Autism (4)

2 HALB

Tartu Raatuse Gümnaasium
Autism
Referaat
Koostaja : Grete Jeltsov
Klass: 10. a
Juhendaja : õp Külli Muug
2008
1
Sisukord

Tiitelleht .......................................................................................................1

Sisukord......................................................................................................2

Sissejuhatus................................................................................................3

Sümptomid ehk avaldumine.....................................................................3

Tekkepõhjused.............................................................................................4

Esinemissagedus ........................................................................................4

Diagnoosimine............................................................................................5

Ravivõimalused..........................................................................................5

Prognoos......................................................................................................5

Allikad........................................................................................................6
2
Sissejuhatus
Autism (ladina keeles autismus, inglise keeles autism) ehk endassesulgumus on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane pimekurtide puudele. Järjekindla õpetuse ja tegelusravi abil on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskus suhelda. Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist.
Antiik- ja keskajal: „haldjate või kuradi poolt vahetatud laps“. Autismi enne tamine ei ole võimalik.
Sümptomid ehk avaldumine
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas , kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms.
Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega . Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog.
Silmkontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kõigil autistidel on kommunikatsioonihäire. Paljudel ei arene kõne või areneb vähesel määral. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat kajakõne. Laps hakkab kordame mingit talle tähenduslikku sõna või fraasi. Tihti kasutab autistlik laps „mina“ asemel „sina“. Žestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused.
3
Tekkepõhjused
Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. Nendeks on peetud näiteks üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos. Oletatud on ka väikeaju arengu häiret.

Perekondlik autism – 8,5 %

Autism, seostatav mõne muu haigusega – 37 %

Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega – 46 %

Autism ilma ülaltoodud faktoriteta – 8,5 %
Kuni 60 % autistidest võib oletada geneetilisi põhjuseid. Arvatakse ka, et autism võib olla tekkinud ema rasedusaegsete infektsioonide (viiruste), ravimite kasutamise, toksiliste seisundite , puudulike või ebaõige toitumise tagajärjel.
Esinemissagedus
Autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta.
Autismi esinemissageduse tõusu põhjuseks võivad olla:

Erinevate diagnostiliste kriteeriumide kasutamine.

Arstide jt. spetsialistide teadmiste paranemine, diagnostika täpsuse tõus.

Elanikkonna teadmiste suurenemine autismi avaldumisvormide kohta, kiirem ja varasem uuringutele pöördumine.

Suur immigratsioon või selle suurenemine (immigrantide elatustase madalam, emade ja laste haigestumus suurem, toitumisraskused jne.).

Sagedamini on hakatud leidma autiste nii norm. IQ-ga kui ka raske vaimse arengu mahajäämusega laste hulgas.

Muud, seni veel ebaküllaldaselt välja selgitatud tegurid.
4
Diagnoosimine
Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi. Tähtsam on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta.
Vihjeid autismi kohta võivad anda psühholoogilised testid. Kui diagnoosis tekib kahtlus , võidakse teha teisi uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm häireid. Nt võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetusele viitavaid näitajaid, ning aju struktuure.
Ravivõimalused
Spetsiifilist ravi ei ole. Tihti on hea õpetaja autistile rohkem abiks kui arst. Abiks võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, individuaalne tegelemine ja mänguõpetus, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus.
Prognoos
Prognoos sõltub igal lapsel tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema , kuid enamasti on siiski vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve.
On leitud seoseid skisofreenia ja autismi vahel. Siiski ei teki enamikel autistidel hilisemas elus skisofreeniat.
Epilepsia ja skisofreenia vahekord :

30-40 % autismihaigetest tekivad enne 30. eluaastat krambid (enamasti varases lapseeas või teismeeas
epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine

5
Allikad
www.inimene.ee
www.autismeesti.ee
6

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 92 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gjeltsov Õppematerjali autor

referaat autismi kohta

autism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Autism

Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid................

Alternatiivpedagoogika

docx

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

Samuti on mul eesmärk suurendada inimeste teadmisi ning empaatiavõimet autistide osas. Mu peamisteks allikateks on Colette de Bruini ja Fiona Bleachi raamatud, erinevad Postimehe artiklid, autismiühingute kodulehed, Gretel Markovi bakalaureusetöö õdede-vendade suhetest autistliku lapsega ning muidugi mu enda teadmised ja kogemused mu autistliku venna näitel. 3 1. ÜLEVAADE AUTISMIST Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab ise. Seda sellepärast, et paljud autismiga inimesed eelistavad olla omaette.1 Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).2 ,,Eesti autismiühingu kodulehel on välja toodud, et normaalseid, kuid autistlike joontega

Psühholoogia

doc

Autism

(Lovaas 1998.) 2 AUTISM Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased

Pervasiivsed arenguhäired

doc

Autismiga laps

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol,

Meditsiin

docx

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED

eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta

Inimeseõpetus

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada. Kui autistist laps elab alevikus, kus on põhikool, ja saab teatud mööndustega tavakoolis hakkama, siis parimal juhul määratakse talle abiõpetaja, kes aitab õppeprogrammi omandada. Sügava vaimupuudega lapsed sageli nädalase internaadivõimalusega koolidesse – näiteks Maarja kooli Tartusse. http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g

Alushariduse pedagoog

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

Häiritud sellest, kui rutiini püütakse muuta. Diagnoositakse käitumise iseärasuste alusel. Põhiliselt pannakse lapse autismi ja Aspergeri sündroomi diagnoose. 19 Kujuneb välja enne 5a saamist ja mõjutab oluliselt lapse käitumist: vastuseis rutiini muutustele, ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Lapse autism  puudulik võime end inimeste ja situatsioonidega seostada  kõnevõime omandatud, kuid ei kasutata seda kui vahendit teistega suhtlemiseks. Kasutavad kajakõne, ka varasemast ajast.  kinni oma harjumustes, ei talu rutiini muutmist. Seisund avaldub enne 3 eluaastat. Esineb poistel sagedamini kui tüdrukutel (3-4 korda). ¾ lastest kaasneb intellektipuue. Samas on intellekti mõõta keeruline. Atüüpiline autism

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (4)

scream: Lootsin midagi täpsemat, kui lihtsalt copypaste interneti lehekülgedelt, millele on kõigil juurdepääs. Oleks oodanud midagi põhjalikumat ja asjalikumat. Vb on asi ka selles, et mul on vaja täpsemat infot kui seda annab inimene.ee lehekülg !

16:38 15-11-2009