Erektiilne düsfunktsioon e. erektsioonihäire (0)

Tallinna Ülikool
Psühholoogia Instituut
Irma  Mäss SPSin2
EREKTIILNE  DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE
Referaat
Õppeaine: Tervisepsühholoogia
Juhendaja : Kristiina  Uriko
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
Normaalne erekteerumine
Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine
Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4
Neurogeenne põhjus
Vaskulaarne  põhjus
Hormonaalne  põhjus
Põletikuline põhjus
Psühhogeenne põhjus
Ravimitest tingitud põhjused
Diureetikumid
Antidepressandid ja  uinutid
Digoksiin
Alkohol
Suitsetamine
Traumad
Arstlik  tegevus
Diagnoosimine.....................................................................................................................................8
Milliseid  uuringuid võidakse teha ja miks
Ravimeetodid......................................................................................................................................9
Seksuaalteraapia
Tablettravi
Vaakumpump
Peenise protees
Vaskulaarne rekonstruktiivkirurgia
  Rahvalikud ravimised
Kokkuvõte.........................................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus........................................................................................................................12
2
SISSEJUHATUS
Suur osa mehi peab seksuaalseid võimeid mehelikkuse peamiseks näitajaks, seetõttu elavad nad 
tõrkeid selles osas valuliselt läbi. Mõnele mehele tähendab impotentsuse  diagnoos  võimetust 
teistelgi aladel ja nad püüavad oma seksuaalse nõrkuse  ilminguid  kõigi, aga pahatihti iseendagi eest 
kiivalt varjata. Ebakindlat  seisundit  üritatakse  peita  väsimuse, soovimatuse, halva enesetunde või 
kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga 
tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav.
Normaalne erekteerumine
Erektsioon  ehk peenise jäigastumine toimub  seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside 
toimel, mille tulemusena  laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid . 
Korgaskehade  verevarustuse  iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. 
urgetesse) avanevad arterite väänilised harud – tiguarterid, mis  tavalises  olukorras on suletud.
Erektsiooni  puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja  veri  
täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide 
täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid  kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad 
parasümpaatilised impulsid limaproduktsiooni ja suurendavad seemnevedeliku tootmist ja 
väljutamist lisasugunäärmetes.
Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine
Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti  jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu 
erektsiooni säilitada piisavalt kaua sugulise vahekorra läbiviimiseks. Samuti on oluline, et 
eelpoolnimetatud  kaebused oleksid kestnud pikemat aega. (1,2,3)
Korgaskehade eesmisi, välja ulatuvaid otsi katab suguti pea ( glans  penis), tagumised otsad 
lahknevad sugutijuure piirkonnas ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule. Korgaskehade vahel 
paikneb osaline  vahesein . Suguti käsnkehal asuvad mõlemas otsas  laiendid . Tagumist, sugutijuure 
piirkonnas paiknevat laiendit nimetatakse suguti sibulaks ja eesmise osa laiendit suguti lukiks.
3
EREKTSIOONIHÄIRE PÕHJUSED
Impotsentsust võivad põhjustada mitmesugused tervisehädad:  diabeet , hüpertoonia, ateroskleroos , 
krooniline  neerupuudulikkus , närvisüsteemihaigused,  insult , selja- ja ajukahjustused, traumad jne. 
Üsnagi ohtlikud on väikesed, kuid pika aja jooksul esinevad lahklihatraumad, mida tuleb ette 
näiteks jalgratturitel. Ligi 25%-l arsti juurde pöördunud meestest on olnud erektsioonihäirete 
põhjuseks tarvitatavate ravimite kõrvaltoime. Erektsioonihäiret võivad põhjustada mõned 
hüpertooniavastased ravimid , diureetikumid, antidepressandid ja uinutid, aga ka tuntud südamerohi 
digoksiin (digoxin).
Erektsiooni teke sõltub paljudest erinevatest komponentidest – mehe psüühilisest seisundist ja 
sellega kaasnevatest stressifaktoritest, organismi hormonaalsest tasakaalust, peenise  silelihase  
funktsioonist ning neurogeensest ja vaskulaarsest regulatsioonist. Erektsiooniga seotud probleeme 
esineb umbes pooltel neuroloogiliste haigustega meestest. 75% orgaanilise põhjusega 
erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. Peenise verevarustuse häireteks 
on nii  arteriaalne  puudulikkus (vähenenud  verevool  peenisesse) kui ka  venoosse  verevarustuse 
häire,  kusjuures  sageli on tegemist segavormiga.
Kõigis erektsioonihäirete riskifaktoriks on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. 
Psühhogeensed põhjused lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud 
erektsioonihäirete korral. Peamised psühhogeense erektsioonihäire  tekitajad on hirm 
ebaõnnestumise ees, depressioon , liigne  stress , konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine 
lapseeas , üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist  laadi  häire võib tabada näiteks emotsionaalset 
noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16)
Neurogeenne põhjus
Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada 
kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi:  perifeerne , spinaalne ja supraspinaalne häire. 
Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. 
Põhjused võivad olla  infektsioonid  (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed 
( suhkruhaigus , alkoholism, hüpotüroidism, ureemia) või toksiinidest tingitud (neurotoksiinid, 
raskmetallid) häired, samuti vaagnapiirkonna traumad või eesnäärme, kusepõie ja jämesoole 
piirkonna operatsioonid. 
Spinaalse häire korral on lisaks erektsioonile häiritud ka  seemnepurse  ja orgasmi saavutamine. 
Erektsioonihäire aste sõltub sellest, millises seljaaju piirkonnas asub kahjustus ning kui suurel 
määral on seljaaju funktsioon häiritud. Osalise  seljaaju häire korral võib reflektoorne erektsioon 
tekkida ka siis, kui põhjus paikneb ülevalpool sakraalseid parasümpaatilisi närvilõpmeid. 
Peamisteks põhjusteks on seljaaju trauma, sclerosis  multiplex, radikuliidid ja müelodüsplaasia. 
Erektsioonihäire  esinemissagedus  sclerosis multiplexi korral on 70–80%, kuni pooltel neist 
meestest tuleb ette ka  libiido  langust. Häired ei ole põhjustatud ainult neurogeensest põhjusest, vaid 
ka kaasuvast depressioonist ning ärevushäirest, olulisteks  mõjutavateks  teguriteks  on ka kasutatavad 
ravimid ja põie ning soole tühjendamise häired. 
Supraspinaalse häire korral on erektsioonihäire tingitud muutustest aju tasandil ning 
sagedasemateks põhjusteks on insult, entsefaliit,  epilepsia  ning  Parkinsoni  tõbi. (4,5)
4
Vaskulaarne põhjus
Erektsioonihäire on tekkivate vereringehaiguste üks esmaseid sümptoome. Olulisemad põhjused on 
kõrgvererõhutõbi,  perifeersed  (peenise) verevarustuse häired ja koronaararterite haigused. 
Erektsioonihäire oht sageneb kordades, kui mees suitsetab ja veres on mõõdetav kõrge kolesterooli- 
ja glükoosisisaldus. 
Peenise verevarustuse häired on erektsioonihäire tekke üks sagedasemaid põhjusi. 75% orgaanilise 
põhjusega erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. 
Peenise verevarustuse häired jagunevad kaheks – arteriaalne puudulikkus (vähenenud verevool 
peenisesse) ja venoosse verevarustuse häire (põhjuseks kaasasündinud venoosne  häire, 
kavernooskehade silelihasrakkude  funktsionaalsed muutused, peenise nahaaluse koe 
sidekoestumine, patoloogiline  verevarustus  kavernooskehade ning peenise  peaosa  vahel). Paljudel 
juhtudel on tegemist segavormiga. Ca 10% erektsioonihäirega meestest kaasub ravimata  
kõrgvererõhutõbi. 
Diabeedist põhjustatud erektsioonihäire põhjuseks on peenise ja vaagna piirkonna 
( mikro )veresoonte laienemine ja sellest tingitud peenise verevarustuse häire. Erektsioonihäirete 
esinemissagedus on seotud vanuse ja diabeedi raskusastmega ning sõltuv ravist ja diabeedi 
tüsistustest. Diabeedi korral võib erektsioonihäirete  esinemist  mõjutada lisafaktorina stress. 
Võimalik spontaanne erektsioonihäirest paranemine diabeetikutel on väikese tõenäosusega. 
Diabeedi ja erektsioonihäire koosesinemine võib olla mehele motiveerivaks faktoriks suhkrutõve 
ravi jälgimisel. (15)
Hormonaalne põhjus
Hormonaalse tasakaalu muutused, näiteks testosterooni madal tase veres, mängivad olulist rolli 
erektsioonihäire  tekkes . Esmane  ravimeetod  on hormonaalse tasakaalu korrektsioon. 
Meessuguhormoonide kaasasündinud või omandatud puudujääk ei põhjusta mitte ainult 
erektsioonihäireid, vaid ka suguiha ehk libiido kustumist. (16)
Sagedaseimaks põhjuseks eesnäärme  kasvaja  korral kasutatavad hüpogonadismi tekitavad 
antiandrogeensed ravimid, lisaks östrogeenid ja LHRH analoogid.
Esmane ravimeetod on hormonaalse tasakaalu korrektsioon. 
Põletikuline põhjus
Kroonilised, ravimata suguteede põletikud on üks sagedasemaid seksuaalhäirete põhjustajaid. 
Suguteede põletikud halvendavad verevarustust ja närviregulatsiooni peenise piirkonnas, lisaks 
mõjutab põletik negatiivselt meessuguhormooni tootmist munandites. (16) Krooniliste  põletike 
korral on soovitatav kontrollida ka partneri tervislikku seisundit. 
Psühhogeenne põhjus
Psühhogeenne stimulatsioon mängib erektsiooni tekkes väga olulist osa. Kõigist erektsioonihäirete 
riskifaktoritest on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. Psühhogeensed põhjused 
lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud erektsioonihäire korral. Peamised 
psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, 
5
konfliktne lähisuhe, varasem seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, teadmatus ja valearusaamad 
suguelundite anatoomia ja funktsiooni kohta.(6,7)
Ravimitest tingitud põhjused
Kõigil ravimitel on olemas kõrvaltoimed. Maailmas on sadu ravimeid, mille ühe kõrvaltoimena 
võib esineda ka erektsioonihäire. Kuni 25%-l arsti poole pöördunud meestest on erektsioonihäire 
põhjuseks tarvitatavate ravimite kõrvaltoime. 
β2 – RETSEPTORI BLOKAATORID β2 – retseptorid  põhjustavad silelihaste lõõgastumist ja 
parandavad verevarustust, mis on vajalik erektsiooni tekkeks. β2 – retseptorite  blokaad  põhjustab 
erektsioonihäiret. Ka meessuguhormooni süntees on β2 – retseptorite blokaadi tõttu häiritud. 
β1 – retseptorite blokaatorid (metoprolool,  atenolool ) põhjustavad erektsioonihäiret harva. 
Hüpertoonia vastased ravimid põhjustavd erektsioonihäiret, langetades süsteemselt vererõhku ja 
vähendades peenise rigiidsust.
Diureetikumid
Diureetikumid, eelkõige  tiasiidid  alandavad testosterooni taset organismis ja põhjustavad 
erektsioonihäiret.
Antidepressandid ja uinutid
Antidepressantide üheks enim esinevaks kõrvaltoimeks on erektsioonihäire. Lisaks põhjustavad 
antidepressandid libiido langust ja ejakulatsioonihäireid. Põhjuseks  uinutav toime, 
kesknärvisüsteemi pärssimine ja  sekundaarne  hüperprolaktineemia.
Digoksiin
Pikaaegne  digoksiini  tarvitamine põhjustab testosterooni taseme langust ja östrogeenide taseme 
tõusu veres. Digoksiini toimel halveneb ka peenise silelihaste lõõgastumisvõime.
Alkohol
On hästi teada, et alkohol tõstab seksuaalset aktiivsust, kuid samas vähendab võimekust. Alkohol 
langetab testosterooni ja tõstab östrogeenide taset veres ning pikaaegsel tarvitamisel põhjustab 
närviregulatsiooni häireid. Alkohol põhjustab ka maksa funktsiooni häireid ja seeläbi jääkainete 
kuhjumist organismis. (15)
Uuringute alusel on kindlaks tehtud, et mõõdukas alkoholi tarbimine ei ole erektsioonihäire oluline 
riskifaktor. (9)
Suitsetamine
Tubaka toime avaldub peenise veresoonte verevarustuse häirete kaudu. On ka leitud, et tubaka 
toimel avalduvad kergemini ravimite kõrvaltoimed, s.h. erektsioonihäire. Uuringute alusel on 
kindlaks tehtud, et  tubakas  võib iseseisva faktorina põhjustada erektsioonihäiret. (10,11) Tubaka 
toimel kitsenevad veresoni halvendades vere  liikumis , mis halvendab peenise erekteerumist. (12)
6
Traumad
Vaagna piirkonna traumadega patsientidest võib erektsioonihäiret esineda kuni 60%-l. Põhjuseks 
vigastusest tingitud närviregulatsiooni ja verevarustuse häired.
Arstlik tegevus
Uroloogilised operatsioonid ja invasiivsed protseduurid võivad põhjustada erektsioonihäiret. 
Põhjuseks vaagnapiirkonna närviregulatsiooni halvenemine. Kaasaegsed säästvad meetodid 
radikaalsete eesnäärme ja kusepõie kasvajate operatsioonidel on oluliselt vähendanud lõikusejärgset 
erektsioonihäire esinemissagedust. Ka radioteraapia vaagna piirkonna kasvajate korral võib olla 
erektsioonihäire põhjustaja. (8)
7
DIAGNOOSIMINE
Kõigele lisaks võib suguline nõrkus olla 85% juhtudel üksnes mõne muu haiguse sümptom. 
Õigeaegne diagnoos ja adekvaatne ravi aitavad vabaneda  nii põhihaigusest kui ka kummitavast 
potentsiprobleemist.
Milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Erektsioonihäire diagnoosimise aluseks on patsiendilt võetav  anamnees  ja läbivaatus, mille alusel 
raviarst  määrab edasised uuringud ja analüüsid. Anamneesi olulisemaks osaks on info partnersuhete 
ja  seksuaalelu kohta hetkel ja varasemal eluperioodil, patsiendi üldine tervislik seisund, varasemad 
operatsioonid, pikaajalisel perioodil tarvitatavad ravimid, samuti suitsetamine ning narkootikumide 
ja alkoholi tarbimine. 
 Vereanalüüsidest on erektsioonihäire esinemisel soovitatav määrata mees- ja naissuguhormoonide 
tase (vajadusel lisaks regulaatorhormoonide ja -valkude tase), ülekaalulistel meestel on soovitatav 
lisaks  kehamassi  indeksi määramisele teostada ka veresuhkru ja kolesterooli taseme kontroll. 
Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik 
jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe  sekundaarsete  
sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist 
leidu.
Vajadusel viiakse läbi  spetsiaalsed uuringud peenise verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks 
nagu näiteks Doppler-ultraheliuuring (ultraheli eelnevalt süstitava alprostadiili (Caverject 10 mg) 
lahusega), arteriograafia (veresoonte hindamine kontrastainega), ravimitega esilekutsutud kunstliku 
erektsiooni hindamine. Keerulisematel ravijuhtudel ka täiendavad radioloogilised uuringud. 
Diagnoosimise juures on oluline mõista haiguse põhjuseid ja arvestada ravi määramisel patsiendi 
soove ja võimalusi. (1,2,3,13)
8
RAVIMEETODID
Erektsioonihäire efektiivse ravi peamiseks aluseks on tervislikud eluviisid ja hea ning  toetav  
partnersuhe . 
Raviviisi  valides  peaksite leidma enda jaoks vastused järgmistele küsimustele: Kui efektiivne ja 
ohutu on ravimeetod? Kuidas muudab ravimeetod Teie elustiili? Kuidas suhtute Teie ja Teie  partner  
ravimeetodisse? Kui palju maksab ravimeetod ja kas see on Teile taskukohane?
Seksuaalteraapia
Umbes 25% meestest on erektsioonihäire põhjustajaks psühhogeenne faktor. Sellisel juhul 
kasutatakse ravi ühe osana seksuaalterapeutide poolset psühholoogilist nõustamist. 
Nõustamise eesmärgiks on vähendada pinget, stressi ja kartusi ehk parandada seksuaalsuhet. 
Oluline on, et nõustamine  toimuks  üheaegselt nii Teile kui partnerile. Seksuaalnõustajad mõistavad 
mõlema partneri soove ja peaksid suutma anda suhtele uue „kuju ja hingamise“. 
Tihti kasutatakse seksuaalteraapiat täiendava vahendina lisaks teistele ravimeetoditele. 
Tablettravi
Tablettravi ehk PDE-5 inhibiitorid  on enamike ravijuhiste alusel hetkel nn " first  line" ravimeetod. 
Toimeainetena on apteekides saadaval sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil. Olulisemateks 
kõrvaltoimeteks on peavalu, vererõhu langus, seljavalu, iiveldus  ja lihasvalud. PDE-5 inhibiitorite 
kasutamise absoluutseks vastunäidustuseks on samaaegne nitraatpreparaatide kasutamine. PDE-5 
inhibiitorid on retseptiravimid.
Vaakumpump
Kasutatakse tekitamaks kunstlikku erektsiooni. Peenis asetatakse plastiktorusse. Pumbaga  
tekitatakse  vaakum , mille tulemusena paraneb peenise verevarustus. Keskmiselt 3 minutit peale 
vaakumi tekitamist tekib erektsioon. Peenis eemaldatakse torust ning peenise juurele asetatakse 
pehme sulgurrõngas, mille abil erektsioon säilub. Sulgurit võib  peenisel  hoida kuni 30 minutit. 
Joonis 1. Vaakumpump põhjustab erektsiooni, tekitades vaakumi peenise ümber. Selle tulemusena 
suureneb kavernooskehade verevarustus. a - silinder b - pump , mille abil väljutatakse õhk silindrist  
c - elastne rõngas, mis asetatakse silindri  eemaldamisel  peenise juurele, et säilitada erektsiooni. 
9
Meetodit kasutataksem meestel, kellel on säilunud osaline iseeneslik erektsioonivõime. 
Peenise protees
Peenise proteesimiseks on mitu võimalust.  Lihtsama  meetodi korral asetatakse kavenooskehadesse 
kaks pooljäika silikoonimplantaati. Täielikku erektsiooni selle meetodiga saavutada ei ole võimalik. 
Keerulisem proteesravi meetod koosneb kahest silikoonsest implantaadist, mis asetatakse 
kavernooskehadesse, lisaks on reservuaar kõhuõõnes ja  pump munandikotis. 
Pumbates steriilset vedelikku resevuaarist implantaatidesse, tekib erektsioon. Erektsiooni järgselt 
voolab vedelik tagasi reservuaari ja peenis taastab oma endise kuju.
Joonis 2. Protees koosneb pumbast (a), mille abil täidetakse resevuaarist (b) tuleva vedelikuga 
kavernooskehades paiknevad implantaadid  (c). Kõrvaltoimeteks või tüsistusteks on infektsioon ja 
implantaadi  mehaanilised probleemid. Proteesravil ei ole mõju peenise suurusele. 
Vaskulaarne rekonstruktiivkirurgia
Revaskularisatsiooni korral taastatakse veenide või arterite häiretest tingitud peenise verevarustuse 
takistus.
Operatiivsel meetodil on kolm eesmärki: taastada peenise võime saavutada erektsiooni, tõsta 
arteriaalse vere parema pealevooluga peenise verevarustust ja vähendada veeniklappide rikkest 
tingitud vere äravoolu.
Kõrvaltoimeteks või tüsistusteks on närvide kahjustus ja armkoe teke ning nahaaluse koe 
sidekoestumine. (14)
Rahvalikud ravimised
Kui esineb probleeme potentsiga, tehke õhtuti  jalgadele  kontrastvanni, pistes  jalgu kord kuuma, 
kord külma vette. Seejärel purustage 500-600 g jääd, siduge riidetüki sisse ning hoidke  minuti 
jooksul kuklal, siis südame kohal ja lõpuks munandite lähedal. Tehke seda protseduuri igal õhtul 3-
6 korda ning mõne päeva pärast üllatavad teie seksuaalsed võimed teid ennastki. (16)Abiks tuleks 
ka leuseatinktuur,  eleuterokokitinktuur , mandažuuria araalia tinktuur, kuldjuuretinktuur, 
ženšennijuurte ja -lehtede tinktuur. 
10
KOKKUVÕTE
Erektsiooni teke sõltub väga paljudest erinevatest komponentidest – psühholoogiline seisund ja 
kaasuvad stressifaktorid, organismi hormonaalne tasakaal, peenise silelihaste funktsioon ning 
neurogeenne ja vaskulaarne  regulatsioon . Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti 
jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu erektsiooni säilitada piisavalt kaua sugulise vahekorra 
läbiviimiseks. Erektsioon on keeruline psühhofüsioloogiline protsess, mida juhivad mehe 
suguhormoonid . Paraku pole inimene masin ja seepärast ei toimi erektsioon nagu kellavärk, vaid 
nagu teistelgi organismi funktsioonidel on sel oma “tõusud” ja “mõõnad”. Need sõltvad ajast, 
meeleolust, tervislikust seisundist ja muudest faktoritest, seetõttu pole ajutised erektsioonihäired 
veel impotentsuse tundemärk. Pärast mehe 35. eluaastat asub “testosteroonivabrik” seoses 
andropausiga (meeste menopaus) oma tegevust koomale tõmbama, põhjustades libiido ja seksuaalse 
aktiivsuse ealist vähenemist. Kuid need mured ei vaeva üksnes vanemaid mehi. Uuringute järgi 
kannatab iga kolmas üle 30-aastane mees kas  ajutiselt  või pidevalt erektsioonihäirete all.
Põhjuseid võib olla väga erinevaid - neurogeenne, vaskulaarne, hormonaalne, põletikuline, 
psühhogeenne, ravimitest tingitud põhjus ning diureetikumid, antidepressandid ja uinutid, digoksiin, 
alkohol, suitsetamine, traumad või arstlik tegevus. Kõigele lisaks võib suguline nõrkus olla 85% 
juhtudel üksnes mõne muu haiguse sümptom. Õigeaegne diagnoos ja adekvaatne ravi aitavad 
vabaneda nii põhihaigusest kui ka kummitavast potentsiprobleemist. Erektsioonihäire 
diagnoosimise aluseks on patsiendilt võetav anamnees ja läbivaatus, mille alusel raviarst määrab 
edasised uuringud ja analüüsid. Mitmetest ravimeetoditest võib patsient  valida endale sobiva. 
Meeles peaks  pidama , et erektsioonihäire efektiivse ravi peamiseks aluseks on tervislikud eluviisid 
ja hea ning toetav partnersuhe. Samuti võime end lohutada, et tegelikult on impotentsus peaaegu 
alati ravitav.
11
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Velgre T, Uroloogia Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, Urology 2nd ed.  Williams &Wilkins 1995
3. Tanagho E A, Smiths General Urology 15th ed. McGraw-Hill 2000
4. "Erectile Dysfunction causes ". Erection Problems (Erectile Dysfunction). Healthwise. 2006. 
Retrieved 2007-10-07.
5. " Male  Sexual Dysfunction Epidemiology". Erectile dysfunction.  Armenian  Health  Network , 
Health.am. 2006. Retrieved 2007-10-07.
6. "Causes of Erectile Dysfunction". Erectile dysfunction. Armenian Health Network, Health.am. 
2006. Retrieved 2007-10-07.
7. "Erectile dysfunction". Erectile dysfunction. Mayo  Clinic . 2006. Retrieved 2007-10-07.
8. "Erectile Dysfunction Causes". Erectile Dysfunction. Healthcommunities.com. 1998. Retrieved 
2007-10-07.
9. "The Tobacco  Reference   Guide ". Retrieved 2006-07-15.
10. Peate I (2005). "The  effects  of smoking on the reproductive health of men". Br J Nurs 14 (7): 
362–6. PMID 15924009.
11. Korenman SG (2004). "Epidemiology of erectile dysfunction". Endocrine 23 (2-3): 87–91. 
doi:10. 1385 / ENDO :23:2-3:087. PMID 15146084.
12. Kendirci M, Nowfar S, Hellstrom WJ. (2005). "The impact of vascular risk factors on erectile 
function". Drugs Today (Barc) 41 (1): 65–74. doi:10. 1358 /dot.2005.41.1.875779. PMID 15753970.
13. http://www.erektsioon.ee/erektsioonihaire-abc/erektsioonihaire-diagnoosimine.html
14.  http://www.erektsioon.ee/erektsioonihaire-abc/erektsioonihaire-ravimeetodid.html
15. http://www.erektsioon.ee/erektsioonihaire-abc/erektsioonihaire-pohjused.html
16. Kirjastus Sünnimaa, 2009, Koostaja  Kadi Sarendik “Tohterduse ABC – Rahvalikud ravimised 
6.osa”
12