Tartu rahu referaat (3)

Karuotsa Keskkool
Kati Karu
Tartu rahu
Referaat
Tallinn 2008
Sõda ja rahu on lahutamatud kaaslased. Neist räägitakse alati. Nii oli see ka Eesti Vabadussõja ajal. Esimesed läbirääkimised rahu üle Ida-Euroopas toimusid Pariisis, kuid need vaibusid peagi.
25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi.
Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe.
Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska , Ants Piip , Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski.
Läbirääkimised algasid raskelt , sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45. Pärast allakirjutamist sõnas Jaan Poska vaikselt Eesti delegatsiooni liikmetele:``Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta keskel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse .``
Selle lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnustas esimese riigina juriidiliselt Eesti Vabariiki. Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt Vene elanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal. Seda nõudsid julgeolekueesmärkidel Eesti sõjaväejuhid. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga . Venemaal olevad eestlased ja Eestimaal olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul oma kodumaale tagasi pöörduda. Seda õigust kasutas ära umbes 38 000 eestlast. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus.
Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud Eesti Vabadussõda, mis nõudis Eesti sõjaväelt ligi 3000 inimelu , kuid hukkunud tsiviilisikuid oli kordades rohkem. Haavata sai Eesti vägedes 14 000 meest, 2 600 jäid invaliidiks. Tegelikult olid Punaarmee kaotused meie omadest mitu korda suuremad.
Tartu rahu on õigusega nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Ajaloos pole teada ühtki igavesti kestvat lepingut, nõnda ei olnud ka see leping püsiv. Võib täie õigusega väita, et juba rahulepingut sõlmides lootis Nõukogude Liit Eesti anastamisele tulevikus ning pidas Tartu rahulepingut oma esimeseks võiduks, mis aitab tal teed tasandada selle kavatsuse elluviimisel.
Kuigi Nõukogude Liit murdis hiljem sõlmitud rahulepingu kohustusi, ei suutnud ta hävitada kõige olulisemat - eestluse teadvust ja tungi iseseisvusele, mis järgnenud iseseisvusaastatel olid eestlase hinge juurdunud. See oli rahulepingu suurim teene ja Eesti riigi suurim saavutus.
Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921. 1920. aasta 7. märtsi ennelõunal, vaid kuu aega peale rahulepingu sõlmimist suri oma kodus Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska.
Eestlaste õigus oma riigile rajaneb Tartu rahust palju püsivamal alusel – iga rahva loomulikul ja vääramatul enesemääramisõigusel oma põlisterritooriumil. Seejuures pole oluline, kui sagele me end määrame, enesemääramisõigus pole ühekordseks kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle.
Rahulepingu tiitelleht
Eesti rahusaadikud
Eesti- Vene rahuläbirääkimised
Jaan Poska kirjutab lepingule alla.
Kasutatud kirjandus:

``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001.

``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002.

http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu

``EE 9 Sun-Türg`` Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996
6
Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a