Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jakob Hurt (0)

1 Hindamata
Punktid
Jakob  Hurt
Enel   Tubin
Elulugu
 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906
 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva 
kihelkonna kool, Tartu  kreiskool , Tartu 
gümnaasium, Tartu Ülikool
 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi 
uurimustöö „Die  estnische  Nomia auf –ne 
purnum“
 Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat
 Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga
 6 last, kellest 2 surid  lapseeas
Ühiskondlik tegevus, töö
  Aleksandrikooli  peakomitee juht (1860)
 Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864)
 Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867)
 Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868)
 Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa 
keel, geograafia 
(1868. aasta suvi)
1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille 
organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne
 Otepääle kirikuõpetajaks (1872)
Koostöö „Eesti Postimehega“ tõid kaasa tülid Jakobsoni 
ja  Hurda  vahel
 Peterburi Eesti Jaani koguduse  kirikuõpetaja  (1880- 1902 )
Ärkamisaeg , seltsid,  rahvaluule
 Hakkas avaldama „ Perno  Postimehes“ eesti keelseid luuletusi
 Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga
 „Kalevipoja“  sõnastik
 lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“
 Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses
 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti 
Kirjameeste seltsi, EKmS esimene  president  oli Jakob Hurt
  1862 . aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta  talurahvaseadused   lõunaeesti  keelde
 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna 
pärimuste kohta
 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol
 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset  vanavara  kogumise kohta
 Kokku üle  1400  kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet
Kasutatud kirjandus
• Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: 
Avita. Lk 10-12
• Tubin, E (2015) Uurimustöö: Isamaal sündinud asjust: 
rahavluulekogumine ja rahvuslik ärkamisaeg: Lk. 7-8, 13-
15, 17-18
•  http://jakobhurt.ee/elulugu/
• Pildid, Liina Kähr
TÄNAN  
TÄHELEPANU 
EEST!
^^

Document Outline

  • Slide 1
  • Elulugu
  • Ühiskondlik tegevus, töö
  • Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 6
Vasakule Paremale
Jakob Hurt #1 Jakob Hurt #2 Jakob Hurt #3 Jakob Hurt #4 Jakob Hurt #5 Jakob Hurt #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keli Tubin Õppematerjali autor
Lühiülevaade sellest, kes oli Jakob Hurt, millised olid tema tähtsamad rollid ühiskonnas ja töölisena, olulisus ärkamisajal, seltsidesse kuulumine ja rahvaluule kogumine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jakob Hurt
10
docx

Jakob Hurt

Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla

Ajalugu
Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte
4
odt

Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte

levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870.

Eesti keel
Jakob Hurt
6
rtf

Jakob Hurt

Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks

Kirjandus
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani
15
doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust

Ajalugu
Rahvusliku ärkamisaja suurkujud
3
docx

Rahvusliku ärkamisaja suurkujud

Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt

Ajalugu
Referaat Jakob Hurt
12
doc

Referaat Jakob Hurt

..................... 8 LISA.......................................................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................... 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega

Eesti keel
Ärkamisaeg
9
docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885

Ajalugu
Rahvuslik liikumine
5
docx

Rahvuslik liikumine

 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178  Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31. detsember 1906 või siis 13. jaanuar 1907 Peterburis. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–64 usuteadust Tartu Ülikoolis(cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja,1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872–

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun