Inimõigused meil ja mujal (0)

2. SLAID
Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.
Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud , mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile.
Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa  kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata.
Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:

• Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad;
  
• Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt;
  
• Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt.
  

Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele.
Inimõiguste üleüldine kehtimine ( universaalsus ) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näitekspõhiseaduse abil.
3.SLAID
Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks valvuriks selle 2. peatükis nimetatud õiguste kaitsmisel on kohtute kõrval Õiguskantsler.
Rahvusvahelisel tasandil on inimõigused kaitstud mitmete lepingute ja organisatsioonide kaudu. Inimõiguste kaitset sellel tasandil saab jagada kaheks: institutsionaalne (kaitse, mida pakuvad erinevad rahvusvahelised organisatsioonid läbi oma asutuste) ja lepinguline (kaitse, mille osas on riigid omavahel kokku leppinud erinevate lepingute kaudu).
Eesti on laias laastus tegev kahes suuremas inimõigustega tegelevas rahvusvahelises organistsioonis – ÜRO ning Euroopa Nõukogu (lisaks näiteks Euroopa Liidule ja  OSCE -le, mille tegevus puudutab samuti suuremal või vähemal määral inimõigusi). Nii ÜRO-s kui Euroopa Nõukogus on mitmeid institutsioone, mis aeg-ajalt külastavad Eestit, et kontrollida selle inimõiguste olukorda, nõuavad aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis või koguvad muud moodi infot Eesti koht
4.slaid
Sageli jaotatakse inimõigused kolme generatsiooni. Esimese põlvkonna õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean- Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga .Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule.
5.slaid
Kellel on inimõigused:
Üksikisikutel, seega igal inimesel....
inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased , võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid
rahval
inimkonnal.
Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : „Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.“
6.slaid
Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961)
7.slaid
Põhilised inimõigused:
Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule
8. slaid
PILT LAPSEST ::
Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud – raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmatoomiseks.
Küsimusi on erinevaid, kas abort tuleks keelustada, millised ohud sellega kaasnevad. Kes peaks abordi eest tasuma? Kas haigekassa või naine? Kuigi abortide arv on vähenemas, kasutatakse seda ikka pereplaneerimise vahendina. Kuidas sellist suhtumist muuta?
9.slaid
Inimkaubanduse vormid: Tööorjus, Elundikaubandus , Seksuaalne ekspluateerimine .
Europoli hinnangute järgi kaubitsetakse aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopast 120 000 naist ning last Lääne-Euroopasse. Euroopas hinnatakse inimkaubanduse ohvrite arvu aastas kuni kahele miljonile inimesele.
10.slaid
Meeste ja naiste palgad.
Töö tulemused näitavad, et naiste palgad moodustasid Eestis perioodil 1998-2000 keskmiselt 72,7 % meeste palkadest. Keskmine sugudevaheline palkade erinevus on Eestis iseseisvusaja jooksul vähenenud, kuid on siiski veidi suurem kui enamikus teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa Liidu riikides.
11.slaid
Poliitilised inimõigused :
Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja kodakondsusele, Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, Õigus korrakohasele õigusemõistmisele, Liikumisvabadus .
Näiteks kommentaarid internetis, delfi jne...
12.slaid
Majanduslikud, sotsiaalsed kultuurilised õigused.
Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele.
Nt : turvalisus ja privaatsus .... probleemid meditsiiinis – pikad järjekorrad...
13.slaid
Kellele teatada inimõiguste rikkumistest?
Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid.
14.slaid
Kodanikuõigused:
Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks , ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele.
TÄNAN KUULAMAST!