Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast.......................................................................
Vana-Antsla kutsekeskkool SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid
..................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ........................................
Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III Silmaliigutajanärv:
vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid: Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit. Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi võimalik välja ravida. Haiguse
mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired.
Kõik kommentaarid