Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus-
12. Millest võivad olla tingitud Parkinsoni tõve esinemisel unehäired ja mida vajadusel patsiendile soovitada/määrata saaks selle leevendamiseks? Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired
Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
häälepaeltele, keelele, suulae ja kõri lihastele. 8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8.
Kõik kommentaarid