Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta
- haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus Kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt = Tühistamine II HMS ↔ Eriseadus HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib
õigusliku alusega õigusnormide rakendamine mitte piisavalt või üldse reguleerimata elulise asjaolu suhtes),Rõhutamine(reguleerimata asjaolud loetakse oma olemuselt hõlmatuks reguleeritud asjaoludega)Vastandamine(kui seaduses antud juhtum pole reguleeritud, siis ei soovitud seda reguleerida seega antud juhtumil puudub õiguslik tähendus)Vastuolu ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise
34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43. ne bis in idem- ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest (kui on langetatud otsus
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Loeti üles Eesti Vabariigi valdused, kodanike õigusi ja kohustusi. (1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud,
,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil. Kui isik ei ole taotluses märkinud aadressi, mille kaudu ta sooviks haldusorganiga suhelda, või kui haldusorgan annab haldusakti (nt loa peatamine) omal
teisiti. Reeglina näevad õigusaktid ette kindla teatavakstegemise vormi Enamikel juhtudel tuleb haldusakt kätte toimetada HMS 1. peatükis 7. jaos (s.t § 25 jj) sätestatud korras (posti teel kättetoimetamine, elektrooniline kätetoimetamine, haldusorgani poolt kättetoimetamine, väljakutsutud isikule allkirja vastu üleandmine), sest vastava kohustuse sätestab eriseadus või selle alusel kehtestatud määrus. HMS ise nõuab kättetoimetamist järgmistel juhtudel: isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi; isikule, kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt. 2. avaliku teatavakstegemise juhud sätestab HMS § 62 lg 3: kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule;
hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil. Kui isik ei ole taotluses märkinud aadressi, mille kaudu ta sooviks haldusorganiga suhelda, või kui haldusorgan annab haldusakti (nt loa peatamine) omal algatusel,
õiguse objektiivsed eesmärgid (vaidluste õiglane lahendamine, turvalise elukeskkonna loomine jne). Kollisioon ehk vastuolud -Normi kollisioon ehk vastuolud õiguses tähendavad olukorda, kus üht ja sama õigussuhet reguleerivad kaks õigusnormi, mis samas välistavad üksteist (reguleerivad vastandlikult). Kollisiooni ületamise võimalused: - üldakt on üle üksikaktist ehk otsida vastus üldaktis - eriseadus on üle üldseadusest ehk kui eriseadus näeb ette erikorda, siis kehtib esimene. - hilisem seadus on üle varasemast ehk arvestada sellega mis hiljemalt vastu võetud, kuid erand tagasiulatavus (kehtiv sellest hetkest millal see oli vastu võetud) -kohaldada adressaadile soodsamat. Ületamine käib astmeliselt alates üldaktist jne. Enesekontrolliks 1 1 Võrdle tava-kõlblus-õigus. Kuidas tekivad, millega tagatud. Too näited -Kõlblus-moraal, normid, mis tulenevad meist, mis peame eetiliseks.
rakendada.Õigusaktide täiendamise, muutmise ja tühistamise määrab põhiseadus. Keerulisem on olukord siis, kui tühistamine, muutmine ja täiendamine ei toimu expressis verbis, vaid on tuletatav uue seaduse kontekstist. Sellisel juhul on tegemist lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema). Kui meil on tegemist üld- ja eriseadustega, siis rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat generali (eriseadus muudab üldseaduse). Kuid juhul kui lex specialis on pärit põhiseadusele eelnevast perioodist, lex generalis on aga põhiseaduslik seadus, siis muidugi normide konflikti korral lex generalis tühistab lex specialise vastavad normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas
kehtetuks tunnistamine) haldusaktiga? Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks. 2. Kas tegu oli andmise hetkel õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga? Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3. Kas eriseadus näeb ette õigusliku aluse? Kui ei, siis kas HMS näeb ette õigusliku aluse? Kas seadus kohustab või keelab kehtetuks tunnistada kui ei, siis kaalutlusotsus. Nt kohustus : langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise õiguslik või faktiline alus. Nt keeld: isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära saadud vara, teinud tehingu vara käsutamiseks, muutnud muul viisil oma elukorraldust. 4
HMSi § 3 lg-s 1 räägitakse üksnes põhiõiguste ja -vabaduste piiramisest. Põhiseadusest lähtudes võib siiski öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. Ka toetuste andmine tugineb (mõnevõrra kaudsemalt kui koormavate haldusaktide puhul) seaduses ettenähtud alusele. Rakendamise näide Riik otsustab, et erandkorras määratakse toetus maailmarekordi püstitanud Eesti sportlasele, ent puudub eriseadus, mis sellisel juhul näeks ette toetuse andmise alused ja korra. Seaduslikkuse põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse reservfondist eraldisi ettenägematuteks kulutusteks ning eraldised on
Millal kohaldatakse haldusmenetluses HMS-I? Adressaadid: inimene sünnist surmani; juriidilised isikud; erisubjektid (perekond, abikaasad, vanemad o HMS on üldseadusena kohaldatav ainult siis, kui eriseadus ei sisalda sätteid jt) haldusmenetluse läbiviimise kohta 23. Milline on vabadusõiguste funktsioon? Nimeta peamised vabadusõigused.
suhtes) I. Teatavaks tegemine (HMS § 62) 1 1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus §11 lg 2, et muu otsuse kohta avaldatakse PRIA pealehel. Eriseadus § 11 lg 2 lubab teha veebilehel teatavaks ja teatavakstegemisega järelikult 25.11.2013 jõustus. Kui ta 27.11 saatis täiendavat teavet, ja PRIA ültes, et haldusmenetlust ei uuendatud. Kui haldusakt on antud ja jõustunud, siis ta omandab kehtivuse ja kui ta on kord kehtivuse omandanud, siis haldusorgan, adressaat ja muu
Haldusasutuste eraõiguslikku tegevust subsidiaarselt reguleerivate normide ja põhimõtete kogumit nimetatakse halduseraõiguseks. Termin ei ole väga õnnestunud, sest tegemist on siiski avaliku õiguse normide kogumiga. Kui isik tugineb asutuse eraõiguslikku tegevust vaidlustades halduseraõiguslikule normile, kuulub see halduskohtu pädevusse. Halduseraõiguslike vaidluste eristamine tsiviilasjadest on lihtne, kui suhteid reguleerib eriseadus, nt riigihangete seadus. Muudel juhtudel tuleb hinnata, kas vaidluses domineerib n-ö avalik element, s.o tunnused, mis viitavad võimusuhtele. Klassikalistest piiritlemisteooriatest huvi-, subordinatsiooni- ja subjektiteooria pole ükski täiuslik ja nende praktiline väärtus on väike. Nõnda on Riigikohus lükanud subordinatsiooniteooria kui puuduliku otseselt kõrvale.8 Avaliku õiguse rakendusala ei piirdu tänapäeval kaugeltki subordinatsioonisituatsioonidega, s
sätestatud seadusega ja kehtivas korras ning pädevate subjektide poolt (promulgeerimise staadium). 2) ...avalikustatud seaduses sätestatud korras. 3) ...akt ei ole tunnistatud kehtivuse kaotanuks seaduses sätestatud korras. Õigustühine akt - õigusakt on promulgeeritud, kuid kehtestatud menetlusekorda rikkudes. Promulgeerimise reeglite eiramise puhul lähtutakse järgnevast: 1) Õigusaktide hierarhias ülal pool (suurema õigusjõuga õigusakt kummutab madalama) 2) Eriseadus kummutab üldseaduse 3) Hilisem seadus kummutab varasema Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, kuid võib ka hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. 26. Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid: Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi:
Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel. Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.) 16.02.09 1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 ENSV tsiviilkoodeks.
Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel. Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.) 16.02.09 1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Ajaloost: Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu. Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani. 1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks.
ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga. Kindlustusmaksete süsteem, mille kehtestab seadus, sisaldab liikidena vabatahtlikku,mkohustuslikku ja sundkindlustust. Sundkindlustus on selline kindlustuse liik, kus kindlustusmaksete suuruse kehtestab riik. PS §115-119 kohaselt võtab Riigikogu Vabariigi Valitsuse esildisel igaks aastaks vastu iseseisva tulude ja kulude tasakaalustatud eelarve. Riigikeelarve ettevalmistuse ja vastuvõtmise korra sätestab eriseadus. Kui Riigikogu ei saa hakkama eelarve vastuvõtuga kahe kuu möödudes eelarveaasta algusest, kuulutab Vabariigi President välja ennetähtaegsed Riigikogu valimised. Riigieelarve menetluse korra määratleb täpsemalt Riigikogu kodukorra seadus aga ka Riigieelarve seadus. 46.Välispoliitika juhtimine. Rahvusvaheline tunnustamine. Diplomaatilised ja konsulaaresindused. Põhiseaduse § 120 kohaselt sätestab Eesti Vabariigi suhtlemise
- kontsentratsioon- ja dekontsentratsioonisüsteem; - monokraatne ja kollegiaalsüsteem; - territoriaal- ja reaalsüsteem. Loe: K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Õigusteabe AS Juura, 1995, lk 76-78. Haldusülesannete delegeerimine erasektorile I Õiguslik regulatsioon - Haldusmenetluse seadus (HMS): üldseadus. - Halduskoostöö seadus (HKS): eriseadus avaliku halduse ülesannete üleandmiseks. - Lisaks: võlaõigusseadus, riigivastutuse seadus, riigihangete seadus, halduskohtumenetluse seadus jms II Haldusülesannete üleandmiseks sõlmitava halduslepingu olemus Oluline on esiteks, et halduslepingu pooled peavad olema isikud TsÜS mõttes, kellest üks on riik, KOV, avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsiline/eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avaliku halduse ülesandeid
äriregistrisse kandmata ja kustutati ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. · FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest; · tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne); · kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 320st kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata, kuni puudus on kõrvaldatud;
- materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi - materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90
- materiaalne teooria muudab sisuliselt mõttetuks üldkorralduse instituudi - materiaalse teooria õigusselgus jätab soovida - vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90
reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga tegemist on ühe ja sama õigussuhtega mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Kollissioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: õigussüsteemis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollissioonide lahendamise alused, juhud ja korra rakendatakse põhimõtet eriseadus tühistab üldseaduse hilisem seadus tühistab varasema õigusaktide ierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti kui ühtki muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise kollissiooni jääva normi. Analoogia kasutatakse eraõiguses 51. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides
4. Kodusõda; märkmed kodusõjast 5. Tark inimene 6. Iga algus on raske 7. Teaduste juured on mõrud, viljad magusad 8. Inimene on sotsiaalne loom 9. Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne, problemaatiline 10. Inglise seadused koosnevad kolmest osast: üldine õigus, tavaõigus ja parlamendi otsused 11. Vabadus on hindamatu vara 12. Ühehäälne. Ühehäälselt. 13. Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Valitsejad on surelikud, riik igavene. 15. Eriseadus tühistab üldise. 16. Seadused eelistavad riigi heaolu üksikute heaolule 17. Vabad kunstid (Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) 18. Nii kaua kui sa oled tulevikus õnnelik, sul on tulevikus palju sõpru, kui nad muutuvad tulevikus lühiajaliselt kurvaks, sa oled ainus. /Niikaua kui sa oled õnnelik, et on palju sõpru; korda kui pilved ilmuvad, siis üksi Skandeerimine antiikvärsside lugemine
- vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 49 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1. volitusnorm intra legem (volitusnormiga vastu võetud) on vajalik PS § 3 lg 1 lause 1 alusel. Volitusnorm peab olema 2. vastavus formaalse seaduse materiaalsele raamile HMS § 90 §90
avaliku teenistuse seadusega; 3) kaitsejõudude tegevteenistusele; 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6) perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7) töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8) töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9) volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10) juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte
maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. · FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest; · tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne); · kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 5000 kroonist kuni 50000 kroonini
● vaheteod abstraktse ja konkreetse, üldakt ja üksikakt ei ole adekvaatne, üks norm võib olla abstraktsem või konkreetsem kui teine ei ole üks või teine II Vabariigi Valitsuse määrusandlus 1. pädevus, menetlus, vorm PS § 87 p.6 VVS §§ 26-29 HMS 6. ptk 50 eriseadus 2. materiaalne õiguspärasus III Ministri määrusandlus 1. formaalne pädevus, menetlus, vorm PS § 94 lg 2 VVS §§ 50, 51, 53 lg 4, 7 HMS 6. ptk Eriseadus 2. materiaalne IV Määruse materiaalne õiguspärasus 1
oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult tekitatud kahju, sõltumata sellest kas neid ülesandeid täideti teenistussuhetes, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, v.a kui eriseadus seda ette näeb. Füüsilisest või eraõiguslikust isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, KOV või muu avalik-õiguslik JI, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule JI-le volituse avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest ise. Nad on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Samuti kohtutäitur vastutab ise.
tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning
oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult tekitatud kahju, sõltumata sellest kas neid ülesandeid täideti teenistussuhetes, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, v.a kui eriseadus seda ette näeb. Füüsilisest või eraõiguslikust isikust avaliku võimu kanda poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, KOV või muu avalik-õiguslik JI, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule JI-le volituse avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest ise. Nad on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Samuti kohtutäitur vastutab ise.
Nagu haldumenetluse puhul ikka, ei alustata kõige rangemast, saab teha ettekirjutisi ja mitte täitmisel saab tunnistada kehtetuks tegevusluba. Tegevusloa lõppemise tagajärjed: Pank enam tegutseda ei tohi, keelatud kõik tehingud ja toimingud. Varem kehtinud redaktsioonis selliseid ettekirjutisi ei olnud. Võib pikendada tegevusluba teatud tehingute suhtes, maksimaalselt 3 kuud, kui majanduslik seis lubab veel mingeid tehinguid teha, siis erandid on lubatud. Panga asutamine Eriseadus võrreldes äriseadustikuga Esimene piirang puudutab panga asutamist, välistatud on aktsiate avalik märkimine. Sissemakse tuleb teha rahas. Täiendavad nõudmised: rida selliseid struktuuriüksuski, mida tavalisel äriühingul ei ole. Põhikiri tuleb muudatuste juures kooskõlastada äriregistriga. Äriregistrisse sisse viima võib siis minna. Juhtimine AS juhtimise puhul on üldskeem samasugune nagu tavalise seltsi puhul kolm juhtimisorganit üldkoosolek
detailiseerivad seadused olemas ja vahetu tuginemine PS-le saab kõne alla tulla eeskätt siis, kui väidetakse seda, et PS-st allpool seisev seadus kitsendab PS-ga garanteeritud vabadusi rohkem kui see on PS-ga võimalik.(ettevõtlusvabadusest parem näide koosolekuvabadus või ühinemisvabadus). Üldiselt kehtib põhimõte, et PÕ-s on realiseeritav ka ilma eriseaduseta, kuid on olemas selliseid PÕ-si, mida on põhimõtteliselt võimatu teostada, kui vastav eriseadus puudub. Nt võimatu ette kujutada valimisi või rahvahääletust, kui puudub valimisseadus või rahvahääletuseseadus. Samasugune olukord võib tekkida ka siis, kui tahetakse kasutada mingit muus maailmas ühinemisvabaduse teostamiseks üldtunnustatud õiguslikku vormi.sellistel juhtudel on Eesti õiguskorras võimalik tõstatada küsimus riigi tegevusetuse PS-pärasusest. Tegevusetus seisneks riigi puhul selles, et on vastu võtmata mingi seadus, ilma milleta PÕ-st on võimatu realiseerida.
kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia
halduse käitumist isiku suhtes. Tegevus on suunatud väljapoole- ehk haldusevälisele isikule Halduse ülesande täitmine ehk halduse funktsiooni täitmine – haldusakt, haldusleping, määrus, toiming (haldusmenetlus ei käsitle siseõiguse akte, millel on organistatsioonisisene toime) HMS §112 lg 2- eriseadusega reguleeritud kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus (lex specialis). Kui eriseaduse regulatsioon ei ole ammendav ja põhjalik, tuleb lähtuda HMS-st. Haldusmenetluse põhimõtted 5 Isiku õiguste kaitse PS § 3 Vormivabadus § 5 lg 1 - menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Eesmärgipärasus § 5 lg 2 - eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt
Tulundusühistu (= ühistu) on äriühing, mille kaudu tema liikmed saavad toetada ja soodustada oma majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Isikuteühendus. Ainuke äriühing, kus on liikmed. Ühistu vastutab oma varaga. Liikmed ei vastuta isiklikult, kui põhikirjaga ei ole nii ette nähtud. Kui liikme vastutust ei ole ettenähtud, siis kapital vähemalt 40 000. Tulundusühistu alaliigiks on hooneühistu. Sõltuvalt äriühingu tegevusest võib selle kohta kehtida ka mingi eriseadus (nt enne krediidiseadus, siis äriseadus). MITTETULUNDUSÜHINGUD Seaduseks on Mittetulundusühingute seadus. Isikute ühendus. Eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sinna alla kuuluvad spordiklubid, huviringid. Kui on olemas eriseadused, tuleb esiteks lähtuda nendest, ning seejärel Äriseadusest. Piiratud vastutus. I MTÜ alaliik eriseaduse + MTÜS alusel toimivad - erakonnad (Erakonnaseadus + MTÜS)
seadusega; 3. kaitsejõudude tegevteenistusele; 4. töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5. vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6. perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7. töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8. töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist; 9. volituse alusel tehingute täitmisele, kui niisugust tehingut täitev isik saab tehingult tulu ja tal lasub varaline riisiko tehingu õnnestumise eest; 10. juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme
normiadressaadiga, tegemist on ühe ja sama õigussuhtega, mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija peab tegema ise valiku. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) Õigussüsteemis (mõnes teises õigusaktis või normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) Rakendatakse põhimõtet, et eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldise akti); 3) Rakendatakse põhimõtet, et hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) Rakendatakse põhimõtet, et õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalala õigusjõuga akti. 5) Kui ühtki muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste
1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii
kinnistusraamatusse. Seaduses sätestatud keeluga vastuolus olevad tehingud (TsÜS § 87) Kohaldub juhtudel, kui tühisus keelu rikkumise tagajärjena ei tulene eriseadusest (nt relvaseaduse § 74 lg 2 p. 1 ja 2; VÕS § 155 lg 1 vt RKTKo 3-2-1-89-08 p. 12), kõigi imperatiivse iseloomga sätetega vastuolus olevate tehingute suhtes, sh KaRS s sätestatud süütegude toimepanemisele suunatud tehingud. Ei kohaldu juhtudel, kus eriseadus näeb ette nii keelu kui ka selle rikkumise tagajärje (nt VÕS § 113 lg 6; ÄS § 307 lg 3; TLS § 23 lg 4). Oluline on kontrollida keelunormi eesmärki (nt ÄS § 306 lg 2 ega alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumine ei too kaasa rikkuva tehingu tühisust (võib tuua kaasa muu tagajärje); Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88) Võib sisaldada nii eseme võõrandamise kui ka piiratud asjaõigustega koormamise
loas, tuleb need lugeda üheks õigusaktiks. Nõuded kkloa sisule tulen asjassepuutuva valdkonna seadustest. Tihti täpsust seaduses sätest kkloa tingimusi ja selle andmise/muutmise/kehtetuks tunnist korda seaduse alusel kehtestatavate rakendusaktidega (vee erikasutusluba: veeseadus & vee erikasutusloa andmise nõuded). Tüüpiline kkalaste lubate menetlus on avalik menetlus (puudutatud isikud!), kui just eriseadus ei reguleeri teisiti (nt jäätmeluba). Erinevused on: ametlike teadaannete (sh nende sisu) osas; tähtaegade osas; avatud menetluse vormide osas. Peaks olema ühtne! KMH Tuli 60ndatel USAst. Kõikidel kkprojektidel, mil vo oluline kkmõju, tuleb läbi viia KMH, et saada heakskitt mingile asjale enne loa väljastamist. KMH otsustab kkteenistus või KOV vm inst, kes annab välja ka siis loa või teeb lõppotsuse.
oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult tekitatud kahju, sõltumata sellest kas neid ülesandeid täideti teenistussuhetes, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, v.a kui eriseadus seda ette näeb. Füüsilisest või eraõiguslikust isikust avaliku võimu kanda poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, KOV või muu avalik-õiguslik JI, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule JI-le volituse avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumise eest ise. Nad on kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu. Samuti kohtutäitur vastutab ise.
nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema! Tsiviilõigusest võib rääkida ka kui õppeainete kogumist, kui teadusharust. Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 ENSV Tsiviilkoodeks. 1990ndate algus oli olukord sarnane 1920ndate algusega; tegu oli iseseisva riigiga, kuid oli oluline erinevus eraõiguse valdkonnas. Nimelt, 1920. aastate alguses polnud tungivat vajadust
nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema! Tsiviilõigusest võib rääkida ka kui õppeainete kogumist, kui teadusharust. Teine loeng - 16. Veebruar 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eraseadus (al. 1865). Selle põhiline autor oli Friedrich Georg von Bunge. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks kehtis veel Balti eriseadus, hakati ette valmistama tsiviilseadustikku. 1922. võeti vastu abieluseadus. Tsiviilseadustliku eelnõu sai valmis, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Nõukogude ajal kehtis Vene Föderatsiooni Tsviliilkodeks, kuni 1965. Alates 1965 – ENSV Tsiviilkoodeks. 1990ndate algus oli olukord sarnane 1920ndate algusega; tegu oli iseseisva riigiga, kuid oli oluline erinevus eraõiguse valdkonnas. Nimelt, 1920. aastate alguses polnud tungivat vajadust
kolmandate isikute õigusi. Kui seadus ütleb otse, et põhjendust pole vaja, nt sotsiaaltoetuse andmine iv. Haldusaktis tuleb ära märkida haldusorgani nimetus, selle juhi või volitatud isiku nimi ja allkiri v. Haldusakti väljaandmise aeg vi. Muud andmed, kui eriseadus seda ette näeb. vii. Vaidlustamisviide viide vaidlustamise võimaluste kohta, tähtaja ja korra kohta. Haldusakti võib vaidlustada: 1. halduskorras 2. Kohtukorras PS §15 õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Vead menetlus ja vorminõuete
ning enamasti tema ettevõttes või majapidamises. Kui teenistust sooritatakse teenistuslepingu alusel, alludes lepingu õigustatud subjekti korraldustele ja tahtele (võõra poolt määratud tegevus), on tegemist tööõigussuhtega. Töölepingu seaduse (TLS) § 7 punkti 7 kohaselt ei laiene töölepingu seadus töötamisele teenistuslepingu alusel. Samas punktis on sätestatud, et teenistuslepingut reguleerib eriseadus.(tegemist on vana seadusega). Käsunduslepingut reguleerib VÕS, ei rakendu TLS. Käsunduslepingu puhul on suurem lepinguvabadus, käsundisaajal on väiksemad sotsiaalsed tagatised ja suurem risk kui TL korral. Käsundisaaja osutab käsundiandjale teenust, lepingus lepitakse kokku protsessis. Käsundisaajal ei ole ülemust, vaid on käsundisaaja esindaja. Töövõtuleping on reguleeritud VÕS-iga, TLS ei kohaldu. TVL on suurem lepinguvabadus, poolteks on töövõtja ja tellija
istungjärgu ajal. Kui aga isik oli arreteeritud enne istungjärku, siis ta tuleb istungjärgu ajaks vabaks lasta Tavaliselt saab immuniteedi ära võtta parlament või selle koda. Erandiks on Inglismaa, kus seda saab teha alamkoja spiiker. E. PSs on immuniteet reguleeritud PSe §-s 76. Selle kohaselt on Rkogu liige puutumatu ja teda saab krimvast-le võtta õ.kantsleri ettepanekul Rkogu kooss. enamuse (51) poolthäälega. Riigikogu liikmete immuniteeti reguleerib vastav eriseadus. Mõistet "indemniteet" kasutatakse kahes tähenduses. Esimeseks tähenduseks on see, et deputaat ei kanna õiguslikku vastutust poliitiliste avalduste ja muude tegude eest, mis on toime pandud deputaadi mandaadi kasutamisel (hääletamine, esitatud seaduseelnõud, avalikud esinemised parlamendis ja väljaspool seda). Mandaadi kehtivusajal tehtud selliste tegude eest ei saa teda vastutusele võtta ka hiljem. Saksa seadus teeb erandi solvavale laimule ja ei rakenda sel puhul indemniteeti.
Õiguse realiseerija (rakendaja) peab siin tegema kindlasti valiku, aga küsimus on - milliste kriteeriumide alusel? Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool
annaabi.ee 
