Esimene maailmasõda (0)

1 Hindamata

Kordamisküsimuste vastused
1.
Sõja põhjused

teravnenud vastuolud suurriikide vahel

alahinnati ohtu

sõda romantiseeriti

puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid

sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline
Ajend
Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia , kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga.
Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos
Sõja algus
28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antanti pool. 23. augustil astus Antanti pool sõtta Jaapan, 29. oktoobril Türgi Keskriikide poolele. Peagi oli sõjas 34 riiki, kõrvale jäi veel itaalia, kes oleks pidanud hakkama sõdima Saksamaa ja Austria-Ungari poolel.
Sõdivate poolte plaanid

Saksamaa
Prantsusmaa kiiresti purustada Luxemburgi ja Belgia kaudu, seejärel paisata väed Venemaa vastu. Loodeti sõda lõpetada 3-4 kuu pärast.

Prantsusmaa
Lootis oma tugevale kindlustusvööndile Saksamaa piiri vastas. Lootis hõivata Elsass -Lotringi piirkonna ning minna sealt sissetung Saksamaale.

Inglismaa
Puudus sõjaplaan. Kavatseti teha koostööd Prantsuse armeega saates Prantsusmaale 70 000 mehest koosneva ekspeditsioonikorpuse.

Venemaa
Prantsusmaa palvel võttis kohustuseks rünnata Preisimaad ning rünnata ka Austria-Ungarile kuuluvat Galiitsiat.

Austria-Ungari
Austria-Ungari arvestas kahel rindel võitlemisega ja koondas oma sõjaväe kahte ossa: suurem Venemaa vastu ja väiksem Serbiaga võitlemiseks.
1914. aasta Läänerindel
2. augustil hõivasid Saksa väed Luxemburgi. 4. augustil rünnati Belgiat. Prantsuse väejuhatus polnud oodanud sellist rünnakut sakslaste poolt, nii et nende see rindeosa oli väga nõrk. Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne ’i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni.
1914. aasta Idarinne
17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed . Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus.
Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks.
2.
Sõjategevus 1915-1917
Positsioonisõda- sõjas tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid muutsid ründerelvad nõrgaks ja rünnakud ohvriterohkeks
Mürkgaas- 1915 aastal sakslaste poolt kasutusele võetud relv , millega prooviti teha positsioonisõjale lõpp. Kasutati esimest korda Ypres’i lahingus. Gaasi vastu kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid.
Verduni lahing- sakslaste poolt plaanitud rünnak, millega prooviti prantslaste elavjõul veri välja lasta nii, et need oleksid järgmiseks suureks saksa rünnakuks liiga nõrgad. Hukkus ligi miljon meest, sakslased kaotasid lahingu ja kaotasid ise rohkem mehi kui prantslased .
Somme’i lahing- inglaste-prantslaste ühisrünnak sakslaste vastu ja Verduni kaitsjate olukorra kergendamiseks. Hukkus 1,3 miljonit meest. Selles lahingus esimest korda kasutati tanke.
Tankid - purustasid vastaste traattõkkeid, surusid maha kuulipilduja pesi ja tekitasid algselt paanikat. Olid väga aeglased; inimene kõndis vist kiireminigi. Sakslased leidsid nõrgad küljed ja siis osati nende vastu võidelda.
Allveesõda- sakslaste allvelaevade rünnakud inglise pealveelaevadele; kuna saksamaa oli Inglise mereblokaadis ja tema laevastik ei olnud nii tugev kui Inglise oma, kasutasid sakslased suurel hulgal allveelaevu, kuna see tehnoloogia oli suhteliselt uus ja selle vastu ei osatud väga tõhusalt võidelda ega allveelaevu leida.
Lusitania- Inglise reisilaev , mis lasti saksa allveelaeva poolt põhja; laeval oli palju tsiviilisikuid, kellest suur hulk oli ameeriklasi (’MURICA), mille tõttu tabas sakslasi ülemaailmne hukkamõist; samuti öeldakse, et see oli üks põhjusi, miks USA astus sõtta
Jüüti merelahing - suur merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel, mis lõppes viigiga, kuigi mõlemad pooled pidasid seda enda võiduks; kuigi see oli rohkem inglaste võit, kuna Saksa pealveelaevastik lahkus oma baasist terve sõja jooksul harva peale seda.
3.
Eluolu suure sõja ajal
Muutused ühiskonnas

Sõda kurnas ühiskonda (epideemiad, töökohustus, mobiliseerimine,. Toidupuudus )
Sõjavaimustusest sõja tüdimuseni (deserteerumine,)
Rahvuslik vabadusvõitlus (iseseisvuslootused, rahvuslikud üksused)
Sallimatus muulaste vastu (etniline puhastus, juudiprogrommid)
Naiste olukord (meestega võrdsete õiguste idee)
Sõjamajandus ( inflatsioon , riiklik majanduse reguleerimine)
Euroopalike väärtuste kriis ( isikuvabadus , religioon, võrdõiguslikkus)
Suurenesid sotsiaalsed pinged ( vasakpoolsed vaated levisid9

Igapäevaelu sõja ajal

Toiduainete nappus (eriti Saksamaal, Austria-Ungaris, järjekorrad, toidutalongid)
Esmatarbekaupade nappus (ersatskaubad9
Saksalaste julmused belglaste vastu
Vene vägede juudiprogrommid
Armeenia genotsiid

Kadunud põlvkond

Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud igapäevaeluga kohanenud
Väärtushinnangud olid purustatud nad tõmbusid tagasi ja suhtusid kõike passiivselt
Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust poldud hinnatud

Sõjatehnika areng

Allveelaevad arenesid
Lennukid arenesid luurelendude tegemiselt pommide kandmiseni
Tankid, millega sai kaevikusõja lõpetada

4.Venemaa kokkuvarisemine
Kriisi küpsemine

Rahutused sõjaväes ( kaotatud üle 6 miljoni mehe, viletsad olud armees)
Majanduslik kaos (venemaa majandus ei suutnud sõja raskust kanda, kõige puudus)
Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputini mõju, keisrinna medõde kostüümi draama )
Rahulolematuse üldine kasv (rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine)

Rasputin - pühamees, kellel oli suur mõju keisriperekonnale; mürgitati, lasti ja uputati; Siber teeb tugevaks
Veebruari revolutsioon

Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega
Rahutus kasvas avalikuks vastuhakuks
Vastuhakku maha suruma toodud sõjavägi jooksis ülestõusnute poole üle
Nikolai II loobus rahutuse tagajärjel troonist

Kaksikvõim
Kui tsaar loobust troonist, tekkis Ajutine valitsus, kellele läks ametlikult võim. Kuid selle kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud, kellel oli päriselt võim.
Tähtsamad parteid

Konstitutsioonilised Demokraadid - nägid venemaad demokraatliku riigina (kadetid)

Sotsalistid-revolutsionäärid- nägid venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärgult reformidega ( esseerid )

Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei reformistlik osa- lähenesid vaadetelt eelmistele (vähemlased)

Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei marsksistlik organisatsioon - teistest paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada diktatuur ja ehitada üles sotsialistlik Venemaa vägivaldsete meetoditega ( enamlased )
Lenin - enamlaste liider, kes käivitas kampaania Ajutise valitsuse vastu nõudes sõjast väljaastumist ja võimu andmist Nõukogudele
Kerenski - Ajutise Valitsuse ette tõusnud tegelane, kes oli suhteliselt nõrk poliitik
Kornilov - vene vägede ülemjuhataja, kes üritas 1917 aasta suvel riigipööret teha
Oktoobripööre

Ajutise Valitsuse autoriteet madal
Enamlased tegid riigipöörde Petrogradis
Moodustus esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu
Võeti vastu rahu- ja maadekreed

Bresti rahu- Nõukogude valitsuse ja Saksamaa vahel tehtud rahu, millega loovutati Saksamaale suured ja tähtsad alad; seda pidas Lenin ajutiseks
5. Sõja lõpp
USA sõttaastumine- 6. aprillil 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. Põhjused reisilaev Lusitania põhjalaskmine ja Saksamaa katse kaasata Mehhiko sõtta. USa armee jõudis Euroopasse aeglaselt.
Wilsoni 14 punkti- tulevase maailmakorra tavad: rahvuste enesemääramisõigus, relvastuse piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine
Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine

Sakslastel läänerindel jõud otsas
8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee „must päev”
Saksa sõdurite võitlusvaim murtud
Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama

Compiegne’i vaherahu

Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt
Üle andma oma laevastiku, mis uputas ennast
Hakkas kehtima relvarahu

Pariisi rahukonverents

Võttis osa 27 Saksamaa vastu sõdinud riiki
Lükati tagasi Wilsoni rahuplaan
Keskenduti Inglismaa ja Prantsusmaa huvidele

Versailles ’i rahuleping

28. novembril 1919
Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist
Vähenati sõjaväge 100 000
Ei tohtinud olla sõjaväekohustust
Ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu ja tanke
Pidi maksma reparatsioone
Reini jõe tsoon kuulutati demilitariseeritud tsooniks

Rahvasteliit - kõikide maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõdadeks üle kasvada ja suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikud agressorid
Maailmasõja tagajärjed

Hukkus u 10 miljonit sõdurit, 20 miljonit sai haavata
Kannatas terve põlvkond
Demokraatia kriis
Tekkisid uued rahvusriigid
USA hakkas esile kerkima

6.Kodusõda Venemaal
Uute riikide teke

6. dets 1917 Soome
16. veebr 1918 Leedu
24. veebr 1918 Eesti
1918 sügisel Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia
18. nov 1918 Läti
Iseseisvusid ka Ukraina , Valge-Vene ja Kaukaasia maad ( Gruusia jms)

Kodusõda ja interventsioon- mõned piirkonnad Venemaal ei allunud enamlastele ja loodi nn valged valitsused, mis seadsid eesmärgiks ühtse Venemaa taastamise. Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni, suuremad vene sadamad võeti inglaste poolt üle.
Punane ja valge terror

1918 aastal kuulutasid enamlased välja punase terrori
Seda juhtis Erakorraline Komitee, loodi koonduslaagrid
Vastukaaluks valge terror
Hukkus 8-12 milj inimest

Sõjakommunism

Majandus allutati riigi kontrollile
Kaotati tasu töö ja teenuste eest
Toiduaineid hakati konfiskeerima
Esmatarbe kaupu ja toiduaineid hakati jagama tsentraliseeritult

Dzeržinski- oli Erakorralise Komitee juht; tema juhtimisel lasti palju süütuid inimesi maha
Trotski- kommunist, kes muutis Punaarmee võitlusvõimeliseks armeeks, mille peamiseks löögijõuks olid läti punased kütid
Vabadussõda; kes neid asju ei tea, see lasku end maha

28. nov 1918 ründas Punaarmee Narvat; algas Vabadussõda
3. jaan algas eestlaste vastupealetung ; aasta 1919
1919 juunis Landeswehri sõda
5. dets algasid rahuläbirääkimised
3. jaan 1920 lõppes sõjategevus
2. veebr Tartu rahu

Landeswehr - balti sakslastest ja Rauddiviisist koosnenud üksus, mis sai peksa Võnnu all eestlastelt
Koltšak- idas asunud valgete vägede juhataja
Denikin- Lõuna-Venemaal olnud valgete vägede juhataja
Judenitš- Loode-venemaal asunud valgete vägede juhataja; paras tõbras oli
Tartu rahu- esimene rahu, mis tegid enamlased, tunnustades eesti iseseisvust
Mahno- Ukraina anarhist, kes võitles kord ühel pool, siis jälle teisel poolel. Lõpuks lõid punased ta maha
Pilsudski- Poola juht, kes astus vastu Varssavi alla jõudnud Punaarmee jõududele ja purustas need
Wrangel- admiral , kes juhtis valgete vägesid Krimmis

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 10 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helinateppan Õppematerjali autor

armee augustil rünnaku laevastik allveelaevu valgete vägede vägede vastu

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonip

Ajalugu

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud v

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

liiva kottide ja kuulipildujatega Itaalia, Bulgaaria ja Türgi sõttaastumine: · Itaalia meelitati Antanti, lubades Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest, 1915. aastal kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde · Bulgaaria Saksamaa liitlane, astus lõpuks ka sõtta ja mängis olulist rolli Serbia vallutamisel · Türgi asus võitlema Keskriikide poolele, ei olnud edukas venelaste rünnetega Lahingud: · Ypres 1915 esimene kord, kui lahingus kasutati mürkgaasi (sakslased kasutasid inglaste vastu lootes võita, kuid inglased suutsid sakslaseid ikkagi kinni hoida) · Verdun 1915 sakslaste valitud lahingu asukoht, mida prantslased olid nõus viimse meheni kaitsma, Verdun'i kindlus oli viimane kaitse Pariisile, prantslased kandsid suuri kaotusi ja Verdun tulistati ribadeks, Verdun'i paiskasid mõlemad pooled pidevalt mehi juurde (Verdun'i nimetati ka

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)

Ajalugu

doc

Lähiajalugu I

territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad

pptx

Esimene-maailmasõda

seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid