Vastus leiad õppematerjalist: Infoväljad

Infoväljad (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave?
Kus info kus teave?

Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli.

Informatsioon ja teave
Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. ( Lauristin , Vihalemm 1980 : 8)
„Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda.“ (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8)
Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur . Kus info, kus teave? – „Sirp ja Vasar “, 1976, 24. september)
Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendusrikka kommunikatsiooni sisu ( teated ). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt tõestatavatele ja seega usaldusväärsetele faktilistele andmetele reaalse maailma kohta. Veel kitsamas ja täpsemas tähenduses võib informatsiooni võrdsustada kommunikeeritud andmetega, mis võimaldavad teha eristusi mingis reaalses valdkonnas ja seega vähendavad määramatust vastuvõtja jaoks. (Mc Quail 2000:452)

Teabevajadus ja teabevajaduste rahuldamise allikad
Inimeste vajadused teabe järele arenevad koos inimtegevuse ja ühiskonnaga, erinevate olukordade ja nähtustega ning inimest ümbritseva keskkonna muutustega . Teabevajaduse sisu oleneb inimese elutegevuse iseloomust ja struktuurist. Struktuuris eristatakse viit aspekti:

inimest ennast, tema eesmärke, vajadusi, teadmisi jne
vajalike toimingute laadi ;
materiaalset keskkonda;
sotsiaalset ümbrust, tegevuse käigus kujunevaid suhteid teiste inimestega;
sotsiaalkultuurilist keskkonda (ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid, ootused, üldised teadmised jne) (Lauristin, Vihalemm 1980:9).

Põhilised teabevajadused liigitatakse nelja rühma:

vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. Inimestel on vajadus orienteeruda materiaalsetes ja looduslikes tingimustes, vajadus kohaneda sotsiaalses ja sotsiokultuurilises süsteemis ja välja töötada plaane ning meetodeid nende muutmiseks;
tarvidus enesetunnetuse järele. Vajadus hinnata ja korda saata enesele püstitatud eesmärke, oskusi, võimeid ja et neid õigesti mõista;
vajadus tegevusjuhiste järele, rakendades teiste inimeste kogemusi enda tegemistes, sealhulgas arvestades väljakujunenud ultimaatumeid;
tarvidus reguleerida oma suhteid teiste kodanikega, mõjutada teiste hinnanguid ja saavutada prestiiži (Lauristin, Vihalemm 1980:9 jj)

Nagu on persooniti erinev teabevajaduse sisu, on seda ka teabevajaduste rahuldamise allikad. Põhiliselt eritatakse kolme allikat:

geneetiline informatsioon ehk pärilikult saadud teave
inimese igapäevases tegevuses saavutatav vahetu kogemus ehk igapäevaelust hangitav praktiline info
ühiskondlik kogemus, mis omandatakse õppimise ja suhtlemise kaudu (Lauristin, Vihalemm 1980 : 10)

Teabe talletamise viisid
Teabe hankimisest ja tegevuste kaudu saadavatest kogemustest poleks ju kasu, kui neid ei talletataks, üldistataks inimestevahelistes suhetes, ühiskondlikus tegevuses. Teabe talletamiseks on mitmeid erinevaid viise:

materiaalsed esemed, näiteks ehitised, tööriistad vm kannavad endas teatud inimlikku kogemust – tööoskust, kasutamisviisi, peegeldavad seda ehitist ehitanud, tööriista tootnud ja kasutanud inimeste suhet ümbritsevasse maailma, sotsiaalseid vahekordi. Inimeste loodud ehitised on tänapäeval väärtuslikuks teabeallikaks etnograafidele ja arheoloogidele.
inimeste endi käitumine ja tegevus annab edasi omandatud kogemusi. Näiteks erinevat töövõtted, kombed, harjumused ja tavad on üks viis hangitud kogemuste edasi andmiseks . Veel on ilmekaks näiteks noore põlvkonna kasvamise käigus vanemate jäljendamine.
märgisüsteem ehk keel võimaldab kõige efektiivsemalt teha teistele arusaadavaks enda mõtteid, tundeid, soove ja hinnanguid. Keelemärkide abil kirjutatakse raamatuid, tänu neile tunneme oma ajalugu, suhtleme erinevate inimestega. Keelemärke kasutatakse ka muusika kirjapanekul, maalides . (Lauristin, Vihalemm 1980:11)

Teabevahetuse viisid
Informatsiooni sinuni jõudmiseks peab miski või keegi seda edastama . Tänu ühiskonna arengule on märgatavalt tõusnud nõudmine informatsiooni hulga, kättesaadavuse, säilitamise, teabelevi kiiruse, ulatuse ja töötlemise kindluse suhtes. See on toonud endaga kaasa kommunikatsioonivahendite täiustamise ja uute infoedastusvahendite tekke. Olulisimateks pöördepunktideks teabelevi ajaloolises arengus peetakse
1. üleminekut suuliselt kirjalikule suhtlemisele
2. kirjalike teadete mehaanilise paljundamise tehnoloogia kasutuselevõttu (trükimasin, paljundusmasin, faks )
3. suuliste ja pildiliste teadete salvestamise, paljundamise ja levitamise elektrooniliste vahendite leiutamist, mis pani aluse kinole, raadiole ja televisioonile, milleta me oma elu tänapäeval ettegi ei kujuta.
Tänu nendele kommunikatsioonivahenditele saavadki inimesed omavahel väga mitmel moel teavet vahetada. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 12,13)
1.5 Sotsiaalne teave
Sotsiaalne teave on mitmete erinevate suhtlemisvahendite kaudu leviv info. Sellesse on koondunud inimpõlvede kogemus ja tänapäevase ühiskondliku tunnetuse tulemused. Sotsiaalne teave peidab end näiteks teaduses, filosoofias, moraalis, õiguses, kunstis, religioonis, poliitikas. Ühiskondliku informatsiooni sisus on võimalik eristada kolme põhiaspekti:

teadmisi ümbritseva looduse, ühiskonna, inimese enda kohta
väärtuseid ja hinnanguid, mis väljendavad inimese emotsionaalset suhtumist , erapooletuid eelistusi ja tegevuseesmärke
ühiskonnas heaks kiidetud käitumis- ja tegevuseeskirju, mõtlemis-, toimimis-, ja suhtlemismalle

Isiksuse teabeväli
Kõigil inimestel on olemas oma isiksuse teabeväli. See koosneb fundamentaalsest osast „F“ (vt Joonis1), mille moodustavad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste ning maailma kohta, see kujuneb pikaajaliselt ja seda on väga raske muuta. Põhiliselt kujuneb teabevälja tuum välja lapsepõlves ja noorukieas. Väga oluline roll on seejuures vanematel ja lähedastel sõpradel, aga oma osa mängivad ka kool ja kokkupuuted kunsti, filosoofia ja teadusega. Samuti mõjutavad inimese enda vahetu kogemus, kujutlused ja elamused. Teabevälja teine ehk spetsialiseeritud kiht „S“ (vt Joonis1) koosneb erinevatest teadmistest, olgu nad siis praktilised või teoreetilised . Samuti kuuluvad teise kihti erinevad väärtuskriteeriumid ja hinnangud. Olulisim teabeallikas selle kujunemisel on koolis omandatav vahendatud kogemus, suhtlemine kaaslastega ja enesetäiendamine. Kolmandaks kihiks „O“ (vt Joonis 1) loetakse operatiivse teabe kihti, millel on inimesele kõige vähem püsivam mõju. See kajastub meie ümber olevas maailmas, erinevates olukordades , meeleoludes, juhusituatsioonides jne. See on kõige kiiremini täienev ja uuenev teabekiht. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 20 jj)
Infoväli täidab ühiskonna, mitmesuguste sotsiaalsete gruppide ning erinevate isiksuste elus erinevaid funktsioone. Teabevälja olulisim ülesanne on informeerida. Nende alla loetakse kõik toimed, mis suurendavad ühiskonnaliikmete teadlikkust, mille tõttu avardub silmaring ja kasvab orienteerumisvõime. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj)
2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad
2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust – Stalini aeg
1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse. Selles seaduses sätestati, mida võis ja mida mitte kirjutada. Käsud ja keelud ajakirjanduses olid mõeldud eelkõige riigipeade endi võimu ja privaatsuse kaitseks. Näiteks oli keelatud kirjeldada Konstantin Pätsi ja tema sugulaste eraelu. (Vaikiv ajastu. www)
Propaganda Talituse korraldused andis ajakirjandusele informatsiooniosakonna juhataja (pikka aega oli selleks Ilmar Raudma) või sekretär. «Päevaleht» ja «Vaba Maa» kuulusid osakonnajuhataja kompetentsi , «Uus Eesti», «Uudislehe» ja provintsilehtede toimetustega tegeles sekretär.
Põhimeetodiks oli võimalikke eksimusi ennetav selgitustöö. Enamjagu pressitöötajaid kuuletus üsna kergelt Propaganda Talituse korraldustele.
Ajal, mil mu vanaema oli üheaastane, 1939. aastal võeti vastu Molotov Ribbentropi pakt, mille lisaprotokoll osutus mitmetele rahvastele ja riikidele 20. sajandi edasises ajaloos määravalt saatuslikuks. Samuti ka Eestile, kes lisaprotokolli alusel, koos teiste balti riikidega, kuulus NSV Liidu mõjusfääri. (Pajur jt. 2005 : 153)
Järgmiseks otsustas NSVL Baltimaad okupeerida. Okupatsiooni algusaega on raske määrata, kuid arvatakse, et osaliselt sai see alguse juba alates baaside lepingu pealesurumisest. Tõsisemad ilmingud algasid 1940. aasta kevadel, kui hakati tühjendama (st. kas tapma või ümber paigutama seniseid vange) vangilaagreid balti riikidest saabuvate sõjavangide paigutamiseks. (Pajur jt. 2005 : 164)

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 51 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hammustamind Õppematerjali autor

Teooria suurest, 50 lehelisest uurimistööst, teemal
''Minu pere 3 põlvkonna teabeväljad''

Teabeväljade teooria.
Koostatud:

Lauristin, M., Vihalemm, P. 1980. Massikommunikatsiooni teooria. 2.tr. Tartu: Žurnalistikakateeder

Denis Mc Quail (2000). Mc Quaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 452

massikommunikatsiooni teooria teabeväljad infoväljad infoväli teabevälja kujunemine

Sarnased õppematerjalid

docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskk

Massikommunikatsiooni ajalugu

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku ko

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................

Majandus

doc

Tarbija ostukäitumine

5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa

Tarbijakäitumine

108

doc

Organisatsioon ja juhtimine

1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu

Majandus

docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu

Psühholoogia alused

doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab ?

Õigus

rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

Rohkem sarnaseid