Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna KT materjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ühiskonna KT kokkuvõte vms .
  • Germaani ehk saksa õigussüsteem - mõjutatud Rooma õiguse poolt, omased on mitmesugused keerukad & aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks, tähtsamaiks osaks on Saksa tsiviiseadustik.
  • Anglosaksi ehk inglise õigussüsteem - kohus võib ise õigust luua, koodeksite puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus, Rooma õiguse vähene mõju, kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel.
  • Islami õigussüsteem - ehk šariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut.

Õigus allikad:
  • Õiguslikud tavad
  • LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel
  • Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID
  • Õigusteadlaste ehk juristide arvamused
  • Üldaktid
    Õigusejagunemine -
  • ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid
  • AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik
    Õigussuhe
    Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe
    Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist
    Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta
    Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud
    Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid )
    Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing
    Avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt ERR, Tartu Ülikool jne (saab olla ka riik, linn või vald)
    Õigusvõime - isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga
    Teovõime - isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, algab 18. aastaselt
    Piiratud teovõime - 7- kuni 18aastasel lapsel või isikul kellel on vaimuhaigus/nõrgamõistlikus, on piiratud teovõime, st tal on õigus teha tehinguid lapsevanema, hooldaja või eestkostja nõusolekul.
    Juriidiline fakt - eluline asjaolu, mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje (võib olla: º inimesest sõltuv tegu, º inimtahtest sõltumatu sündmus)
    Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu ( ajalooliselt esimene õigus norm)
    Õigus- riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid
    Seadus- kõrgeima riigivõimuorgani akt
    Moraal - põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku piires
    Tava- tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist (eripära - ei järgne otsest karistust)
    Tabu- üldkohustuslik range keeld
    Kodifitseerimine - korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine
    Õigussüteem- üldnimetus mingis riigis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele, õigusnormidel jmt.
    10 käsku
    • Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval.
    • Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju.
    • Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta.
    • Pea meeles, et sa pead hingamispäeva.
    • Sa pead oma isa ja ema austama.
    • Sa ei tohi tappa.
    • Sa eu tohi abielu rikkuda.
    • Sa ei tohi varastada.
    • Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust.
    • Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on.

    Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.)
    Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.)
    Eesti õigussüdteemi arengust
    • Muistne tavaõigus
    • Tururahu
    • Rannaõigus
    • Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas
    • Adra- ja sillakohtunikud
    • 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES)
    • 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus
    • 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus
    • 24. veebruar 1918 „ Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“

    Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Loeti üles Eesti Vabariigi valdused , kodanike õigusi ja kohustusi. (1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.)
  • Ühiskonna KT materjal #1 Ühiskonna KT materjal #2 Ühiskonna KT materjal #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kammmu Õppematerjali autor
    ühiskonna KT materjal , 10.klass, kõikidele KT teemadele vastatud

    Sarnased õppematerjalid

    Õigus
    3
    doc

    Õigus

    tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioonide tõttu 2) e

    Õigus
    õigusõpetus
    4
    doc

    õigusõpetus

    Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised ­ *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu ­ tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? ­ Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasus

    Õigusõpetus
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms);

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused
    12
    docx

    Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused

    õiguslikult seotud. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus
    7
    docx

    Õigusõpetus

    käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA ­ Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA ­ Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).

    Õigusõpetus
    Õiguse alused I vaheeksam
    5
    docx

    Õiguse alused I vaheeksam

    Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi pool

    Õiguse alused
    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
    38
    docx

    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega

    kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste ja muude omaduste kaudu. Eriaparaati pealikul võimu teostamiseks ei olnud, kuid sellegi poolest oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus.

    Õigus alused
    Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused
    5
    docx

    Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused

    võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas

    Asjaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun