Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi
lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman o Asutava Kogu liige Julius Seljamaa o Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. * Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: o Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu
Tartu rahu Eesti võitis Vabadussõja tänu soomlaste ja inglaste abiga. Kui eestlaste rinne jõudis Narva jõeni, keeldusid inglased edasi minemast, pidades suurt ja laia jõge Eesti piiriks. Kõige esimesena pöördus Venemaa eestlaste poole, et arutada piiri küsimusi. Eestlased tahtsid rääkida ka rahukokkulepetest nii Soome kui ka Lätiga, kuid läbirääkijateks jäid siiski Eesti ja Venemaa. Nõukogude Liit soovis vaherahu, et end koguda ja siis alustada maailmarevolutisooni. Kokkulepe oli nende jaoks üsna tühine, lepingud on ju selleks, et neid rikkuda. Venemaa eesmärgiks oli teha rahu vähemalt ühe riigiga. Eesti soovis sõja lõppu, Venemaa tunnustust iseseisvuse kohta ja õiget riigi piiri. Kahjuks olid eestlaste nõudmised piiri suhtes üsna hulljulged ja need jäid täitmata. Prantsusmaa oli rangelt nende läbirääkimiste ja rahulepingu vastu.
Tartu rahu Tartu läbirääkimised algasid detsember 1919. Samal ajal käisid lahingud Narva all. Detsembri lõpul Punaarmee rünnakud Narva all nurjusid ning Vene diplomaadid olid sunnitud Tartu rahulepingule alla kirjutama. Relvarahu hakkas kehtima 3. jaanuar 1920, kell 10:30. Seejärel jätkusid rahuläbirääkimised piiri- ja majandusküsimustes. Nendes punktides jõuti üksmeelele 2. veebruar 1920. Tartu rahu hakkas kehtima 30. märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust o Sõlmiti riigipiir o Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla · Majanduse vallas o Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla o Eesti vabanes Venemaa suhtes kõigist võlgadest o Venemaa lubas soodsaid majandustingimusi
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku
Kõik kommentaarid