Esimene maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

rinnetel suutsid türklased vastaseid esialgu tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a. 1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi.Sept lõpuks õnnestus Vene väejuhtidel Riia-Daugavpilsi-Pinski joonelstabiliseerida. Sakslastel polnud suutnud Venemaad sõjast välja lülitada. VERDUNI LAHING Saksamaa luges sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd paisati armee läände, lootes siin ühe lahinguga sõja lõpetada.Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus.1916.a.veebruaris asusid

Ajalugu

6

doc

Esimene maailmasõda

vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. ­ 25. august 1914 ­ piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen ­ Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre ­ Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg ­ idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand ­ Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov ­ Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip ­ üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi Von Luddeendorf ­ läänerinde esimestes lahingutes silma paistnud kindral, kellest sai idarinde staabiülem Suhtumine sõtta ­ esialgselt suhtuti sõtta, kui romantilisse, hiilgavasse ja ülevasse tegevusse, sõtta lausa

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915

Ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  2 8 3

11.klassi ajalugu

20

docx

Esimene maailmasõda

juuli ­ Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp ­ Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts ­ Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts ­ Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  2 8 3

Ajalugu

14

rtf

Esimene maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 3.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1971. aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega; Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega; Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914. mil saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.4 august.1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu; piirilahing 21-25.august 1914; Prantsuse-Inglise

Ajalugu

3

odt

I maailmasõda

äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz FerdinandiA.von Schlieffen- Saksa sõjaväelane, kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana I MSHindenburg-zeppelin-tüüpi õhusõiduk, mis sai nime Saksamaa presidendi Paul von Hindenburgi järgi.Suurim õhusõiduk, mille inimkond on loonudLuddendorf-staabiülem Saksa armee uues juhtkonnas idas, kes oli oma tegevuses Vene armee astu väga edukasPetain-Verduni kaitse juht Saksa armees Prantsusmaa vastuNivelle-Prantsuse armee juhataja, kelle nimejärgi läks ajalukku tapatalgud sakslaste poolt Prantsusmaa vastu, kus prantslased tugevalt lüüa said.G.Rasputin-oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusaluneNikolai II a.Kerenski-Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta VeebruarirevolutsioonigaL

Ajalugu

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)