Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes on õiguskantsler? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kes on õiguskantsler?
Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ülesanne põhiseaduse alusel on kontrollida, et määrused ja seadused oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Lisaks tuleneb veel rohkem ülesandeid õiguskantsleri seadusest, milles on sätestatud järgmised punktid:
1)avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava;
2)kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult;
3)laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga.
Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on:
1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes;
2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele;
3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele;
4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks;
5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;
6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi;
7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele.
  • ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED


    1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:
    • Riigikogu seadused;
    • Vabariigi Presidendi seadused;
    • Vabariigi Valitsuse määrused;
    • ministrite määrused;
    • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
    • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.

    Kusjuures õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kas avalduse alusel või iseenda algatusel .
    2)Põhiõiguste kaitse ehk ombudsmani menetluse korral kontrollib õiguskantsler, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma tegevuses ja inimesega suhtlemisel inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi :
    • riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, maavalitsused);
    • kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused);
    • avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank , ülikoolid);
    • avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
    • avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts ).

    Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi rikkunud, ning teeb vajadusel asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
    3)Eestis loodi lasteombudsman 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantslerile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Sõna ombudsman pärineb Skandinaaviast.Ombuds tähendab õiguste kaitsjat ja man inimest, kelle õigusi kaitstakse. Ombudsman on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või inimrühmade õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ning teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Lasteombudsman kaitseb laste õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega.
    Lasteombudsmani ülesanded on:
    • seista selle eest, et kõik inimesed austaksid laste õigusi ning lähtuksid lapse parimatest huvidest; 
    • lahendada lapse õigusi puudutavaid avaldusi suhetes riigivõimuga;
    • kontrollida lapsi puudutavate õigusaktide vastavust seadusele ja põhiseadusele;
    • tutvustada lapse õigusi;
    • juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele;
    • korraldada lapse õigustega seotud uuringuid ;
    • aidata lastel ja noortel tõstatada neile olulistel teemadel diskussioone ühiskonnas.

    4) Õiguskantsler täidab ka ühte osa EV ennustusasutuste rollist, mille eesmärgiks on väärkohtlemise ennetamine. Nende ülesannete hulka kuuluvad:
    • korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu;
    • esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi , mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme;
    • teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid.

    5) Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid:
    • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine
      Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt arvamust vaidlustatud õigustloova akti põhiseaduslikkuse kohta.
    • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine
      Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult õiguskantsleri võimkonda reguleerivate õigustloovate aktide täitmist puudutava arupärimisega. Õiguskantsleril on kohustus vastata arupärimisele Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.
    • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine
      Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult, et saada teavet õiguskantsleri pädevusse kuuluva üksikküsimuse kohta. Õiguskantsleril on kohustus vastata kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
    • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine
      Õiguskantsleri ülesanne on teha Riigikogule Riigiprokuratuuri taotluse alusel ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks .

    KASUTATUD ALLIKAD
  • Õiguskantsleri kodulehekülg. 
    http://www.oiguskantsler.ee/
  • Riigiportaal. Eesti Vabariik. Õiguskantsler.
    https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/oiguskantsler/
  • Estonica . Entsüklopeedia Eestist. Õiguskantsler kui ombudsman.
    http://www.estonica.org/et/Riik/%C3%95iguskantsler/%C3%95iguskantsler_kui_ombudsman/
  • Kes on õiguskantsler #1 Kes on õiguskantsler #2 Kes on õiguskantsler #3 Kes on õiguskantsler #4 Kes on õiguskantsler #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Irwin Õppematerjali autor
    Kes on õiguskantsler, õiguskantsleri ülesanned, õiguskantsler lasteombudsmanina.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus - Õiguskantsler
    20
    pdf

    Riigiõigus - Õiguskantsler

    omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.

    Riigiõigus
    Põhiseaduslikkuse eksamiks
    3
    docx

    Põhiseaduslikkuse eksamiks

    PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Põhiseaduslikkuse järelevalve - ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsleri peamine põhiseadusest tulenev ülesanne- on kontrollida, et seadused

    Ühiskond
    Riigiõigus
    16
    docx

    Riigiõigus

    vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (%). Kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku- ja ringkonnamandaatide arvestamine, 5% valimiskünnis (Riigikogusse pääseb erakond, kes kogub üleriigiliselt vähemalt 5% häältest), modifitseeritud d`Hondti meetod. 6) Ühetaolised valimised-kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja häältel võrdne kaal kohtade jaotusel. Õiguskantsler PS kohaselt on õiguskantsler ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Ametisse nimetab õiguskantsleri Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Ta ülesandeks on seista selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid

    Riigiõigus
    ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS
    24
    docx

    ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS

    TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID
    37
    rtf

    EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

    õigustloovaid akte: Surma korral kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt Kestva võimetuse korral üle kuue kuu Riigikogu seadused; riigikeelt. järjest mille tõttu õiguskantsler ei saa Vabariigi Presidendi seadlused; täita oma ametiülesandeid ­ vabastamine Vabariigi Valitsuse määrused; Õiguskantsleril peab olema ametist Vabariigi Presidendi taotlusel ministrite määrused; akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses

    Õigus
    Õiguskantsler
    28
    pdf

    Õiguskantsler

    alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun- nust: (1) ta ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja (2) ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamen- diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus-

    Ev õiguskaitsesüsteem
    EV Õiguskaitsesüsteem
    89
    pptx

    EV Õiguskaitsesüsteem

    valvamine; 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister. Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust. Politseiteenistus (PPS § 33 jj) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise

    Ev õiguskaitsesüsteem
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja

    Õigusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun