Oskar Luts: Referaat (0)

RAKVERE GÜMNAASIUM
Oskar Luts
Referaat
Koostaja : Erki Aaver
Klass: 8
Juhendaja : Reet Bobõlski
Rakvere 2012
SISUKORD

Sissejuhatus 2
Varane looming 4
Tootsi -lood 5
"Kevade" 5
Kasutatud Kirjandus 7

Sissejuhatus

7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886)  Palamuse kihelkond Järvepere küla – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja  farmatseut , Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere  alevit kirjeldav nn Tootsi- lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane  Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias  Estonica  Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".

Elulugu
Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887  Tartumaal , Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja.
Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno (ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana.
Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895 -1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899- 1902 . Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust – raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles.
Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti.
Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare , Molière, Racine , Goethe, Schiller , Lessing, Gogol, Puškin, Lermontov , Tolstoi, eesti autoritest Saal , Bornhöhe, Vilde ja  Kitzberg olid kõige suuremat elamust pakkunud klassikud. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu, tung tabada ja jäädvustada kohatud karaktereid.
Mõnede meenutuste kohaselt asus Oskar Luts „ Kevadet ” kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda.
Esimesena ilmus trükist luuletus  „Elu” 15.02.1907 „Postimehes”.
Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala Toomas Oskari nime all.
1911. a. valmis esimene näidend „Paunvere”, 1912. a. „Ärimehed” ja „Kapsapea”, trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus „Kevade” I osa.
Oskar Luts võttis osa Maailmasõjast, mida siis veel keegi esimeseks ei nimetanud, olles farmatseut tegevväes Peterburis, Pihkvas, Vilnos (Vilniuses), Varssavis, Dvinskis (Daugavpils) ja Vitebskis. Sõjatee viis ta välja Volgani. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt „Inderlin”.
Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus.
Elukäik
1894 Õppis Änkküla külakoolis.
1895–1899 Palamuse  kihelkonnakool .
1899–1902 Tartu Reaalkool .
1903. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, alates 1908 Tallinnas ja Peterburis.
1911–1914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust, algul vabakuulajana.
1915–1918 võttis farmatseudina osa  Esimesest maailmasõjast Pihkvas, Varssavis, Dvinskis, Vilniuses ja Vitebskis, samal perioodil ka abiellus.
1919–1920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana.
1922. aastast oli kutseline kirjanik Tartus.
1941 sai temast Eesti esimene personaalpensionär.
1941–44 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus " ja "Kevade"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).
1945 anti talle Eesti NSV esimene Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus.
1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni.
Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.
Looming

Varane looming

Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.
Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib
põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis. 1911. aastal taas Eestis olles ja Tartu Ülikooli rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913.

Tootsi-lood

Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 1912–1913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" I–II, 1918–1919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988.
Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades":  Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele,  Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees  Lible  ja köster  Julk -Jüri ning kooliõpetaja  Laur  on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega : "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991).

"Kevade"

Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja  Postimees , lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks . Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla . Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid.
Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–30. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.[10]
Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele: 1937. aastal lavastas seda esmakordselt Andres Särev, sõjajärgseil aastail  Voldemar Panso jt.
Esmakordselt kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–27. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia- Film tarbeks isegi stsenaariumi. Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal režissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots –  Aare Laanemets, Tõnisson – Ain Lutsepp , Lible –  Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm
"Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. Kevade on 21 trükis ja 13 keeles.

Kasutatud Kirjandus

1. http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts
2. http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts-elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120