Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida toob kaasa kliima muutumine ?
  • Kuidas kohaneda kliima muutumisega ?
  • MIDA TOOB KAASA KLIIMA MUUTUMINE ?
  • KUIDAS KOHANEDA KLIIMA MUUTUMISEGA ?
  • Mis on me kliimaga juhtunud ?
  • Millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat ?
  • Kui jah, siis millised ?
  • Kuidas Teid mõjutas see talv ?
  • Milline kuu on Teie arvates Eestis kõige külmem ?
  • Mida Te arvate ülemaailmsest kliimasoojenemisest ?
  • Kuidas sellesse suhtute ?
  • Kui pikk on Teie arvates Eestis pikima suvepäeva pikkus ?
  • Kui on, siis kui suur: kas seda saab mingite näitajatega väljendada ?
  • Kuidas toimub koostöö Eesti klimatoloogide ja teiste riikide klimatoloogide vahel ?
  • Kui jah, siis millal ?
  • Kuidas kohaneda kliima muutumisega ?
 
Säutsu twitteris

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
KLIIMA MUUTUMINE EESTIS
Uurimistöö
Koostaja : Keivin Kivimägi
11A
Juhendaja : Toomas Annuk
PÜG õpetaja
Põltsamaa 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Eesti kliima iseloomustus 5
2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7
3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9
4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13
5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14
6. Klimatoloogide arvamused 15
7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17
7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17
7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18
7.3 Hinnang viimase talve kohta 19
7.4 Kõige külmem kuu Eestis 20
7.5 Kliima soojenemine 21
7.6 Pikima suvepäeva pikkus 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud allikad 25
Lisad 26
Lisa 1 ANKEETKÜSITLUS 27
Lisa2 KLIMATOLOOGIDE KÜSITLUS 29
SISSEJUHATUS
Uurimistöö teemaks on „Kliima muutumine Eestis“. Uurimistöö autor valis antud teema, et teada saada rohkem Eesti kliima kohta.
Uurimistöö eesmärkideks on:
  • teada saada Eesti kliimat kõige rohkem mõjutavaid tegureid
  • uurida, kuidas on Eesti kliima muutunud paarikümne aasta jooksul
  • kirjeldada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste teadlikkust kliima muutumiste kohta

Uurimistöö hüpoteesiks on teada saada, mis Eesti kliima muutumist kõige enam põhjustab.
Uurimistöö ülessannete teostamisel seadis autor endale järgmised ülesanded:
  • iseloomustada Eesti kliimat
  • kirjeldada kliimat erinevates Eesti piirkondades
  • kirjeldada Eesti kliima muutumist põhjustavaid tegureid
  • uurida, mida toob endaga kaasa kliima muutumine
  • uurida, kuidas kohaneda kliima muutumisega
  • välja selgitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste huvi Eesti kliima kohta, teadmisi kliimat mõjutavatest teguritest ja rahulolu kliimaga

Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on ülevaade Eesti kliimast ja selle muutumisest kirjanduses ja internetis leiduva materjali põhjal. Teises osas on uurimus, mis viidi läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Kolmandas osas on arutelu ja järeldused.
Uurimistöö meetodid:
Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest. Ankeet koosneb kuuest küsimusest. Ankeetküsimustiku jagati eri vanuses õpilastele. Valimi moodustasid 104 õpilast. Ankeedi täitmine oli vabatahtlik.
Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele.
Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid.
Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega.
1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima . Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel ( Raukas 1995: 190).
Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Eestis on aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige külmem kuu Eestis on veebruar, siis on keskmine temperatuur -5 °C ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima , 2010)
Eestis on viimase sajandi jooksul toimunud üldine õhutemperatuuri tõus, aasta keskmisena ligi 2ºC, kevadete ja talvede soojenemine on sellest isegi mõnevõrra kiirem. Sademete hulk kasvas selle ajaga ligi 1% võrra. Kõige rohkem on suurenenud talviste sademete hulk, koguni 29%. Arvutuste kohaselt võib poole sajandi pärast Eesti kliima soojeneda 1-1,7 kraadi võrra, sademete hulk kasvada veel 5-10%. Meie regioonis on viimastel aastakümnetel kliima soojenemine kõige tugevamini avaldunud just Eesti, Läti ja Loode-Venemaa piirkonnas. Kõige enam on soojenenud märtsikuu. Sellest mõnevõrra vähem on tõusnud õhutemperatuur veebruaris ja aprillis ning märksa vähem jaanuaris ja mais (Kallis 2009).
Kuna Eesti paikneb nõnda suurel geograafilisel laiuskraadil , kõiguvad valgustingimused suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembris–detsembris (8–9 palli), kõige selgem aga mais–juunis (5–6 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal ( http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ , 2010)
Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 30–45 päeval (Raukas 1995: 213).
Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise . Sademete iseloomustamiseks on nii meil kui mujal kasutada palju halvema kvaliteediga andmestik kui temperatuuri kohta. Mõõtmismetoodika pideva täiustamise tõttu ei kujuta sademete andmed homogeenset vaatlusrida isegi viimase saja aasta jooksul. Sadememõõtja täiustamine ning mõnede parandite lisamine tähendab seda, et hilisematel aegadel on mõõtjasse kinni püütud sademete hulk suurem kui oli varem. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550–800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel. Rannikuvööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm ( http://kuninga.parnu.ee/?download=Eest i %20kliima.pdf, 2010).
2. EESTI KLIIMA PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED
Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest kilomeetrist maksimaalselt mõnesajani ja neid saab vaadelda mesopotaamsete protsessidena. Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189).
Käsitledes nende mõju või näiteks linnakliimat
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #1 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #2 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #3 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #4 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #5 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #6 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #7 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #8 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #9 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #10 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #11 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #12 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #13 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #14 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #15 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #16 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #17 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #18 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #19 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #20 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #21 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #22 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #23 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #24 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #25 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #26 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #27 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #28 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #29 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #30 Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keivin Kivimägi Õppematerjali autor

Lisainfo

Uurimistöö teemal Kliima muutumine Eestis
KLIIMA MUUTUMINE EESTIS , KLIIMA MUUTUMINE , kliima

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam
66
docx
Globaalne kliima soojenemine
80
doc
Euroopa ja loodusgeograafia
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
74
docx
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
30
doc
Üldgeograafia 10 kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun