Epilepsia (1)

Sarnased õppematerjalid

37

doc

KUMMALINE HAIGUS – EPILEPSIA

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS ­ EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast.......................................................................

Bioloogia

4

docx

Esmaabi ja epilepsia

 Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist  Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba  Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse  Ärge õpetage meedikuid  Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on

Esmaabi

20

pptx

EPILEPSIA

EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei

Bioloogia

15

ppt

Epilepsia

Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei

Bioloogia

6

docx

Parkinson-epilepsia

12. Millest võivad olla tingitud Parkinsoni tõve esinemisel unehäired ja mida vajadusel patsiendile soovitada/määrata saaks selle leevendamiseks? Põhjuseid võib olla mitmeid: liikumishäired öösel, treemor. Oluline unehügieen, piirata kohvi alkoholi. Vajadusel farmakoloogiline ravi. Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired

Meditsiin

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III ­ Silmaliigutajanärv:

Neuroloogia

17

docx

Neuroloogia konspekt

vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid:  Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit.   Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks.  Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia.  Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia.  Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi võimalik välja ravida. Haiguse

Eripedagoogika

2

docx

Närvisüsteemi häired

plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega. Epilepsia on tervise üldseisund, mille tunnuseks on korduvad selge välise põhjuseta epileptilised hood. Epilepsiat ei saa välja ravida, aga saab hoogusid kontrolli all hoida, s.t neid ära hoida või kergemaks muuta.

Bioloogia

Kommentaarid (1)