad endaga kergemini manipuleerida ja usuvad siiramalt kõike, mida manipuleerija soovib neid uskuma panna. Ja neile ei pruugi see absoluutselt vastumeelt olla ja nad isegi ei saa aru, et nad on mõjutatavad.
Inimesed, kes on haritumad ja kogenumad, tabavad siiski paremini ja kiiremini ära kui keegi üritab neid mõjutada. Enamus inimesi soovib teada saada, miks nendega manipuleeritakse, mis kasu saaks sellest manipuleerija ja kas ka neile oleks sellest mingit kasu kui nad läheksid kaasa nende mõtetega, mida üritatakse neile peale suruda ja muudaksid oma tegevusviisi vastavalt eestvedaja soovile. Nõrgemad inimesed kindlasti ei julge vastu astuda manipuleerimisele ja lasevad ennast mõjutada ka siis kui teavad, et nendega vaid mängitakse ja neid ei võeta kui võrdseid. Selline käitumine võib siiski inimese psüühikale väga negatiivselt mõjuda ja inimene võib tunda end väärtusetuna, väga ebakindlalt ja otsustusvõimetuna. Sellised inimesed ei pruugi julgeda oma arvamust välja öelda ka siis kui neil on oma arvamus ja eriti juhul kui see erineb manipuleerija omast. Nad ei vaidlegi vastu ja vaid alluvad. Selline käitumine kindlasti nõrgestab inimese (manipuleeritava) isiksust.
Negatiivne mõjutamine inimeste puhul on võimalik siis, kui inimesed:
• ei julge välja näidata, et nad saavad aru, mida nendega tehakse ja tahetakse edaspidi teha;
• on harjunud (on maast-madalast harjutatud) olema manipuleerimise objektid, ning manipuleeriksid meelsasti ka teiste inimestega;
• on nii " puuga löödud”, et usuvad pimesi, mida räägitakse ja kirjutatakse , st võtavad igasuguseid tekste tõe pähe;
• ei oska, ei suuda ega taha analüüsida neid ideoloogiad, tekste, mida levitatakse; on tüdinenud ja väsinud, teevad näo, et neid ei huvita;
• loodavad ka kuuluda kuidagi võimu juurde ja olla selle võrra tähtsamad, mida enam neid võimul olijatega seostatakse;
• ei tunne ära ei demagoogiat, demagooge ega nende tegevuse tagajärgi.
Eks otsene ja varjatud ajupesu ning propaganda ongi oskus ja püüe muuta pilti, millele inimesed reageerivad, ehk ühe sotsiaalse nägemuse asendamine teisega . Võimaluse selliseks piltide muutmiseks annab asjaolu, et inimene ise ei suuda maailma haarata ja näha. Ümbritsevat tuleb uurida, sellest tuleb teistele rääkida ja selle kohta on vaja luua kujutlusi. Demagoogid, mis tahes mõjutajad, saavad enam-vähem karistamatult tegutseda just seetõttu, et rahvas ei tunne neid ära ning laseb endaga pahaaimamatult manipuleerida. Ülevaade "ajupesust“ ja demagoogiast võib olla vajalik selleks, et minevikus toimunust paremini aru saada, mõista eri aegadel ja eri oludes elanud-tegutsenud inimesi ning aimata tulevikku.
KASUTATUD KIRJANDUS

Taylor, K. (kuupäev puudub). Ajupesu. Mõtete kontrollimise teadus. Pilgrimi raamat.
Vooglaid, Ü. (kuupäev puudub). Kõne, demagoogia ja demokraatia.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 19 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triipz Õppematerjali autor

Kuidas mõjub inimesele manipulatiivne ja demagoogiline käitumisviis?

demagoogia demagoogia manipuleerija aristoteles retoorika

Sarnased õppematerjalid

docx

Demagoogia

Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine

Eesti keel

pdf

Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Demagoogia referatiivne essee Tallinn 2021 Sissejuhatus Koroonaaeg on ühiskonnas toonud juurde teravaid debatte ja kirglike sõnavõtte. Paljude poliitikute retoorikat ehk kõnekunsti kuulates on aga lihtne lasta kõneleja jutul oma tundeid juhtida ning vaimustuda poliitiku karismast ja sümpaatiast, kuid valvsuse mitte kaotamiseks ja „kaine mõistuse” säiltamiseks, on oluline arutada demagoogiast ning tunda ära demagoogiavõtted.

Kategoriseerimata

pdf

Demagoogia elemendid, demagoogiavõtted ja demagoogia levik meedias

Kategoriseerimata

odt

Argumenteermine

Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis...................................................................

Eesti keele väljendusõpetus

pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ......................

Filosoofia

docx

Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik

veendumustes, hoiakutes ja tegudes. Kalduvusel olla järjekindel on kolm allikat: 1. Järjekindlus isiksuseomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. 2. Järjekindel tegutsemine igapäevases elus kasulik käitumisviis. 3. Järjekindlusele suunatus pakub väärtusliku otsetee läbi tänapäevase elu keerukuste. Kõige efektiivsemalt toimib kohustumine juhul, kui see on aktiivne, avalik, nõuab pingutust ja inimene peab seda sisemise motivatsiooni tulemuseks (ning mitte valise sunniga saavutatuks). Et meie mõjutamiseks kasutatavat kahjulikku järjekindluse survet ära tunda ja sellele vastu panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve

Mõjustamisepsühholoogia

doc

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium)

Suhtlemispsühholoogia

doc

Enesekehtestamise võtted

Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMISEL EBALOOGILINE................

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid