Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS (0)

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
KLIIMA MUUTUMINE EESTIS
Uurimistöö
Koostaja : Keivin Kivimägi
11A
Juhendaja : Toomas Annuk
PÜG õpetaja
Põltsamaa 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Eesti kliima iseloomustus 5
2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7
3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9
4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13
5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14
6. Klimatoloogide arvamused 15
7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17
7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17
7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18
7.3 Hinnang viimase talve kohta 19
7.4 Kõige külmem kuu Eestis 20
7.5 Kliima soojenemine 21
7.6 Pikima suvepäeva pikkus 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud allikad 25
Lisad 26
Lisa 1 ANKEETKÜSITLUS 27
Lisa2 KLIMATOLOOGIDE KÜSITLUS 29
SISSEJUHATUS
Uurimistöö teemaks on „Kliima muutumine Eestis“. Uurimistöö autor valis antud teema, et teada saada rohkem Eesti kliima kohta.
Uurimistöö eesmärkideks on:

• teada saada Eesti kliimat kõige rohkem mõjutavaid tegureid
  
• uurida, kuidas on Eesti kliima muutunud paarikümne aasta jooksul
  
• kirjeldada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste teadlikkust kliima muutumiste kohta
  

Uurimistöö hüpoteesiks on teada saada, mis Eesti kliima muutumist kõige enam põhjustab.
Uurimistöö ülessannete teostamisel seadis autor endale järgmised ülesanded:

• iseloomustada Eesti kliimat
  
• kirjeldada kliimat erinevates Eesti piirkondades
  
• kirjeldada Eesti kliima muutumist põhjustavaid tegureid
  
• uurida, mida toob endaga kaasa kliima muutumine
  
• uurida, kuidas kohaneda kliima muutumisega
  
• välja selgitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste huvi Eesti kliima kohta, teadmisi kliimat mõjutavatest teguritest ja rahulolu kliimaga
  

Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on ülevaade Eesti kliimast ja selle muutumisest kirjanduses ja internetis leiduva materjali põhjal. Teises osas on uurimus, mis viidi läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Kolmandas osas on arutelu ja järeldused.
Uurimistöö meetodid:
Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest. Ankeet koosneb kuuest küsimusest. Ankeetküsimustiku jagati eri vanuses õpilastele. Valimi moodustasid 104 õpilast. Ankeedi täitmine oli vabatahtlik.
Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele.
Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid.
Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega.
1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima . Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel ( Raukas 1995: 190).
Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Eestis on aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige külmem kuu Eestis on veebruar, siis on keskmine temperatuur -5 °C ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima , 2010)
Eestis on viimase sajandi jooksul toimunud üldine õhutemperatuuri tõus, aasta keskmisena ligi 2ºC, kevadete ja talvede soojenemine on sellest isegi mõnevõrra kiirem. Sademete hulk kasvas selle ajaga ligi 1% võrra. Kõige rohkem on suurenenud talviste sademete hulk, koguni 29%. Arvutuste kohaselt võib poole sajandi pärast Eesti kliima soojeneda 1-1,7 kraadi võrra, sademete hulk kasvada veel 5-10%. Meie regioonis on viimastel aastakümnetel kliima soojenemine kõige tugevamini avaldunud just Eesti, Läti ja Loode-Venemaa piirkonnas. Kõige enam on soojenenud märtsikuu. Sellest mõnevõrra vähem on tõusnud õhutemperatuur veebruaris ja aprillis ning märksa vähem jaanuaris ja mais (Kallis 2009).
Kuna Eesti paikneb nõnda suurel geograafilisel laiuskraadil , kõiguvad valgustingimused suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembris–detsembris (8–9 palli), kõige selgem aga mais–juunis (5–6 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal ( http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ , 2010)
Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 30–45 päeval (Raukas 1995: 213).
Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise . Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul. Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on mõõtjasse kinni püütud sademete hulk suurem kui oli varem. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550–800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel. Rannikuvööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm ( http://kuninga.parnu.ee/?download=Eest i %20kliima.pdf, 2010).
2. EESTI KLIIMA PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED
Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest kilomeetrist maksimaalselt mõnesajani ja neid saab vaadelda mesopotaamsete protsessidena. Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189).
Käsitledes nende mõju või näiteks linnakliimat tervikuna , on see kliima mõttes koha- ehk mesokliima. Meso- ehk kohakliima kujundajana on Eestis esikohal Läänemeri, mille mõju järgi on eraldatud Eesti kliimavaldkonnad. Valdkondi jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. See koos mõlemale poole ulatuva hajumisribaga on oluline sisepiir Eestis. Täpsemas käsitluses sõltub valdkondade piiri paigutamine suuresti kasutatavatest kliimakarakteristikutest (Raukas 1995: 189).
Eesti merelisemas kliimavaldkonnas võib omakorda eristada vastavalt rannajoone orienteeritusele mere suhtes mereliste ja mandriliste elementide käiguga päevi, mis on määratud tuule suunast . Meretuulte mõjul on õhutemperatuuri, samuti relatiivse niiskuse ööpäevane amplituud tühine – domineerivad merelise kliima tunnused. Maatuultega kandub maismaa mõju mõnevõrra mere suunas, põhjustades ka rannikulähedastel saartel suuremaid õhutemperatuuri kõikumisi. Teravamalt kõiguvad olulisemad ilmaelemendid paarikümnekilomeetrises rannikuvööndis, luues võrdlemisi suure ilmade varieerumise suhteliselt lähedaste paikade vahel (Raukas 1995: 189).
Sademete analüüs näitab, et suurenev turbulents õhu voolamisel merelt maale mõjub sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Spetsiifiline mere mõju ülekandemehhanism – merebriisid – ulatuvad sisemaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste. Ainult mõni km keskmisest rannajoonest on mere vahetu mõjutsoon, kus väheneb näiteks järsult öökülmade sagedus, väiksem on äikesevihmade sagedus, tuule kiirused on suuremad (Raukas 1995: 189).
Joonis 1. Sademete summa Eestis 24.-25. juulini 2009.
Jooniselt on näha, et 2009. aasta suvi on olnud väga sademeterohke.
2009. aasta suvi ja ka 1998. aasta suvi jäävad klimatoloogidele meelde kui ühed märjemad üle sajandi kestnud vaatluste reas (Kallis 2009).
3. EESTI KLIIMA KUJUNEMIST JA MUUTUMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID
Kliima - teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim
Ilm – õhkkonna hetkeseisund
Kliima erineb paikkonniti väga mitmesugustel põhjustel. Nagu ilm, nii on ka kliima selle tagajärg, et päeval maakera pind Päikese käes soojeneb, öösel aga jahtub. Kliimat mõjutavad ka maailmamere hoovused . Imeväike soojushulk , mis tuleb Maa seest, ei ole kliima muutumiseks küllaldane. Päikeselt saadud soojuse annab Maa osaliselt ära, sealjuures vastuvõetud ja äraantud soojushulk paikkonniti erineb (Rowland-Entwistle 1996: 32).
Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Eesti geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on samuti Läänemeri. Meri on ka kogutud soojuse reservuaar . Seetõttu on rannikupiirkondade kliima mõõdukam kui mandri keskosas. Talvisel ajal hoiab Läänemeri rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem (Raukas 1995: 189).
Merega sarnaselt mõjutab meie ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti järved vähem. Tähtsad kohakliima kujundajad on ka kõrgustikud. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10 meetrit kõrguse kasvu annab juurde 1% lisasademeid), samuti äikesevihmade ümberjaotamises ning valitsevalt sademeid toovate edelatuulte tuulealusel küljel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Veelgi ilmsem ja tuntum on kõrgustike mõju lumikatte tekkimisele ning püsimisele, mida peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma osa ka madalam õhutemperatuur, mis meie sularohkete talvede juures annab märgatava efekti lumikattes (Raukas 1995: 193).
Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning saab nime keskmise õhurõhu järgi, mis on ümbritsevatest aladest madalam. Kuigi ilmastikku Eestis mõjutavad ka antitsüklonid ning teatul määral mujal tekkinud madalrõhkkonnad, on ligi pooled päevad aastast mõjutatud Islandi lähistel kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmisel aastal Eesti 132 tsükloni ja 65 antitsükloni mõju all. Kõikidest antitsüklonitest kolmandiku moodustab Skandinaavia kõrgrõhkkond, olles sellega kõige sagedasem ilusate ilmade kujundaja. Kevadised ja suve alguse pikad põuad on sageli seotud selle kõrgrõhkkonnaga, mis pikaks ajaks stabiliseerudes kujutab endast tõket tsüklonite teel (Raukas 1995: 188).
Tuulele avaldavad mõju mäed ja orud ning isegi hoovused. Tuule suund mõjutab õhutemperatuuri ja sademeid. Siinset kliimat mõjutab eelkõige ka Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad , et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Põhja-Atlandi hoovuse põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Siinne aasta keskmine õhutemperatuur on märksa kõrgem kui ida poole jäävatel kontinentaalsema kliimaga aladel, mis asuvad samadel laiuskraadidel. Põhja-Atlandi hoovus toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189).
Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Päikese kiirguse mõju ei ole aga aastate lõikes ühtlane, nagu ütlevad kliimamudelid, mis taandavad päikese mõju välja ja arvestavad ainult süsihappegaasi mõju. Sest kiirgusvoog , mis neeldub maa süsteemis, sõltub palju pilvisusest. Lisaks neeldub 70 protsenti päiksekiirgusest esmalt ookeanis ja alles siis liigub pikema aja jooksul edasi atmosfääri. Eestis mõjutab päikesekiirguse jaotuse erinevust kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. Kõige rohkem saavad päikest saared ja rannikualad, kõige vähem kõrgustikud, kuna need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Pinnamood mõjutab nii päikesekiirguse kui ka õhumasside liikumise teekonda (Raukas 1995: 189).
Päikesekiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind , hele või tume ning millise kaldenurga all kiired aluspinnale langevad. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumisteid sõltuvalt reljeefist. Kõrgustikku ületav õhumass tõuseb kõrgemale - õhk jahtub, veeaur kondenseerub - tekivad vihmapilved. Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad ( http://kuninga.parnu.ee/?download=Eest i %20kliima.pdf, 2010).
Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt . Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju ( http://kuninga.parnu.ee/?download=Eest i %20kliima.pdf, 2010).
Üheks suureks teguriks , miks kliima muutub, on ka inimene ise. Inimtegevuse mõjul paiskub atmosfääri veelgi süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase. Maailm on tänaseks muutunud tööstuslikuks. Õhku paisatakse tohutul hulgal kemikaale ja teisi saastaineid. Nii muudavad inimesed maa atmosfääri ja koos sellega ka kliimat. Temperatuuri tõstev tegur on ka otsene soojusenergia vool tööstusest ning olmest. Viimase osa on eriti märgatav talvel. Veel üks tegur, mis on põhjustatud inimese poolt, on tehispinnad. Kivipinnad linnas kiirgavad päeval kogutud soojust teatud hilinemisega ümbritsevasse ruumi nagu ahi. Nende tegurite mõjul linnas kujunev kõrgema õhutemperatuuriga piirkond ongi Eesti linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008).
Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda . Puude mahavõtmise tagajärjel muutub ka paikkonna albeedo ehk pinna peegeldumisnäitaja. Varem katsid metsad umbes 60% maismaast. Nüüd hõlmavad nad alla poole endisest territooriumist. Inimtegevuse süü kliimasoojenemises on samas ka väga vaieldav, kuigi poliitikute jaoks on asi ühene ning on hulgaliselt argumente, mis seda seisukohta lubaksid eelistada (Jaagus 2008).
Ka USA ekspresident George W. Bush arvab , et inimtegevus mõjutab kliimat. Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: „Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasid (Bush 2005).“
Akadeemik Anto Raukas arvab teisiti ja ütleb: „Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on „Me peame võitlema kliima muutustega!“ Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Inimmõju kliima muutustele on tühine. Pealegi pole teadlaste seas üksmeelt, kas süsihappegaasi hulga tõus atmosfääris tingib globaalset soojenemist või on soojenemine põhjustanud süsihappegaasi hulga tõusu. Pigem on õige teine oletus. Inimene ei saa arvestatavalt muuta Maa kliimat, vaid peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta on seda teinud kogu inimajaloo jooksul (Raukas 2009).„
Eesti on kliima uurimise seisukohalt maailmas päris heas kirjas – oleme osalenud vähemalt kolmes suures rahvusvahelises kliimaprojektis, mis on tuvastanud sedagi , et just Läänemeremaad on üheks kõige kiiremini muutuva ilmastikuga alaks! Võib-olla ka sellepärast on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudile ( EMHI ) tehtud ettepanek mõelda Tõraveres töötava päikesekiirguse uurimise baasjaama põhjal suure atmosfääri uuriva keskuse loomisele (Kallis 2009).
4. MIDA TOOB KAASA KLIIMA MUUTUMINE?
Soojemad talved suurendavad kahjurite ohtu nii metsades kui ka põldudel. See võib tuua palju kahju põlluharijatele, kuid ka neile, kes tegelevad mingit sorti taimede aretamisega.
Püsiva jääkatte vähenemine toob talviti kaasa tormide arvukuse kasvu ning suurendab ka üleujutuste ohtu. Lumevaeste talvede tõttu kannatab talvine turism . Positiivne on sellejuures see, et põllukultuuride saagikus peaks selle tagajärjel kasvama. Samas aga kaasnevad sellega ka meteoroloogilised ohud: ilmastik võib muutuda veelgi heitlikumaks – põuad on tugevamad, paduvihmad vägevamad (Rowland-Entwistle 1996: 52).
Kliima muutumine võib tuua kaasa ka paljude taime- ja loomaliikide hävinemise. Mõnede taime- ja loomaliikide arengut võib kliimamuutus hoopiski pärssida. Vaadates kaugemale kui Eesti on kliimasoojenemise negatiivsematest tagajärgedest on ehk kõige tõsisem lõunapoolsematel aladel kliima muutumine kuivemaks ja seetõttu veevarude vähenemine. Tõenäoliselt jäävad väga suured alad, mis praegu on viljakandvad, veepuuduse kätte (Kallis 2009).
Põhjapoolsematel aladel muutuvad kliimaolud arvatavasti üldiselt soodsamaks. Lähispolaaraladel ja ka meil ei juhtu midagi hullu, kui pisut soojem on.
5. KUIDAS KOHANEDA KLIIMA MUUTUMISEGA?
Tuleks hakata kliimat intensiivsemalt uurima , sest on väga palju mehhanisme, mis on veel segased. Inimesed peaksid parandama oma kohastusvõimet kliimamuutumistega. Näiteks linnade planeerimise juures on oluline vihmavee ärajuhtimine. Tuleks hakata rohkem mõtlema ka kasvuhoonegaaside vähendamise peale (Kallis 2009).
Põllumajanduses tuleks tuua sisse selliseid taimesorte, mis on loodud nende uute tingimuste jaoks. Metsanduses tuleb võidelda uute kahjurite ja haiguste vastu (Kallis 2010).
Koolide õppekavasse peaks autori arvates tulema rohkem geograafia tunde. See parandaks tunduvalt õpilaste teadmisi kliima alal ja samas ka hariks neid. Praeguste väheste geograafia tundidega ei ole võimalik noorema põlvkonna teadmiste taset ja teadlikkust tõsta. Kui nii edasi läheb, siis pole varsti enam inimesi, kes selle vastu huvi tunneks ja püüaks olukorda päästa. Autori arvates on see väga suur probleem ja sellega tuleks juba lähiajal tegelema hakata. Uurimistöö autor pooldab, et geograafia tunde tuleks õppekavasse rohkem.
6. KLIMATOLOOGIDE ARVAMUSED
Uurimistöö autor esitas teemakohased küsimused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) töötajatele: ilmavaatluse osakonna juhatajale Külli Loodlale ja klimatoloogile Ain Kallisele.
Mõlemad EMHI töötajad vastasid küsimusele, kas praeguses kliimasoojenemises on inimtegevusel mingi arvestatav osa, jaatavalt. Ain Kallis pakkus, et inimtegevus mõjutab kliimasoojenemist ~20%. Mõlemad teadlased olid ka ühel arvamusel, et inimtegevuse süü ei ole nii suur kui seda hetkel näidata soovitakse. Nende arvates on seda juttu liialt tõsiselt võtma hakatud.
Mõlemale, nii Ain Kallisele kui ka Külli Loodlale tunduvad kõige objektiivsemad TÜ klimatoloogi Jaak Jaaguse seisukohad kliima valdkonnas. Ain Kallis märkis ära ka Tartu Observatooriumist Olavi Kärneri, kelle seisukohti ka kõige enam hindab.
Koostöö Eesti klimatoloogide vahel toimub ühiste uurimuste najal, kus kõikide uurimustulemusi võetakse arvesse ja nendest koostatakse üks tervik. Eesti klimatoloogide koostöö välisteadlastega toimub konverentsidel, kus arutatakse erinevaid kliimaprobleeme ja uuritakse kliima muutumist. Tihedamalt toimub eestlaste koostöö Soome ja Šveitsi klimatoloogidega.
Kliima muutustest saab rääkida alles pikkade aegridade puhul. Külli Loodla tõi mõningaid näiteid kliima muutumisest Jõgevamaal. Kui võrrelda kahte erinevat 30-aastast perioodi – 1961-1990 ja 1971-2000 – siis võib öelda, et talvised kuud on soojemaks muutunud ning ka sademeid on veidi rohkem.
Ain Kallis ja Külli Loodla mainisid ka, et Jaak Jaaguse arvutuste kohaselt on temperatuuri tõus Ida-Eestis olnud suurem võrreldes Lääne-Eestiga.
Mõlemad teadlased arvavad ka, et erinevad aastaajad ei kao kuhugi . Kuid, millisteks need kujunevad on raske öelda. Nii arvavad Ain Kallis ja Külli Loodla.
Kliimaprobleemidega kohanemiseks tuleb mõlema teadlase arvates põllumajanduses võtta kasutusele selliseid sorte , mis peavad vastu muutunud tingimustes. Ain Kallise sõnul tuleks tugevdada näiteks Pärnu rannikupiirkonda, kui talved tõesti pikas perspektiivis soojenevad ja talviseid torme hakkab rohkem tulema.
Nii Ain Kallis kui ka Külli Loodla arvavad, et inimesed on üldiselt teadlikud kliima probleemidest, kuid nad peaksid kindlasti olema rohkem informeeritud. Sellepärast tulebki panna põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavasse rohkem geograafia tunde, et inimesed tuleksid ka hiljem toime kliima probleemide ja muutustega.
7. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ARUTELU
7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid
Joonis 2. Õpilaste arvamus Eesti kliimat mõjutavate tegurite kohta (n=104).
Eelnev joonis näitab, et 37% vastanud õpilastest peab hoovuseid suurimateks kliimat mõjutatavateks teguriteks . 14% vastanud õpilastest arvab suurimaks mõjutajaks rõhkkondi, 13% merd, 8% metsa langetamist ja 7% heitgaase. 21% vastanud õpilastest ei osanud antud küsimusele vastata.
Jooniselt on näha, et õpilaste poolt antud vastused ühtivad kirjandusest saadud andmetega. Kirjanduses on märgitud, et Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi hoovus.
7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga
Joonis 3. Õpilaste rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga (n=104).
Eelnev joonis näitab, et 55% vastanud õpilastest on Eesti kliima ja ilmastikuga rahul, 45% vastanud õpilastest sellega rahul ei ole.
Küsitlustest saadud andmetest selgus, et õpilaste jaoks on Eestis liiga külm. Õpilaste arvates võiks Eestis olla soojem. Paaris ankeedis mainiti, et võiks olla ka vähem vihma.
7.3 Hinnang viimase talve kohta
Joonis 4. Õpilaste hinnang viimase talve kohta (n=104).
Eelnevalt jooniselt on näha, et viimane külm talv ei mõjutanud kuidagi 58% vastanud õpilasi. Viimane talv mõjutas 42% vastanud õpilasi.
Küsitlustest saadud andmete põhjal selgus, et 58% vastanud õpilastele meeldis viimane talv väga. Õpilastele meeldis, et lund oli rohkem kui eelnevatel aastatel ja sai palju talvemõnusid nautida. 42% vastanud õpilastele tuli viimane talv väga ootamatult. Neile ei meeldinud, et külmaperiood oli pikk.
7.4 Kõige külmem kuu Eestis
Joonis 5. Õpilaste arvates kõige külmem kuu Eestis (n=104).
Eelnevalt jooniselt on näha, et 65% vastanud õpilastest pidas kõige külmemaks kuuks jaanuari, 24% veebruari ja 11% detsembrit.
Kirjandusest saadud andmete põhjal võin öelda, et suurem osa õpilastest vastas sellele küsimusele valesti. Kõige külmem kuu Eestis on siiski veebruar.
7.5 Kliima soojenemine
Joonis 6. Õpilaste arvamus kliima soojenemise kohta (n=104).
Eelnevalt jooniselt on näha, et 31% vastanud õpilastest ei oma mingit arvamust kliima soojenemise kohta. 30% vastanutest arvavad, et kliima soojenemine mõjutab kõiki, 20% peavad seda ohtlikuks ja 19% vastanud õpilaste arvates on jutt kliima soojenemise kohta väljamõeldis.
7.6 Pikima suvepäeva pikkus
Joonis 7. Õpilaste arvates pikima suvepäeva pikkus (n=104).
Eelnevalt jooniselt on näha, et 56% õpilaste arvates on pikim suvepäev 19 tundi. 30% vastanud õpilastest arvab, et pikim suvepäev on 17 tundi ja 14% 15 tundi.
Kirjandusest saadud andmete põhjal on pikima suvepäeva pikkus 19 tundi. Üle poole vastanud õpilastest teadis seda.
KOKKUVÕTE
Eestis on viimase sajandi jooksul toimunud temperatuuri tõus. Kevaded ja talved on soojenenud kõige rohkem. Tõusnud on ka sademete hulk, eriti palju on tõusnud sademete hulk talvel.
Kliima põhikujundajaks Eestis on Atlandi ookeani põhjaossa suunduv Golfi hoovus. Suurt rolli mängib ka päikesekiirgus. Päikese kiirguse mõju ei ole aastate lõikes ühesugune, sest kiirgusvoog sõltub väga palju pilvisusest. Päikesekiirguse hulk oleneb eelkõige sellest, mis on aluspinnaks. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumist.
Suurt mõju kliimamuutustele avaldab ka inimene ise, kuid see on ka väga vaieldav. Paljudel kliimauurijatel on selles suhtes erinev arvamus. Mõned arvavad, et inimene on üheks põhiteguriks, miks kliima muutub, teised arvavad, et inimene ei mõjuta üldse kliimat või kui mõjutab, siis vähesel määral.
Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajate Ain Kallise ja Külli Loodla arvates, et mõjuta inimtegevus kliimat nii palju nagu seda praegu näidata soovitakse.
Kliima probleemidega kohanemiseks tuleb klimatoloogide arvates võtta põllumajanduses kasutusele selliseid sorte, mis peaks vastu uutes muutunud kliimatingimustes.
Oluliseks teguriks kliima muutumisel võib pidada ka kasvuhooneefekti. Tänu kasvuhooneefektile on Maa atmosfääri keskmine globaalne temperatuur 15°C, ilma selleta oleks Maa atmosfääri keskmine globaalne temperatuur ligikaudu -17°C. Tuleb välja, et ka tänu kasvuhooneefektile eksisteerime meie siin Maa peal.
Kliima erinevusi Eesti erinevates piirkondades mõjutab Läänemeri. Läänemerd peetakse ka põhiliseks meso- ehk kohakliima kujundajaks Eestis.
Uurimistöö käigus selgus, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased on üpris teadlikud Eesti kliima ja Eesti kliimat kujundavate tegurite kohta. Õpilastel on põhiteadmised olemas ja enamustel on kujunenud selles valdkonnas ka omad arvamused.
Uurimistöö näitas, et õpilased vajavad rohkem informatsiooni Eesti kliima kohta. Suurendada tuleks geograafia tundide arvu põhikooli ja gümnaasiumi osas. Teadmiste täienemisel tõuseb ka inimeste teadlikkus neid ümbritseva looduse suhtes. Siit tulenevalt hakkavad nad rohkem loodust hoidma.
KASUTATUD ALLIKAD
Bush, G.W. 2005. Bush tunnistas inimtegevuse mõju kliimale.
http://www.postimees.ee/060705/online_uudised/170675.php 28.10.2010
Eesti kliima.
http://kuninga.parnu.ee/?download =Eesti%20kliima.pdf 17.08.2010
Estonica 2009. Kliima.
http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ 05.08.2010
Jaagus, J. 2008. Eesti ilmaolud kliimauurijaid imestama ei pane. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1917 04.08.2010
Kallis, A. 2009. Mis on me kliimaga juhtunud?
http://www.envir.ee/1099800 07.08.2010
Raukas, A. 1995. Eesti Loodus. Tallinn: Valgus.
Rowland-Entwistle, T. 1996. Ilm ja Kliima. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Wikipedia 2010. Eesti kliima.
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 04.08.2010
LISAD
LISA 1
ANKEETKÜSITLUS
Tere!
Olen 10A klassi õpilane Keivin Kivimägi ja teen uurimustööd teemal „Kliima muutumine Eestis“
Palun vastake alljärgnevatele küsimustele.
M / N
Vanus: .........
1. Kas Te teate, millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat? Kui jah, siis millised?

Jah ......................................................................................................................................................................................................................................................................................

Ei
2. Kas Te olete Eesti kliimaga / ilmastiku oludega rahul? Kui ei, siis nimetage mis on puudu?

Jah

Ei ......................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Kuidas Teid mõjutas see talv? Kas külm tuli ootamatult?
......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
4. Milline kuu on Teie arvates Eestis kõige külmem?

November

Detsember

Jaanuar

Veebruar
5. Mida Te arvate ülemaailmsest kliimasoojenemisest? Kuidas sellesse suhtute?
.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
6. Kui pikk on Teie arvates Eestis pikima suvepäeva pikkus? Miks on nii, et suvel on päevad pikemad kui talvel?

15h

17h

19h
.....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Aitäh!
LISA 2
KLIMATOLOOGIDE KÜSITLUS
Tere!
Olen 11A klassi õpilane Keivin Kivimägi ja teen uurimustööd teemal „Kliima muutumine Eestis“
Palun vastake alljärgnevatele küsimustele.

Kas praeguses kliima soojenemises on Teie arvates inimtegevusel mingi arvestatav osa? Kui on, siis kui suur: kas seda saab mingite näitajatega väljendada?

Kes teadlastest (Eestis, välismaal) on oma seisukohtadega Teie arvates kõige objektiivsemad? (Kelle seisukohta Te jagate ja kelle uurimustulemusi Te kõige enam hindate?)

Kuidas toimub koostöö Eesti klimatoloogide ja teiste riikide klimatoloogide vahel? Milliste riikide teadlastega on koostöö kliimamuutuste ja üldse kliimanähtuste alal kõige tihedam?

Kas on oodata uut väiksemat jääaega? Kui jah, siis millal?

Kas Eesti väikest pindala arvestades saame püstitada küsimust, millistes Eesti piirkondades on kliimamuutused olnud kõige suuremad viimaste aegade jooksul? (Nt. viimase 50 või 100 aasta jooksul)

Kas võiksite tuua mõningaid näiteid kliima muutumisest Jõgevamaal (Jõgeva ilmajaama andmeil viimastel aegadel)?

Kuidas kohaneda kliima muutumisega?

Kas inimesed on Teie arvates teadlikud kliima probleemidest? Kas nad peaks olema rohkem kursis?

Kas prognooside kohaselt on ka edaspidi oodata külmi, pikki ja lumerohkeid talvi ? Või ei ole looduslikke muutusi Eestis inimtegevus üldse mõjutanud?

Milline ekstreemne atmosfäärinähtus (orkaan, tornaado , tromb, vesipüks või äike) on hetkel kõige salapärasemaks jäänud?
Aitäh!