Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väitlus algajatele (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Argumenteerimine on kommunikatsioon, kus kasutatakse loogilist suhtlemist, mille eesmärk on kedagi veenda.
Väitleja – argument – kuulajaskond
Logos – loogiline ülesehitus
Ethos
Pathos – mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia
Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi.
  • Toulmini mudel

Väide, tõestus, loogiline seos
  • EVS-i teooria

Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga)
Ameerika parlamentaarne väitlus
Valitsus – jah Opositsioon - ei
Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8
Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni)
Mõtlemisaega ei ole
30 minutit enne väitluse algust antakse teema
1. Probleem – Venemaa keeras gaasitrassi kinni
2. Plaan – teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist)
3. Hüved (nagu Popperis on argumendid)
Opositsioon ei pruugi vastu vaielda probleemile, kuid peab ümber lükkama plaane ja hüvesid või tooma välja kahjud.
Kas loomaaedade keelustamine on põhjendatud?
JAH
1. Loomade piinamine
* Halvad elutingimused
Loomad peavad päevast päeva kükitama kitsastes puurides. Loomad peaksid elama vabas looduses, kus neil on piisavalt ruumi ja oma territoorium , sest see on nende loomusele omane. Loomaaedades lahutatakse sageli emasloom oma poegadest ning pojad kasvavad üles ilma vanemateta, samas kui vabas looduses oleks pojad oma ema ja isa hoole all. Loomad võivad hakata käituma nii, nagu nende liigile polnud esialgu üldse omane. Veel on võimalus, et loomad ei saa piisavalt tervislikku kontrolli ning võivad haigestuda halbade hügieeniolude tõttu. Loomaaedadel ei pruugi kõikidele loomadele toitu jätkuda ja mõned neist võivad kannatada nälja all, mis on jällegi loomade tervisele äärmiselt halb.
13.11.2008 - Postimees
Euroopa loomaaedades valitsevad ebainimlikud tingimused, eriti õudne on olukord Bulgaarias ja Rumeenias , selgub keskkonnateadlaste ülevaatest. Ka nn vana Euroopa ei saa end kindlalt tunda, kuna kogu kontinendil hoitakse loomi tingimustes, mis ei vasta nõuetele.
Seadused aga on omakorda liiga ebatäpsed, et loomaaiapidajatele piisavalt juhiseid anda, teatas Euroopa loomaaedade olukorda uurinud loomakaitseorganisatsioon Endcap.
Lisaks ELi uusliikmetele Bulgaariale ja Rumeeniale ei hoolitse raporti teatel oma loomade eest eriti ka Hispaania ja Itaalia, kus nii loomaaedade kui üldse vangistuses hoitavate loomade tingimused on eriti viletsad, kuna valitsused ei pööra sellele erilist tähelepanu.
Endcapi arvates ei tea paljud valitsused üle Euroopa sedagi, mitu loomaaiaks kvalifitseeruvat asutust nende riigi territooriumil üldse asub. Näiteks Suurbritannia kaardistas oma loomaaiad korralikult alles mõni aasta tagasi.
Endcapi arvates oleks kogu Euroopas vaja uusi ja selgemaid reegleid loomade olukorra parandamiseks. (European Voice / PM)
Loomakaitse
Isegi vangistuses sündinuna on metsloomadel kaasasündinud käitumuslikud ja keskkonnaspetsiifilised vajadused, mida tsirkuse tingimustes pole lihtsalt võimalik rahuldada.
www. loomaaed .ee
Tõenäoliselt pole ühelgi loomaaial võimalik ühtviisi heal tänapäevasel tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga. Tahes-tahtmata peab tegema eelistusi ning spetsialiseeruma teatud kindlatele loomarühmadele.
Eesti Päevaleht
Tallinna loomaaed ei suuda rahapuuduse tõttu kõigi elanike heaolu tagada.
* Ärritamine
Iga päev peavad loomad, kes muidu elaksid vabas looduses, taluma võõraste inimeste silmapaare. See ärritab loomi ja muudab neid ohtlikumaks, sest ärritunud loom on agressiivne. Kui loom on agressiivne, on ta ühiskonnale kahjulik. Metsloom võib rünnata talitajat ja teda vigastada või hoopis ära tappa, sellepärast et inimesed põhjustavad loomades stressi. See ei vii meid ühiskonna heaolule lähemale, sest see võtab inimestelt elusid ja kuna inimelu on kõige tähtsam, ei tohiks miski, mis inimelu ei soodusta, lubatud olla.
2. Loomad muutuvad hädiseks
Kui loomad loomaaedades elavad, viiakse neile toit ja jook ette. Nad ei pea ise jahtima oma toitu, et ellu jääda. Järelikult muudavad loomaaiad loomi hädisemaks, sest nad võtavad loomad neile loomulikust keskkonnast ära. Loomad peavad kohanema uute elutingimustega, mis on palju piiratumad, ent mugavamad.
EI
Inimesed saavad tutvuda loomadega , kellega nad igapäevaselt kokku ei puutu . Igas riigis-kohas ei pruugi olla võimalik näha eksootilisi loomi, kuid kui loomaaiad on olemas, saavad inimesed neid näha, sest nad on loomaaias olemas. Järelikult on see inimestele kasulik, sest see arendab nende silmaringi zooloogia valdkonnas.
1. Ohustatud loomade säilitamine
Loomaaed on ainus võimalus, kus säilitada neid loomi, keda mujal enam pole. Loomaaias hooldatakse loomi ja selle läbi jääb neid rohkem ellu. Inimeste abil paaritatakse neid ja ei lasta liigil välja surra.
19.06.2008 – Postimees
Sydneys asuv Taronga loomaaed alustas iguaanide päästmise programmiga, kuna kõnealuseid roomajaid on jäänud Vaikse ookeani saartele alles väga vähe isendeid. Piltidel on ohustatud Fidži iguaan sättinud end kõrgele, lesides oma sugulase ehk komodo varaani pea peal. Tänase fotod pärinevad Austraalias Sydneys asuvast Taronga Zoost, kus praegu elab neli iguaani . Ajalehe The West Australian teatel elab Fidži arhipelaagis asuval Yaduataba saarel umbes 6000 haruldast iguaani. Kõnealuse saare pindala on 70 hektarit.
2. Majanduslik kahju
Loomaaia töötajaskond
Kui loomaaed sulgeda, jäävad talitajad tööta. Kaotatakse kellelegi vajalikud töökohad. Näiteks paljud loomaaiatöötajad on saanud ainult sellele tööle vastava väljaõppe ja hariduse ja neil on pärast loomaaedade sulgemist raskem kuhugi tööle saada. Nad jäävad töökohtade konkurentsist välja nind nende majanduslik olukord langeb. Kui ühiskonnas pole kõrge majandusliku olukorraga inimesi, on ühiskonna heaolu väiksem. Inimeste elukvaliteet on madalam ja paljud inimesed jäävad tööta.
3. Salakaubandus
Kui loomaaedu poleks, kes haruldasi loomi kaitseksid, oleks salaküttidel suurem võimalus süütuid loomi tappa ning liigi koosseisu arvuliselt veel rohkem vähendada.
Tuumaenergia
1) Nafta on otsakorral – jääme energiata
2) Keskkonnaprobleem – põlevkivi, gaasid põhjustavad osooniaukude teket ja sudu
3) Sõltuvus
Hüved
Nafta -> tuumaenergia
Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tšernobõl plahvatas. Kui tuumajaamas on viga, siis ta lülitub välja, mitte ei plahvata.
Tuumajäätmed on 2000a radioaktiivsed. Tuumareaktorid , mida ehitatakse või kavatsetakse ehitada, ei ole ohutud . Tuumajaamadel on pisivead . Väikeriikidele on kallis tuumajaama ehitamine ja võtaks vähemalt 10a aega. Lisaks tuleb tuumajäätmeid ladustada.
Väitlus algajatele #1 Väitlus algajatele #2 Väitlus algajatele #3 Väitlus algajatele #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor
Karl Popperi formaat, Briti parlamentaarne formaat, väitlusteemad ja mõned mõtted näiteks.

Sarnased õppematerjalid

Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl

Etoloogia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus




Kommentaarid (1)

kevin987 profiilipilt
kevin987: seli küll täitsa ea materjaaljus ;p
20:48 11-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun