Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa majanduse ajalugu (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks puhkes külm sõda?
  • Miks tekkisid 1950aastatel pingekolded Lähis-Idas Aasias ja Euroopas?
  • Mida tehti Baltikumis ühiskonna sovetiseerimiseks?
  • Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud uuendusi rahu tingimustes?
ANNEMAI HARAK
1.Millised muutused toimusid Euroopa majanduses pärast Teist maailmasõda ?
Marshalli plaaniga loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948-1952 anti 70-le Euroopa riigile abi 13 miljoni dollari väärtuses. Oli suureks abiks.
2.Millised muutused toimusid Euroopa poliitikas pärast Teist maailmasõda?
Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk-ja Ida-Euroopa ning suur osa Aasiast.
3.Millised muutused toimusid Euroopa rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda?
Toimus beebibuum ehk järsult hakkas hakkas iive kiirelt tõusma.
4.Miks puhkes külm sõda?
Sest Lääneliitlastele hakkas järjest enam tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle.
5.Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjenda oma seisukohta.
Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NSVL -i kallaletungi korral.
6.Nimetage põhjuseid, miks koloniaalimpeeriumide lagunemine Teise maailmasõja järel hoogustus .
  • Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levik
  • Koloniaalpoliitika muutumine
  • Euroopa suurriikide nõrgenemine
    7.Milles seisnes repressioonide ja repressiivorganite tähtsus NSV Liidus ja teistes sotsialismimaades?
    Sellega näidata oma võimu ja küüditatud inimesed pidid tasuta tööd tegema.
    8.Miks väljus 1953.aastal NSV Liidus võimuvõitlusest võitjana just Hruštšov?
    Sest Hruštšov valiti peale Stalini surma NLKP KK sekretäriks.
    9.Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav ? Põhjendage oma seisukohta.
    10.Miks tekkisid 1950.aastatel pingekolded Lähis-Idas, Aasias ja Euroopas?
    Lähis-idas tekitas pingekoldeid Iisraeli sünd. Aasias tekitas pingekolde kommunistide võit Hiina kodusõjas ja kommunistlike liikumiste mõju kasv Euroopas, sest loodeti Lääne abiga kommunistlik süsteem kukutada .
    11.Miks ei õnnestunud Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel vabaneda NSV Liidu mõjusfäärist?
    Ei õnnestunud, sest Lääneriigid andsid lubadusi, et nad tulevad appi, aga tegelikult polnud mitte mingit abi oodata.
    12.Missuguse 1950.aastatel puhkenud kriisi ajal oli rahu maailmas kõige ohustatum? Põhjendage oma valikut.
    Arvan, et selleks oli Ungari ülestõus 1956. aastal, sest lääneriigid andsid NSVLe Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed. Maailm vaatas osavõtmatult seda tragöödiat pealt, kuigi oli oht maailmasõjaks.
    13.Kuidas tegutsesid lääneriigid NSV Liidu mõjusfääri jäänud Ida-Euroopa kriiside ajal?
    Lääneriigid andsid NSVLe vabad käed.
    14.Mida tehti Baltikumis ühiskonna sovetiseerimiseks?
    Taheti taastada iseseisvus , aga Nõukogude Liit hõivas riigi uuesti.
    15.Kuivõrd reaalsed olid Teie arvates Balti rahvaste võimalused taastada pärast Teist maailmasõda iseseisev riik? Põhjendage oma seisukohta.
    Tekkis mitu head võimalust, sest Lääs ei tunnistanud, et Baltiriigid saavad osaks NSV Liidust . Seda keelas ka Atlandi Harta, millega USA ja Inglismaa lubasid taastada okupeeritud riikide iseseisvuse.
    16.Andke hinnang metsavendade tegevusele. Kas nad oli sundseisu seatud põgenikud, vabadusvõitlejad või terroristid? Põhjendage oma vastust.
    Metsavennad olid pigem vabadusevõitlejad, kes varjasid ennast Nõukogude Liidu eest. Nad korraldasid relvastatuid lahinguid NSVLi vastu.
    17.Kuivõrd aktuaalne oli Teie arvates Baltikumi küsimus rahvusvahelistes suhetes 1940.aastate lõpul ja 1950.aastate algul? Põhjendage oma arvamust.
    Baltikumi küsimus oli rahvusvahelistes suhetes vägagi aktuaalne. 1950 aastatel USA ja Lääneriigid olid vastu Baltikumi liitmisele NSVLga. 1940 aastatel oli USA'l ükskõik Baltimaade tulevikust.
    18.Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud uuendusi rahu tingimustes?
    Sõja ajal saavutas täisvõimsuse nailoni tootmine, millest hakati peale sõda tegema nailonsukkasid, mis said väga populaarseks.
    19.Kas Euroopa ühinemisele (Euroopa Majandusühendus, NATO) oli alternatiivi? Põhjendage oma seisukohta.
    Ma arvan, et mitte, sest NATO oli ühendus, mis oli suureks „turvajaks“
    20.Miks ei realiseerunud pärast Teist maailmasõda Atlandi Harta põhimõte, et rahvastel on suveräänne enesemääramisõigus?
    Atlandi harta põhimõtteid ei jälgitud, sest NSV Liit ei kavatsenudki neid jälgida vaid muuta kõik NSV Liidu uued asumaad totalitaarseks ja kukutada neis demokraatlik riigikord ja alustada venestamis poliitikat.
    9.Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav? Põhjendage oma seisukohta.
  • Euroopa majanduse ajalugu #1 Euroopa majanduse ajalugu #2 Euroopa majanduse ajalugu #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annemai Harak Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Elu pärast II maailmasõda
    3
    odt

    Elu pärast II maailmasõda

    saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi

    Ajalugu
    Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi
    2
    rtf

    Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi

    Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat. MIKS?- Need probleemid olid erimeelsuste põhjustajateks peamiselt seetõttu, et korda mööda taheti ja ka hakati üktsteist üle trumpama nii sõjanduses, majanduses kui ka poliitikas

    Ajalugu
    Sõjajärgne maailm
    14
    docx

    Sõjajärgne maailm

    Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas

    Ajalugu
    Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem
    10
    pdf

    Külm sõda ja kommunistlik maailmasüsteem

    X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused:

    Ajalugu
    Külm sõda
    7
    docx

    Külm sõda

    Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne ­ algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid)

    Ajalugu
    Külm sõda-Hiina kodusõda-Kriisid pärast 2 maailmasõda
    4
    docx

    Külm sõda, Hiina kodusõda, Kriisid pärast 2 maailmasõda

    Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades

    Ajalugu
    Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda
    6
    doc

    Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

    Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda varem. Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1 p) Chamberlain arvas/lootis, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida. Ta arvas, et sellega on Saksamaa pretensioonid rahuldatud ning Saksamaa kallaletung Lääneriikidele ära hoitud 3. MRP salaprotokoll: dateering, sõlmimise põhjus, sisu, hinnang Saksamaa, NSV Liidu, Eesti ja Euroopa seisukohalt. MRP sõlmiti 23. Augustil 1939. Aastal. Pakti alusel lubas Saksamaa ja NSVL teineteist mitte rünnata. Samuti mitte sõlmida vaenulikke lepinguid kolmandate riikidega. Pakti juurde kuulus salaprotokoll, mille alusel Saksamaa mõjusfääri jäid Lääne-Poola ja Leedu, NSVL mõjusfääri aga Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia. Hiljem sai NSVL endale ka Leedu. Hinnang MRP-le: a) Saksamaa seisukohalt- Saksamaa ja Venemaa sõlmisid liidu, mille

    Ajalugu
    Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i
    2
    doc

    Kriisid ja sõjad pärast II-MS-i

    Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Uute pingekollete teke maailmas 1950. aastatel: 3-ndale maailmasõjale oldi korduvalt lähedal. Vastasseisule Euroopas lisandus konkurents maailma teistes piirkondades. Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NS

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun