XX sajandi esimesed aastad Eestis (0)

XX sajandi esimesed aastad Eestis
2.1905. aasta revolutsioon
a)Põhjused:

• Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja –keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud
  
• Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil
  
• Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast
  
• Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord
  
• Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
  
• Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi
  

b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril
c)Revolutsiooni algus:

• Rahutused ( streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad
  
• Enamlevinuks palvekirjad võimudele- „Postimehe“ ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform ) ja „ Teataja “ radikaalsemad ettepanekud ( konstitutsiooniline monarhia ja reformid )
  

d)16. oktoorbri veretöö

• Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised
  
• 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek
  
• Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut , üle 200 haavatu
  

e)17. oktoobri manifest

• Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma - ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone)
  
• ERE ( Esti Rahvameelne Eduerakond)- novembris 1905. J.Tõnissoni asustatud esimene legaalne patei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine )
  
• ESDTÜ (Eesti Sotsialldemokraatlik Tööliste Ühisus)- P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal
  
• „Teataja“ ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
  
• Loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus)
  

f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul:

• Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid)
  
• Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel
  
• J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut
  

Mõõdukamad (J.Tõnisson) „Bürgemüsse“ saalis
Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas

• Konstitutsiooniline monarhia
  
• Rahvaesinduse valimine
  
• Ühtse rahvuskubermangu loomine
  
• Baltisakslaste privileegide piiramine
  
• Riigimaade jagamine talurahvale
  

• Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik
  
• Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine
  
• Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust
  
• Kõigi maade jagamine talurahvale
  
• Rahva relvastamine
  

g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus:

• Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega
  
• 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama
  
• Asuti ka vallavalitsusi üle võtma
  
• Korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid
  
• Ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele
  
• Paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma)
  
• Suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti
  

3.Revolutsiooni tähtsus
a)Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917-1920
b)Eestlased tunnetasid oma jõudu
c)Tuli ilmsiks lõhe poltiitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas
d)Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a.