Eesti fotograafia ajalugu (0)

Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat “Eesti fotograafia teerajajaid ”. Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 1840-1940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist.
Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost.
Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust – dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu.
Fotomuusemi esimesel korrusel on välja pandud Eestis tegutsenud fotograafide töid läbi 100 aasta (1840-1940), teisel korrusel on eksponeeritud fotoaparaatide ajalugu. Antud kirjatükis keskendun just esimese korruse väljapanekule.
Fotoharuldused
Kohe alustuseks võib imetleda klaasvitriinis asuvaid fotoharuldusi – dagerrotüüpe (positiivkujutised hõbetatud plaadil), ambrotüüpe (kasutusel alates 1853 .aastast, positiivkujutised klaasil ) ja ferrotüüpe (kasutusel alates 1853.aastast, positiivkujutised plekil). Taoliseid esmaseid fotokatsetusi on Eestis säilinud väga vähe.
Edasi tulevad juba fotod paberil – Tallinna linn aastal 1882, Harju värv aastal 1874 ning Nunne värav 1868. aastal.
1859 . aastal võeti Prantsusmaal kasutusele portreefoto (100x62 mm), mida nimetati visiitkaardiks. Nendel kujutati inimesi täisportreest kuni näopildini. 7 aastat hiljem sai Inglismaalt alguse nn. kabinetportree – portreefoto 165x105 mm. Antud fototüüpe on ohtralt kasutanud ka Eesti tolleaegsed fotograafid, kelle vastavaid tööd on ka näitusel väljas. Piltidel on kujutatud nii noori kui vanu inimesi, kes pärit jõukamast elanikkonnast. Esialgu oli pildistamine siiski kallis lõbu, mis taskukohane valitutele. Tihti on foto alumisel poolel kirjas fotograafi nimi.
Kuulsaim 19. sajandi fotograaf Eestis – Charles Borchardt
Üks kuulsamaid 19. sajandi Eesti fotograafe oli Charles Borchardt, kes avas ateljee 1864. aastal. 1867. aastal sai ta ülevenemaalisel etnograafianäitusel suure hõbemedali kollektsiooni “Eesti tüübid” eest. Need fotod on muuseumis uudistamiseks olemas. Samuti on säilinud Balti raudtee presidendile Alexander Baron von der Pahlemile kuulunud album, kus on Charles Borchardti pildistatud fotod kõigist raudteejaamadest Paldiski-Peterburi vahel avatud raudteeliinil 1870. aastal.
Teised fotograafid
Kuulsaid fotograafe leidus tollal Eestis aga teisigi ning nende tööd on näitusel ka eksponeeritud. Bernhard Lais (avas ateljee 1881.aastal) on pildistanud Tallinna laulupidu (1896), müürivaringut Kuldjala torni juures ning lendur Ch. Lerouxi hukkumist (1889.aastal, ilmselt esimene Eesti reportaazvõte). Ivan Teterin (avas ateljee 1886 . aastal) on esindatud fotodega Al. Nevski katedraali nurgakivi panekust (1894. aastast), 1. maist 1917.a. ning vaadetega vanalinnast.
Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe – kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks “Maavärisemine Tallinnas”).
Heinrich Tiidemann
Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria “Terviseid Eestimaalt”, samuti etnograafiline kollektsioon “ Estonica ”. Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde “päevapildi õppimisele” kutsub.
Ateljeest loodusesse
Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis 20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904 .aastal Pilistveres) on pildistanud külaelu: heinategu, hobuvankrit jne. Aastatel 1906-1908 viibis ta aga fotograafina Kaug-Idas, millest samuti on fotosid säilinud. Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 1900-1908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910 . aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast – säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted.
Mitmesugused eritehnikad
Sajandivahetusel värvifotot ei tuntud, fotosid koloreeriti akvarell - või õlivärvidega. Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad. Samuti on ohtralt säilinud sajandivahetuse fotoäride kuulutusi – selleks ajaks oli fotografeerimine tõeliselt populaarseks kujunenud. Huvitavad on ka eksponeeritud eritehnikad – fotod siidil , nahal , transferrotüübid. Esindatud on stereopildid, mis stereoskoobiga vaadatuna annavad ruumilise kujutise.
Eraldi ruumis asub 20. sajandi algusest pärit pimik – siin võib näha, kuidas tolle aja fotograafid filme ilmutasid ja pilte tegid. Toas on olemas nii mööbel, vastav tehnika kui ka raamatud asjakohase kirjandusega.
Fotograafid 20. sajandi alguses
Kolmandas muuseumisaalis on väljas 20. sajandi alguse fotograafide tööd. August Wamas (avas ateljee 1913) on saanud diplomi nii Londonist (1913) kui ka Roomast (1913). Tema töödest on esindatud “Kontserdi peaproov enne “Estonia” kontserdisaali avamist ” (1913), “IX Üldlaulupidu Tallinnas” (1928) ning “ Toomkirik ”, mis jätab eriti suursuguse mulje. Vennad Johannes ja Peeter Parikas (avasid ateljee 1911) töötasid aastatel 1918-1920 rindefotograafidena Eesti Vabadussõjas ning tollest perioodist on säilinud eriti unikaalsed fotod. Samuti on Parikased pildistanud linnavaateid ning kultuuritegelasi ( Eduard Vildet, Lydia Koidulat). Jaan Riet (avas ateljee 1909. aastal Viljandis) on fotografeerinud Viljandi laulupidu ning mitmeid grupi-ja portreepilte. Nikolai Nyländeri (avas ateljee 1932. aastal) kuulsaimaks tööks on “Memento Mori”, mis kujutab pealuud vanaaegsete raamatute taustal. Selle töö eest sai fotograaf maailmas väga mitmeid auhindu. Esindatud on ka amatöörfotograafi Johannes Mülberi tööd, millest mitmed on rahvusvahelistel võistlustel auhindu kogunud . Näha võib diplomeid nii Kanadast (1926. aastal) kui Hispaaniast (1927. aastal). Evi ja Valter Lembergi fotodel on linnavaated ja ka inimesed.
Tõsiselt süvenedes võib end Raevangla Fotomuuseumisse unustada tundideks, sest uurimist ja uudistamist jätkub seal ohtralt. Ning kindlasti tasub sinna minna mitu korda – järgmistel kordadel võib avastada midagi, mis esimesel korral ehk märkamata jääb. Hea ülevaate Eesti fotograafia ajaloost saab sealt aga iga huviline.
Valgu 2004
Referaat.
Fotograafia ajalugu.
Koostas: Ats Nõlvak
Sisukord:
*Fotoharuldused.
*Kuulsaim 19. sajandi fotograaf
Eestis – Charles Borchardt.
* Teised fotograafid.
* Heinrich Tiidemann.
* Ateljeest loodusesse.
* Mitmesugused eritehnikad.
* Fotograafid 20. sajandi alguses.
Selline oli üks esimene fotoaparaat :
Tänapäeva fotoaparaat: