Rooma traditsioonile põhinev nimevaramu (0)

Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust
Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus ) ja perekonnanimi ( noomen , nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi , mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero ). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni.
Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime , naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia).
Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed ( Cornelius , Lucius - Lucia , Marcus, Titus ). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed :
1. isikunimed : (quod nomen est tibi ? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!)
a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus
b) roomlaste pere- ja lisanimed:
Augustus > August, Augusta, Gustav
Aemilius > Emil, Emilie, Milli
Constantinus > Konstantin
Antonius >Anton, Antonina, Nina
Claudius > Claudius, Claudia
Julius >Julius, Julia , Juliana/e jne.
Ladina päritoluga nimed. Proovi seondada need nende eestikeelsete tõlgetega!
1 FELIX
2 LUCIA
3 AUGUST
4 VERA
5 KONSTANTIN
6 LEO
7 BEATE
8 FLORA
9 CHRISTIAN
10 GLORIA
11 MARGARITA
12 CLEMENS
13 AMANDA
14 RENATE
15 VIKTOR
16 REGINA
17 SABINE
18 BARBARA
19 CONCEPCIÓN
20 DONATA
21 ROSA
22 ALMA
23 CLARA
24 CATENA
25 PIA
26 DOLORES
27 VIOLA
28 MAGNUS
29 URSULA
30 LAURA (˂LAUREA)
särav/ helendav /valgusküllane, võitja, kristlane , õnnis, loorberioks/loorberipärg, lõvi, võõras, tõeline/tõepärane, kuulsus/au, leebe/ mahe /armulik, kuninganna, üllas/auväärne, kannike /violett (värvus), armastusväärne, suur/ülev/õilis, õnnelik, pärl, kett/ahelad, selge/puhas, uuestisündinud, vaga , eostatud/viljastatud, annetatud/ kingitud , roos, püsiv/põhimõttekindel/muutumatu, valud , õilmitsev/õitsev/lilleline, tütarlaps (sabiinlaste hõimust), karupoeg, helde /armas.
(nominatiiv/nimetav; genitiiv / omastav ) käänatakse selle deklinatsiooni järgi
1 omadussõnast FELIX, FELICIS III
2 nimisõnast LUX, LUCIS III
3 omadussõnast AUGUSTUS, AUGUSTA, AUGUSTUM I, II
4 omadussõnast VERUS, VERA, VERUM I, II
5 part . prees. sõnast consto CONSTANS, CONSTANTIS III
6 nimisõnast LEO, LEONIS III
7 omadussõnast BEATUS, BEATA, BEATUM I, II
8 omadussõnast FLOREUS, FLOREA, FLOREUM I, II
9 omadussõnast CHRISTIANUS, CHRISTIANA, CHRISTIANUM I, II
10 nimisõnast GLORIA, GLORIAE I
11 nimisõnast MARGARITA, MARGARITAE I
12 omadussõnast CLEMENS, CLEMENTIS III
13 adverbiaaladjektiivist AMANDUS , AMANDA, AMANDUM I, II
14 perfekt partitsiibist pass . RE-NATUS, NATA, NATUM (omadussõnaline vorm I, II käändelõppude -us, -a, -um abil) (nascor, sünnin)
15 nimisõnast VICTOR , VICTORIS III
16 nimisõnast REGINA, REGINAE I
17 omadussõnast SABINUS, SABINA, SABINUM I, II
18 omadussõnast BARBARUS, BARBARA, BARBARUM I, II
19 perfekt partitsiibist pass. CONCEPTUS, CONCEPTA, CONCEPTUM (concipio, loon, tekitan)
20 perfekt partitsiibist pass. DONATUS, DONATA, DONATUM (dono, annan, annetan) I, II
21 nimisõnast ROSA, ROSAE I
22 omadussõnast ALMUS , ALMA, ALMUM I, II
23 omadussõnast CLARUS, CLARA, CLARUM I, II
24 nimisõnast CATENA, CATENAE
25 omadussõnast PIUS , PIA, PIUM I, II
26 nimisõnast DOLOR, DOLORIS III
27 nimisõnast VIOLA, VIOLAE I
28 omadussõnast MAGNUS, MAGNA, MAGNUM I, II
29 nimisõnast URSA, URSAE I
30 omadussõnast LAUREUS, LAUREA, LAUREUM I, II
c) Positiivseid omadusi näitavad omadussõnad:
F. . . . , B . . . . ., V . . ., C . . . . . ., C . . . . . . . ., A . . . . , B . . . . . . . . ., C . . . . , P . . ............................
.................................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................................
d) Positiivse konnotatsiooniga nimisõnad:
L . . , G . . . . ., M . . . . . . . ., (vrd eesti keeles sama loogika : Helmi , Helme, Helmet = ingl. bright , gleaming);
R . . . . . , V . . . . . , V . . . . ; U . . . .
..................................................................................................................................................................
Negatiivse tähendusega omadussõna: B . . . . . ; D . . . . . ., .................................................................
e) Muud vormid:
partitsiibist: Renate, Renatus > Rene ( eesliide re = taas/uuesti + natus = sündinud)
gerundiivist (verbiaaladjektiiv, mis väljendab tegevust, mida tuleb teha):
1) Amandus, Amanda, jne. (= armastatav (teda tuleb armastada ), põhivormid amo, amas amavi, amatum, amare = armastama );
2) Miranda (imeteldav (teda tuleb imetleda), miror, miratus sum, mirari = imetlema)
Kohanimevaramu: (roomlaste vallutuste tagajärjel)
Augusta Raurica-Augst (Šveits);
Augusta Treverorum – Trier ( Sksm );
Augusta Auscorum – Auch/Aux (Prantsusmaa);
Augusta Praetoria – Aosta (Itaalia);
Caesaraugusta – Zaragoza ( Hispaania );
Caesaris Verda – Kaiserswerth (Reini jõe ääres, Düsseldorfi linnaosa);
Caesaris Praetorium ( Baden Württemberg, sksm) (Kaiserstuhl = the " Emperor ’s Chair ");
Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi, Hollandi idaosas, Saksamaa piiri ääres.
Colonia Agrippina> Köln;
Lugdunum> Lyon (Prm);
Noviomagus Treverorum > Neumagen-Dhron (Reinimaa-Palatinaat, Sksm).
HARJUTUSED TUNNIS
Päri oma pinginaabrilt tema nime ning vasta ka ise küsimusele ladina keeles!
Salve! Quod nomen tibi est? Tere! Mis on su nimi?
Mihi nomen est ................. Minu nimi on .......................
Et tu, quod nomen est tibi? ja sina?...............................
Quot linguis bene loqueris? Mis keelt sa räägid hästi?
Quomodo „discipulus“ in lingua tua dicitur? Kuidas öeldakse „õpilane“
sinu keeles?
. . . quod in estonica lingua dicitur. . . . . . mis eesti keeles tähendab...
Quomodo latine dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse ladina keeles?
Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles?
Ego sum ... Mina olen ...
Quomodo vales? Kuidas käsi käib?
Bene, gratias ago. Hästi, aitäh (tänan).
(mida?)
Amo theodiscam lingu am Ma armastan saksa keelt
anglicam linguam inglise
francogallicam linguam prantsuse
graecam linguam kreeka
italicam linguam itaalia
hispanicam linguam hispaania
russicam linguam vene
theodisce, anglice, latine, gallice, graece, italice, hispanice, russice (non) loquor.
Ma räägin (ma ei räägi) . . . . . . . . . . . (määrsõnana, kuidas?)
translare in + akusatiiv tõlkida . . . keelde
Quomodo possit translare (verbum) in . . . linguam? Kuidas saab tõlkida . . .
keelde sõna . . ..?
quoque samuti, kah