Printsiip kohustab riike bona fide püüdma lahendada tülisid rahumeelselt, kuid on vajalik ka riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine Inimõiguste austamine kujunes rahvuvahelise õiguse üldprintsiibiks samuti pärast II maailmasõda. Inimõiguste austamise printsiip võistleb traditsiooniliste rahvusvahelise õiguse printsiipidega, nagu riikide suveräänsus ja siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus kujunes üldprintsiibiks alles ÜRO ajal. ÜRO põhikirja artikkel 1 (2)4 tunnustab rahvaste võrdseid õigusi ja enesemääramisõigust. Võib eristada välist ja sisemist enesemääramisõigust (external and internal self-determination). Väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. ÜRO eesmärkidega
6. Evakueerimine Venemaa territooriumilt. Venemaa saab vabalt määrata oma poliitilise arengutee ja rahvusliku poliitika. Väikerahvastelt eeldatakse head tahet, isetut ja arukat sümpaatiat, arusaamist Venemaa vajadustest. 7. Belia suveräänsuse taastamine. 8. Tagastada Prantsusmaale Elsass ja Lotring. 9. Itaalia piiri korigeerimine vastavalt rahvuspiiridele. 10. Anda A-U territooriumil elavatele rahvastele enesemääramisõigus. 11. Anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii Balkani riikidele. 12.Anda Osmani impeeriumi mittetürgi rahvastele enesemääramisõigus. Kehtestada Türgi suveräänsus Türgi piires. Vaba läbipääs Dardanellidest 13.Luua iseseisev Poola riik. Tagada Poolale juurdepääs merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust. 7) Pariisi rahukonverents 18
maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine. · A-U territooriumidel elavate rahvaste enda enesemääramisõigus. · Luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis lahendaks rv tülisid. · Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus. · Balkani riikidele anda enesamääramisõigus ja rahvusvaheline garantii. 28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid: · Alcace-Lorraine Prantsusmaale. · Saarimaa (Luksemburi aladel), mis on maavaradelt väga rikas, läheb 15 aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa.
ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. Rahvaste enesemääramisest räägiti algselt kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele. Oma neljateistkümnes teesis loetles Woodrow Wilson enesemääramisõigust
Venemaa kahe maailmasõja vahel 1917 veebruarirevolutsioon Kukutatakse vene tsaar ja võim ajutiselt valitsusele kaksikvõim, Kodanlus, intelligent Lenin-töölised, talupojad, haritlased Tsaaripooldajad üritavad riigipööret Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim Kuulutati välja rahudekreet Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti) Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim Kodusõda ja interversioon 1918-1922 Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega
· 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma- ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Esti Rahvameelne Eduerakond)- novembris 1905. J.Tõnissoni asustatud esimene legaalne patei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsialldemokraatlik Tööliste Ühisus)- P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · ,,Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni · Loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid)
21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill. Sõda võideti USA rahadega. Roosevelt oli ratastoolis, juhtis riiki ratastoolist. Atlandi harta pandi kirja oma põhimõtted sõja kohta peale II MS. 1. Inglismaa ja USA leppisid kokku, et igasugustest territoriaalsetest nõudmistest loobutakse. 2. Otsustati, et austatakse rahvaste enesemääramisõigus Ühines veel 13 riiki, ka NSVL. 1941 USAs võetakse vastu Lend-Lease seadus laienes ka NSVLis USA kongress volitas presidenti andma majanduslikku abi nendele riikidele, kelle toetamine oli USA seisukohast oluline. 1. Välispoliitiline isolatsioonidotriin asendub sekkumisdotriiniga. Kelle toetamine on meile kasulik. 2. USA toetab ainult neid kelle toetamine on neile kasulik 1943 28. nov 1
3. Koostöö-julgeolek Miks julgeolekukonverentsi vajati? 1. N.Liit: territooriumid 2. USA: relvastusläbirääkimised 3. Lääne-Euroopa: killustatuse idee 4. Neutraalsed, mitteühinenud riigid: koostöö ja sõprus OSCE alusdokument 1.august 1975 allkirjastasid 35 riigipead N.Liidu esindatus Juriidilised aspektid Esimene korv – CSCE/OSCE 10 põhimõtet: 1. Võrdsus, austamine 2. Jõu kasutamisest 3. Piirid 4. Territoriaalne ühtsus 5. Vaidlused 6. Mittesekkumine 7. Inimõigused 8. Enesemääramisõigus 9. Koostöö 10. Kohustused Teine korv 1. Majanduse-, teaduse, tehnika, keskkonna-alane koostöö; 2. Vahemere-äärne regioon ja julgeoleku-alane koostöö Kolmas korv “Humanitaar- ja teiste valdkondade koostöö” Loeti edukaks: info vahetus, inimeste individuaalsed kontaktid Neljas korv – kinnitas protsessi jätkumist Jätkukohtumised Jätkuseminarid Rändlev eksistents Võrdlus amööbiga Eesti osales 1992 Helsinkis. Budapesti kohtumine (1994) Nime muutus
Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud uuendusi rahu tingimustes? Sõja ajal saavutas täisvõimsuse nailoni tootmine, millest hakati peale sõda tegema nailonsukkasid, mis said väga populaarseks. 19.Kas Euroopa ühinemisele (Euroopa Majandusühendus, NATO) oli alternatiivi? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et mitte, sest NATO oli ühendus, mis oli suureks ,,turvajaks" 20.Miks ei realiseerunud pärast Teist maailmasõda Atlandi Harta põhimõte, et rahvastel on suveräänne enesemääramisõigus? Atlandi harta põhimõtteid ei jälgitud, sest NSV Liit ei kavatsenudki neid jälgida vaid muuta kõik NSV Liidu uued asumaad totalitaarseks ja kukutada neis demokraatlik riigikord ja alustada venestamis poliitikat. 9.Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav? Põhjendage oma seisukohta.
Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921. 1920. aasta 7. märtsi ennelõunal, vaid kuu aega peale rahulepingu sõlmimist suri oma kodus Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska. Eestlaste õigus oma riigile rajaneb Tartu rahust palju püsivamal alusel iga rahva loomulikul ja vääramatul enesemääramisõigusel oma põlisterritooriumil. Seejuures pole oluline, kui sagele me end määrame, enesemääramisõigus pole ühekordseks kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 3 Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa
"Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001) "Kevade tulek" (2001) "Mees Assisi linnast" (2001) "Liiga hilja" (2001) "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001) "Paroodiad" (2001) "Uneparandaja" (2001) "Pengringeerion" (2001) "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001) "Sõber selvas" (2001) "Terve maailm" (2001) "Sindbadi üheksas reis" (2001) "Vereta jaht" (2001) "Enesemääramisõigus" (2002) "Vend Rus" (2002) "Püha Graal – 1984" (2002) "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002) "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002) "Vlad" (2003) "Viljakoll" (2004) "Tagasi süütusesse" (2004) "Minu päevad Liinaga" (2008) "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010) Kogumikud "Nad tulevad täna öösel!" (2000) "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) "Hathawareti teener" (2002)
Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga.Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid
moraalset vastutust Vastasel korral jäävad moraaliküsimused igaühe enda otsustada. 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Arvatakse, et avaliku elu tegelasest võib rohkem kirjutada, kui tavainimesest 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Ei sobi rõhutada rassi, rahvust, religioossed või poliitilist kuuluvust. Delikaatsed isikuandmed. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära. 8. Konfidentsiaalsus. Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada. 9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas.
8. Õpilane on ette valmistatud iseseisvaks eluks ja kõrgkoolis õpingute jätkamiseks 9. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, suveräänsus, de facto, de iure, rahvusvahelised organisatsioonid õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime, rahvusvaheline teovõime, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised,
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
Wilsoni "14 punkti" 1. Lõpetada saladiplomaatia. 2. Meresõidu vabadus. 3. Vaba kauplemine riikide vahel. 4. Relvastuse vähendamine. 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt. 7. Belgia suveräänsuse taastamine. 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine. 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda. 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii. 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust.
org/wiki/Europeanism 1 2 Mis meil ( Eurooplastel ) on ühis? Mis määratleb Euroopa inimeste ühise? Ühine ajalooline saatus ja pärand Euroopa rahvastel; Rahvaste õigus ennesemääramise (Peale II maailmasõda sai enesemääramisõigusest üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamiseid eesmärke. ÜRO põhikiri käsitleb enesemääratlemist kahes tähenduses. Esiteks on riikidel enesemääramisõigus kui õigus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga) ; Demokraatia ja inimõigused; Neli vabadust – ühisturu, vaba liikumine, eluruumi ja kodanike tööle; Sotsiaalne partnerlus; Rahvusvahelised eitamine natsionalismi;
d) ühiskondliku leppe teooria; suveräniteed ja tema tüübid; võimu lahususe printsiip Ühiskondliku leppe teooria- riik on inimestevaheline (eriline) kokkulepe mille kaudu nad ohjeldavad primitiivset vabadust, väljuvad nn. looduslikust seisundist ja moodustavad kui organiseeritud terviku mis tekkis juba antiikajal (Platon). Suveräniteet- väliste mõjude puudumine võimutäiuse teostamisel kogu riigi territooriumil (riiklik suveräniteet), enesemääramisõigus (rahvuslik suveräniteet), juhul kui seda kõike teostab aga rahvas – on suveräniteedi allikaks -, siis on tegu rahva suveräniteediga (J. J. Rousseau). Võimuse lahususe printsiip- seisneb selles, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on iseseisvad, võrdsed ning tasakaalustavad üksteist. See põhimõte eeldab seadusandliku võimu valitavust, kohtuvõimu ja täitevvõimu määratavust ning tegevuse üksteisest lahutatavust. 4
korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M.Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast
ÜRO liikmed. Tülide rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele. Inimõiguste austamine Rahv.-vah. õiguse üldprintsiibiks kujunes peale II Maailmasõda. Võistleb traditsiooniliste printsiipidega nagu nt riikide suveräänsus ning siseasjadesse mittesekkumise nõue. 5 Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Printsiibist on võimalik rääkida alles peale II Maailmasõda, printsiibiks kujunes ÜRO ajal. o väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, o sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääns riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste
· Last ei tohi ülestunnistuse juures kuidagi suunata · lapse sõnum peab olema spontaalne · Tuleb osata aimata, palju lapse öeldust on tõde 9. Missugust last võib lapsendada? · Last, kelle vanematelt on kohtu kaudu äravõetud õigused lapse kasvatamiseks Eakad 1. Millised on vanuripoliitika valdkonnad? · Võrdõiguslikus · Valikuvabadus · Sotsiaalne turvalisus · Eakatest lugupidamine · Enesemääramisõigus · Subjektsuse tunnustamine 2. Millised on vanuripoliitika eesmärgid? · Eakate aktiivne osalus ühiskonnaelus · eakate probleemide lahendamine · eakate tervise hoidmine 3. Kirjelda hooldekodus olevate vanurite soove : · nende oma asjad · on võimalik privaatsusele · vanuri vajadustega arvestamine · võimalus tegeleda endale meeldivate tegevustega · 4. Mis soodustavad mäluhäireid? · Rasked nakkushaigused
Selle tulemusel sai peaministriks I. Nagy kes teatas, et lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Selle peale NSV Liit vallutas Budapesti. Kas Euroopa ühinemisel (EMÜ, NATO) oli alternatiivi- Ainus alternatiiv oleks olnud liituda NSV Liiduga. Kuna nende liitude eesmärk oli NSVL leviku peatamine Euroopas, pidid kõik Euroopa riigid kokku hoidma, et NSV Liit ei saaks omavolitseda. Miks ei realiseerunud pärast Teist maailmasõda Atlandi harta põhimõte, et rahvastel on suveräänne enesemääramisõigus- Atlandi harta põhimõtteid ei jälgitud, sest NSV Liit ei kavatsenudki neid jälgida vaid muuta kõik NSV Liidu uued asumaad totalitaarseks ja kukutada neis demokraatlik riigikord ja alustada venestamis poliitikat. Arutlege teemal "Kas külm sõda oli eelkõige ideoloogiline võitlus"- Külm sõda oli täielikult ideoloogiline lahing. Nii lääs kui Ida teadsid, et reaalse sõja puhkemine oleks ilmselgelt liiga ohtlik, sest selleks ajaks olid mõlemad osapooled omandanud tuumarelvad
saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ Bostonis 22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel Benjamin Franklin 1783 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus USA iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal Richelieu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- Merkandilism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani tuudorite dünastia 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism
18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga - Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel – Benjamin Franklin 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus , II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi - iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 - Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia - bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal – Kardinal Richeliu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- merkantism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 – Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani - Tudorite 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil - ratsionalism
· Võeti vastu rahu- ja maadekreed Bresti rahu- Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel tehtud rahu, millega loovutati Saksamaale suured ja tähtsad alad; seda pidas Lenin ajutiseks 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine- 6. aprillil 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. Põhjused reisilaev Lusitania põhjalaskmine ja Saksamaa katse kaasata Mehhiko sõtta. USa armee jõudis Euroopasse aeglaselt. Wilsoni 14 punkti- tulevase maailmakorra tavad: rahvuste enesemääramisõigus, relvastuse piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine · Sakslastel läänerindel jõud otsas · 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu · Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt
"Mees Assisi linnast" (2001) "Liiga hilja" (2001) 12 "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001) "Paroodiad" (2001) "Uneparandaja" (2001) "Pengringeerion" (2001) "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001) "Sõber selvas" (2001) "Terve maailm" (2001) "Sindbadi üheksas reis" (2001) "Vereta jaht" (2001) "Enesemääramisõigus" (2002) "Vend Rus" (2002) "Püha Graal – 1984" (2002) "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002) "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002) "Vlad" (2003) "Viljakoll" (2004) "Tagasi süütusesse" (2004) "Minu päevad Liinaga" (2008) "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010) Kogumikud: "Nad tulevad täna öösel!" (2000) "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001)
ombudsmanidega jne, kui kõige muuga. Konfidentsiaalsus- kaasustes nt tekst ja nimi võiksid olla lahus, nii et konfidentsiaalne, kes mida ütles. Haige inimese puhul on esmatähtis tema elu ja tervis, seejärel alles vabadus ja vaba valik. Väärtused: – Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine – Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine” – Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus – Inimväärikus – õigustest kinnipidamine; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine – Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel.
Wilsoni 14 punkti 1. Lõpetada saladiplomaatia 2. Meresõidu vabadus 3. Vaba kauplemine riikide vahel 4. Relvastuse vähendamine 5. Koloniaaltülide vähendamine 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgiasuveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace Lorraine 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda 10. AustriaUngari alal elavatele inimestele anda enesemääramisõigus 11. Balkani riikidele anda enesemääramisõigus 12. Osmani impeeriumis elavatele mittetürgi rahvastele anda enesemääramisõigus jne 13. Luua iseseisev Poola riika. Poola peab saama väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon Prantusmaa ● Saksamaa peab kõige eest maksma; ● AlsaceLorraine tagasi; ● Reinimaast tuleb teha puhverriik;
liikmed. Vaidluste rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) kohustab liikmesriigid lahendama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. Nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele. Inimõiguste austamine Rahv.-vah. õiguse üldprintsiibiks kujunes peale II Maailmasõda. Võistleb traditsiooniliste printsiipidega nagu nt riikide suveräänsus ning siseasjadesse mittesekkumise nõue. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Printsiibist on võimalik rääkida alles peale II Maailmasõda, printsiibiks kujunes ÜRO ajal. väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, Sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääne riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu. Vastastikkus
julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle: infoga tutvumine. info parandamine. nõusoleku andmine ja tagasivõtmine. õigus olla teavitatud. Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960- ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu puutumatuse üht osa
Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga. Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. Teine võimalik liigitus on vabadused ehk inimõigused negatiivses tähenduses (õigused olla millestki vaba) ja õigused ehk inimõigused positiivses tähenduses (õigus millelegi). Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt angloameerika õigustraditsioonist ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Need õigused viitavad tegudele, mida riik ei tohiks sooritada. Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt Rousseau-
Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme. rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. õigusliku järjepidevuse printsiip- ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused.
armee ülemjuhataja (kindral) 5. Sõja lõpp USA sõttaastumine 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Põhjused: olid Antandi poolt, USA kaubalaevade kaotused, Lusitania uputamine, metsikused Belgias, sakslaste alustatud alveesõda. Wilsoni 14 punkti 8. jaanuaril Wilsoni ettepanek sõlmida õiglane rahu, Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi rahvuste enesemääramisõigus relvastuse piiramine salajase diplomaatia kaotamine avalike rahukõneluste korraldamine Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine 21. märtsil 1918 Saksa pealetung Somme´i all (Sakslased kaotasid viiendiku algkoosseisust, levima hakkas "hispaania gripp") 18. juulil läksid liitlased vasturünnakule. 8. augustil Saksa armee "must päev" (Kanada ja Austraalia korpused 600 tanki toetusel purustasid sakslased Amiensi juures)
vaevusravi) ja hingekarjase lohutust. Inimväärikuse ja humaansuse seisukohast tuleks eelistada suremist kodus. Selleks peaksid aga hooldajad (sugulased) saama tasulise töövabaduse, nagu praegu vastsündinute isad ja emad (4., lk 2377-2378). "Häbiväärt, kui ühiskond usub otseses eutanaasias nägevat "väärikat surma", nagu see on Hollandis. Muidugi, see on odavam ja elavate jaoks "meeldivaim" lahendus," kirjutab Stellamor (4., lk 2378). Inimese enesemääramisõigus põhineb utilitaarsel (konsekventsiaalsel) eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks
ise suutnud selliseid suursuguseid ajaloolisi ehitisi väärtustada ja nende säilitamisel on inglastel suur roll. Ka mina usun, et indialased ise ei oleks suutnud oma väärtusi õigesti hinnata ja seal Euroopa tsivilisatsiooni levitades tehti neile pigem head, kui halba. Vaatamata kõigele heale valitses Indias siiski ebaõiglus. Tänu karmile maksusüsteemile olid paljud laostunud. Samas levis Indias ka rahvuslik meeleolu. Indialased teadsid, et ka nendel on enesemääramisõigus ja õigus oma riigile ning sellest algasid kolonialismi vastased vabaduseliikumised. Mahatma Gandhi ja India rahvuskongress suutsid panna miljonid inimesed osalema ülemaailmses vägivallatus kodanikuallumatuse aktides. Minu arvates suudab seda teha ainult tõeline liider. Gandhi kavandas võitluse programmi, mis nägi ette keeldumisest inglaste antud tiitlitest, valitsusasutuste, valimiste, kohtute ja inglise koolide boikoteerimist. Üheks kuulsaimaks
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub.
idealistlikud? 1. Lõpetada saladiplomaatia 2. Meresõiduvabadus 3. Vaba kauplemine riikide vahel 4. Relvastuse vähendamine 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgia suveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass-Lotring 9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11.Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii 12. Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine
Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. riiklik rahvus. Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule. Sellise riikliku rahvusidee põhjal omasid venelased tunduvalt rohkem õigusi kui muulased. Ainult venelastel võis olla enesemääramisõigus ning nad pidid tundma end peremeestena riigis. Venemaa poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa oli nii tsaaririigi ajal kui ka nõukogude perioodil vaid suur rahvaste vangla, kus peamisteks
mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse koduse kasvatuse, koolihariduse ja meedia kaudu ning seda mõjutab riigi/valitseva usu ideoloogia kaudu. Kultuurikuuluvuse määratlemisel tuleks alati küsida inimese enda hinnangut, vastasel juhul on lihtne eksida ning identifitseerida inimest mingi grupi liikmena, kellest isik soovib hoopis eristuda. Enesemääramisõigus, mida peetakse oluliseks Eesti riigi seisukohalt, on samavõrra oluline indiviidi seisukohalt. On teada, et eestlastel on suhteliselt kõrge etniline eristamine kultuuridevahelised piirid on jäigad ja selgelt paigas. Kõigil pole see nii ning aina enam on maailmas inimesi, kes kas oma vanemate või elukogemuse tõttu elavad mitme kultuuri piiril. Reeglina on kahte või enamasse kultuuri kuulumine vaid positiivne.
lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel. Algasid 8 nädalat kestnud vabaduspäevad, mis kestsid kuni karistusvägede saabumiseni detsembri lõpus. Sel ajal sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus, poliitvangide osaline amnestia. Taastati Soome autonoomia. Liberaale see rahuldas (Tõnisson). Kõik eesti parteid ja liikumised nõudsid: demokraatia, kodanikuõigused, venestamise lõpetamine, rahvuslik enesemääramisõigus, autonoomia, omavalitsus. 3 1905.a. lõpul esimesed Eesti legaalsed erakonnad. Tartus mõõdukad liberaalid (Tõnisson; Reiman, O. Kallas) – Eesti Rahvameelne Eduerakond. Vägivalla vastu, konst. monarhiat, dem. riigikord, Asutav Kogu. Võttis aluseks kadettide programmi (Konstitutsioonilisdemokraatlik Partei – ehk kadetid – ülevenemaaline liberaalne partei, kellest sai keskne tegija riigi poliitilises elus kuni 1917.a. sügiseni välja
Inimene vananedes peab endale selgeks tegema neli aspekti: vahekord ajaga- uuriv eakas annab endale aru, et ta on pensionär; vahekord toimetulekuga-uuritav eakas teab, et materiaalsest sissetulekust sõltub tema sotsiaalne elu; vahekord tervisega - teadvustab, et peab sportiga tegelema ja tegeleb tervise nimel; vahekord iseendaga- teab kui raske sügavat depressiooni läbi elades eluga toime tulla (selle pärast käib kord kvartalis psühholoogi vastuvõtul). Uuritava eakat iseloomustab enesemääramisõigus, individuaalsus ning väärikuse austamine ühiskonnas, kus on loodud võrdsed võimalused igale eale. Üha tähtsamaks tegevuse psühholoogilised aspektid: oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus, vaheldusrikkus, töö tähtsuse tunnetamine, tööst saadav rahulolu. Naisterahval on kindel elurütm, turvaline rutiin, inimkontaktid (saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust), tunneb ennast vajalikuna Tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, teeb enda kallal kõvasti tööd.
· 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · "Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni · loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus) f)Rahvaasemike koosolek - revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid)
3. Vägistamine Eestis ja statistika Eelpool nimetatud erinevad kuriteokoosseisud võib tegelikult lihtsalt kokku võtta ühe sõnaga vägistamine. Suuremal või vähemal määral on nad kõik vägistamised, olenemata sellest, kas tegu pandi toime koos vägivallaga või vägivallaga ähvardades või mitte. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine
Sellest tulenevalt on kerged tekkima ka küsimused. Kas tegemist on enamikule rahvastikust parima lahendusega või on riik oma pädevust ületanud ning astunud sammu lähemale totalitarismile arvestamata üksikisikute huve? Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine Õigusteaduse doktor Irene Kull on öelnud: ,,Eraõiguse tähtsaimaks instituudiks on leping, sest siin avaldub tsiviilõiguse eraautonoomia põhimõte ehk isikute individuaalne autonoomia ja enesemääramisõigus kõige otsesemalt. Lepingute sõlmimise vabadus on iseloomulik vaba turumajandusega riikidele, sest leping kui ühiskondlike suhete reguleerimise eraõiguslik vahend muudab võimalikuks vaba ettevõtluse ja majandussuhete vastutustundliku loomise."4 Lepinguvabadus tähendab, et igaühel on õigus otsustada kas ja kellega ta sõlmib leping, milline on lepingu sisu ning vorm. Eesti Vabariigis tuleneb lepinguvabaduse põhimõte
Tööliste ja soldatite , saadikute nõukogud olid tööliste ja soldatite poolt valitud võimu organid moodustati uus valitsuseesotsas leniniga võeti vastu 1. rahu dekreet sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada rahu läbirääkimisi. Maadekreet- mõisnikelt võeti maa ära ja lubati talupoegadele enamlased tahtsid muuta kõik inimesed võrdseteks ja kiiresti viia rahvas kommunismi kaotati ära suurtööstused ja suurmaavaldused Kuulutatu välja rahvaste enesemääramisõigus Kodusõda 1918 Paljud ei olnud rahul nõukogude võimugaseda peeti ohtlikuks kogu maailmale sõtta sekkusid suur-britannia, usa, jaapan. Valgekaartlased – nõukogude võimu vastased, kes tahtsid taastada tsaari võimu valgekaartlased said lüüa sest nad käitusid rahvaga vägivaldselt ja tagurlikult Nende üksused tegutsesid eraldi nad ei toetanud piiri riikide iseseisvust Terror Nõikogude võim kasutas sõjakommunismi poliitikat talupoegadelt võeti jõuga toitu
moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - toimus enamlaste poolt läbi viidud uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori. Vaatamata sellele, et vähemusrahvustele lubati enesemääramisõigus kuni Venemaast lahkulöömiseni, ei tunnustanud uus valitsus Eestile antud autonoomiat ega ka Maanõukogu. Punased alustasid tööstusettevõtete ja mõisade ülevõtmist, vangistati eesti juhtivaid tegelasi ja ohvitsere. ASUTAVA KOGU LOOMINE. Eeltoodust tulenevalt võttis Maanõukogu Otto Strandmanni juhatusel 28.novembril 1917.a.vastu otsuse kutsuda kokku Asutav kogu. See otsus tähendas Eesti lahkulöömist Venemaast ja täieliku iseseisvuse teele asumist.
praktiline abistamine, abi korraldamine); ennetustöö; töö kogukonnas (kogukonna aktiveerimine, vastastikuse abi soodustamine); sotsiaaltöö korraldamine ja juhtimine; uurimis- ja arendustöö; enesearendamine, enda töökorras hoidmine. Eetika: erinõuded inimeste teenimisele pühendunud professionaalidele, kelle vastu on suur avalik huvi. Kaitsta igas olukorras inimõigusi ja inimväärikust! Enesemääramisõigus; asalemisõigus; õigus terviklikule kohtlemisele; õigus privaatsusele. Psühholoogilised eeldused Väited selle kohta, milline on või peaks olema ühiskond sõltuvad suurel määral sellest, milliseks peetakse inimese olemust. Neli põhilist psühholoogilist eeldust: 1. Inimene on arukas - inimene mitte üksnes ei pruugi soovida tasakaalu, vaid tal puudub ka võime ratsionaalselt välja arvutada, mis on vaja parima tasakaalu saavutamiseks
oma territooriumil kõige suurem võim ja kellel on siis õigus tulla ütlema, et mida sa oma riigi terr. sees tohid teha või mida mitte nt. oma elanike tapmine); * Kes tagab, et õigus on õigus? ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon: seal on 30 artiklit, need artiklid võtavad kokku paastasemed kõigist õigustest mis inimesel peavad olema üle maa: kõik inimesed on sündinud võrdseks õigus elule, vabadusele, julgeolekule, rahvusele- enesemääramisõigus ( on õigus tunda ja kuulutada oma rahvust ja end oma rahvuse osana), haridusele, usule-võib uskuda seda usku mida soovib, mõttevabadusele- keegi ei saa sulle öelda mida sa mõtled või ütled, omandile- ei saa elada ükski inimene nii et tal ei ole mitte midagi, igal in. on õigus omada omandit( nt. ori kes teenib endale tööga mingi asja ei ole tema oma vaid tema omaniku oma) , tööle- ei tohi kedagi keelata tööl käia( nt. indias on kastid kellele on keelatud tööl käimine) jne.
olevate partnerite vahel võrdselt jagatud. · Soovimatu raseduse vältimine on parim võimalus oma viljakust reguleerida. Samas ükski tänapäevane rasestumisvastane meetod ei taga 100%st kaitset soovimatu raseduse suhtes. Raseduse legaalne katkestamine peab seetõttu olema kättesaadav ja ohutu, samal ajal ei saa raseduse katkestamist pidada pereplaneerimise meetodiks. · Rasedust puudutav otsus on naise isiklik otsus. Enesemääramisõigus raseduse säilitamise ja katkestamisega seoses kuulub inimõiguste hulka. · Soovimatu raseduse vältimiseks peavad igaühele, nii naistele kui meestele, olema kättesaadavad heatasemeline kooli seksuaalharidus, tõenduspõhine teave inimese seksuaalsusest ja pereplaneerimisest, pereplaneerimiseks vajalikud vahendid, asjatundlik vastava ala nõustamine ja muud vajalikud teenused.
3) Tülide rahumeelse lahendamise kohustus a. Riigid peavad lahendama omavahelised tülid viisil mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning õiglust 4) Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ärhvardamise e aggressiooni keeld a. Riigid ei tohi rahvusvahelistes suhetes kasutada relvastatud jõudu ega sellega ähvardada mis tahes viisil mis tahes asja vastu 5) Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus a. ÜRO harta art 1 lg 2 ütleb, et kõik rahvad on võrdsed oma õiguste poolest ja omavad enesemääramisõigust Rahvusvahelise õiguse allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis puudub konkreetne hierarhiline õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt:
annaabi.ee 
