Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei ol...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
Vana-Antsla kutsekeskkool SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse te...
Pärilikud haigused Autor: Christopher Seaver Juhendaja: Laive Jürimaa Saku Gümnaasium 2016 Sissejuhatus Mina teen seda tööd, sest arvan et igaüks peaks teadma midagi pärilikest haigustest ja sellest kuidas neist hoiduda. Järgnevalt räägime viiest erinevast pärilikust haigusest. Huntingtoni tõbi Huntingtoni tõbi on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga. Huntingtoni tõve kõige märgatavamaks sümptomiks on sundliigutused. Silmade pilgutamine muutub aeglaseks või korrapäratuks. Haiguse progeresseerudes tekivad raskused rääkimisel ning neelamisel. Problemaatiliseks võib kujuneda tasakaalu hoidmine, kõndimine ning seismine, patsiendid võivad kaotada liikumisvõime. Kognitiivsete sümptomite avaldumisel aeglustub patsiendi mõttetegevus, halven...
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustataks...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Psüühikahäired ja ravi Eestis Insult Mis on insult? Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid. Kuidas ennetada insulti? 1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5. Mõned inim...
Kontratseptsioon. Ülesanne 8 Analüüsige, millised kontratseptsioonimeetodid on patsiendile sobivad, mida tuleks täpsustavalt küsida, millal või mis tingimustel ta neid kasutama võib hakata, kas on vajalikud uuringuid, jne. Selleks kasutage WHO kontratseptsioonimeetodite lubatavuse kriteeriume: http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirj...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni ...
Angelmani sündroom neurogeetiline häire, lühendatult AS Angelmani sündroom · Angelmani sündroom on põhjustatud normaalse emapoolse geneetilise materjali puudumisest 15. kromosoomis, enamasti antud kromosoomi segmendi deletsiooni tõttu. Samas kui isapoolne koopia, kus võib olla normaalne järjestus, on imprinditud ja seega vaigistatud. Nimetus · AS on nimetatud Inglismaalt pärit pediaatri Harry Angelmani järgi, kes kirjeldas 1965. aastal esimesena seda sündroomi. Angelmani sündroom · Angelmani sündroomi vanem, alternatiivne termin on õnneliku nuku sündroom, mida peetakse halvustavaks ja häbimärgistavaks ning pole seetõttu enam aktsepteeritav. · AS-ga inimesi on mõnikord nimetatud ka ingliteks ( inglise keeles ,,angel") nii sündroomi nime kui noorusliku, õnneliku välimuse tõttu. Esinemine · Rootsi uurimistöö näitas Angelmani sündroomi esinemissag...
Süsteemne erütematoosne luupus lupus erythematodes systemicus (ld.k.) Systemic lupus erythematosus (ingl.k) Selgitus Süsteemne erütematoosne luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erine...
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitseva...
Angelmani sündroom Steffi Miitel O13-007 http://www.take-flight.org/charlies-story/charlie-s-diagnosis.aspx (4.03.2015) Angelmani sündroom -Neurogeneetiline häire. -on nimetatud Inglismaalt pärit pediaatri Harry Angelmani järgi, kes kirjeldas 1965. aastal esimesena seda sündroomi. AS-ga inimesi on mõnikord nimetatud ka ingliteks nii sündroomi nime kui noorusliku, õnneliku välimuse tõttu. Põhjused on põhjustatud normaalse emapoolse geneetilise materjali puudumisest 15. kromosoomis, enamasti antud kromosoomi segmendi deletsiooni tõttu. Pärandumisviis sõltub tekkemehhanismist. Sümptomid Alati esinevad : arenguline mahajäämine kõnehäired liikumise või tasakaaluhäired, tavaliselt ataksia (lihaste vähene koordineeritus) kõndimisel ja/või värisevad jäsemete liigutused Sümpto...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Fragiilne X sündroom ehk MartinBell sündroom Fragiilne X sündroom FraX sündroom · Teisel kohal kõikidest geneetilistest anomaaliatest, mis põhjustavad vaimse arengu mahajäämust, peale Downi sündroomi · Haigus on vanematelt geneetiliselt ehk pärilikkusega üle kantud · FraX sündroomi kliiniline pilt varieerub sõltuvalt vanusest ja soost Ajalugu · Esmakordselt kirjeldasid 1943.a. Martin ja Bell FraX kromosoom · Ei ole kõigis rakkudes · 450% rakkudes FraX meestel · X kromosoomis on üks osa mitmeid kordi pikem, kui normaalselt just see koht vastutab närvirakkude arengu eest http://www.britannica.com/eb/art-1697 Fra X sündroom · Fra X sündroomiga meestest on 50% vaimse alaarenguga ( edaspidi VAM) · 2...
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline...
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Gluteeni talumatus (Tsöliaakia) K208 Liisi Vaasa Juhendaja: Arno Ratas Tartu 2011 Gluteeni talumatus Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus v...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid, modelleerimine arvuti abil) Kliiniline farmakoloogia uurib ravimite toimet Farmakoloogide ülesanneteks on Välja töötada ja testida uusi ravimeid Selgitada...
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hal...
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3....
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
POSTOPERATIIVNE VALURAVI Dr. Boris Gabovits ITK VALUTEENISTUS ANESTESIOLOOGIA JA INTENSIIVRAVI OSAKOND 2011 a. C.E.E.A. kursus nr. 5. Tartu Margo McCaffery, 1968 a. VALU - SEE ON SUBJEKTIIVNE KOGEMUS, MIDA OMAB AINULT SEE, KES VALU KANNATAB EUROOPA KOGEMUS 2005 AASTAL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UURINGU EESMÄRK Ülevaade postoperatiivsest valuravist kirurgilistes osakondades Leida nn. parendamist/ parandamist vajavad kitsaskohad postoperatiivses valuravis KOKKUVÕTE PATHOS on esimesena teinud nii ulatusliku kokkuvõtte POP valuravist Euroopas Aren...
Tartu Raatuse Gümnaasium Autism Referaat Koostaja: Grete Jeltsov Klass: 10. a Juhendaja: õp Külli Muug 2008 1 Sisukord 1. Tiitelleht.......................................................................................................1 2. Sisukord......................................................................................................2 3. Sissejuhatus................................................................................................3 4. Sümptomid ehk avaldumine.....................................................................3 5. Tekkepõhjused.............................................................................................4 6. Esinemissagedus.............................................
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhos...
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Mõistekaardid
Elika Šaškina, O17-01 O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1 Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed proble...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Irma Mäss SPSin2 EREKTIILNE DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE Referaat Õppeaine: Tervisepsühholoogia Juhendaja: Kristiina Uriko Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4 Neurogeenne põhjus Vaskulaarne põhjus Hormonaalne põhjus Põletikuline põhjus Psühhogeenne põhjus Ravimitest tingitud põhjused Diureetikumid Antidepressan...
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärj...
Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2....
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Elva Gümnaasium ,,Toidutalumatus, laktoositalumatus, tsöliaakia" Referaat kodundusest Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest sain selle loosiga kodunduse tunnis. Töö põhieesmärgid on saada teada mis on toidutalumatus, laktoositalumatus ja tsöliaak. Lisaks saab veel teada, mida toidutalumatus võib põhjustada, mis on toidutalumatuse erinevad vormid, mis on laktoositalumatuse 2 vormi, on veel soovitusi mis laktoositalumatusega inimesele on hea ja mis ei ole hea, veel saab teada, et kellel võib tsöliaakia tekkida ja mis on tsöliaakia kuus levinumat sümptomit. Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalus...
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
Nitraadid Isosorbiiddinitraat · Näidustus: stenokardia profülaktika ja ravi · Ravimvormid: tabletid, retardkapslid, pihusti, sublingvaalne tablett · Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redut...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon. Reproduktiivne tervis - s.o. täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine või nõrk tervis valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ja selle talitlust ja toimimist. Reproduktiivtervis tähendab seega, et inimesed on võimelised elama vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, on võimelised järglasi muretsema ning neil on vabadus otsustada kas, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Vabadus seisneb meeste ja naiste õiguses omada ligipääsu ohututele, efektiivsetele, vastuvõetavatele viljakuse kontrolli meetoditele ning omada sellekohast teavet, samuti õiguses kasutada meditsiiniteenuseid, mis võimaldaksid naisele ohutult kulgeva raseduse ja sünnituse ning lapsevanematele terve lapse (WHO 1994). Erinevad aspektid: 1. "terve" seksuaalelu 2. võime lapsi saada 3. vabadus otsustada järglaste muretsemise ü...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid .............................................
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU..........................................................................................................5 1.1. Lühiajalise mälu kestus.....................................................................................................5 1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline m...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. ...
annaabi.ee 
