Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Venemaa kahe maailmasõja vahel

  • 1917 veebruarirevolutsioon
  • Kukutatakse vene tsaar ja võim ajutiselt valitsusele – kaksikvõim,
  • Kodanlus , intelligent
  • Lenin -töölised, talupojad, haritlased
  • Tsaaripooldajad üritavad riigipööret
  • Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim
  • Kuulutati välja rahudekreet
  • Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad
  • Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti)
  • Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine
  • Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas
  • Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim
  • Kodusõda ja interversioon 1918-1922
  • Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi
  • Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa ( rahuleping )
  • Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega
  • Lõppeb punaste võiduga
  • Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror , lahingud)
  • Punaste käes suured tööstuskeskused (relvad), teised alad nii punaste kui valgete terrori all
  • Kahjud: raudtelinnad purutatud
  • Punased võitsid: suurlinnad nende käes, sõjakommunism(talupojad pidid tasuta ära andma viljajäägid, töökohustus linnades, maksti esmatarbekaupades ja toidus, saun tasuta,
  • Pärast kodusõda reformid
  • Dets 1922 kuulutatakse Nõukogude sotsialistlik vabariikide liit (NSVL/NL)
  • Alguses kuulus 6 liiduvabariiki- vene, ukraina , valgevene, gruusia , armeenia ,
  • Hiljem kokku 15 ( viimased eesti läti, leedu)
  • Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga
  • Võimuorganid: kõrgeim üle venemaaline nõukogude kongress, täidesaatev rahvakomissaride nõukogu
NSVL sisepoliitika
  • Sõjaväereform-vähendati armee suurust, suurendati väljaõpet, kõik mehed pidid läbima sõjaväe, tekkisid rahvuslikud väeosad
  • 1924 Lenin sureb, Stalin võimule
  • Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust
  • Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada
  • Uus majanduspoliitika
  • Palga maksmine , kuid 80% siiski ei saanud veel raha
  • Lubati väike eraettevõtted
  • 1925 indrustaliseerimine – tööstuse eelisarendamine
  • Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet
  • 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses
  • 1928-1929 algab kollektiviseerimine – kolhooside rajamine
  • 1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi

Probleemid:
  • Kolhooside esimeheks võhikud
  • Puudus vajalik tehnika, elekter
  • Palka ei makstnud
  • Kord aastas anti ülejääke
  • Ukrainas võeti kogu viljasaak ära, nälga suri üle 5 miljoni inimese – teadlik tegevus
  • Kes varadest ei loobunud nim kulakutes ja saadeti siberisse, siberi omad kõrbetesse
  • Järjekorras seismine keelati ära
  • Tööle ei tohtinud hilineda-võidi vangi panna hilinemise eest, töökohta vahetada ei tohtinud
  • Talongisüsteem toitudele
  • Katkematu tööstaaz- 2 töökoha vahe ei tohtinud olla rohkem kui 4 nädalat

Välispoliitika
  • Dualistlik- kahepalgelisus-sokutada teistesse riikidesse riigipöörajaid ja teostada maailma revolutsiooni, arendada ja sobitada häid suhteid suurriikidega
  • Mingi hetk loobuti

Venemaa kahe maailmasõja vahel #1 Venemaa kahe maailmasõja vahel #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HellKill Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda ­ Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon ­ Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse. Industrialiseerimine ­ Tööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus ­ Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine ­ Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos ­ Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:

Ajalugu
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest:  Kodanikuvabadus

Ajalugu
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE​ (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine

Ajalugu
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud ­ läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi 20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega ­ kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada (protektsionism) Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas ­ tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

· poliitiline elu muutus äärmiselt värvikirevaks: 50 parteid, esile tõusid 4: 1. Rahva Vabaduse Partei (kadetid) ­ mõjukaim kodanlik partei, nägi tulevast Vm-d demokraatliku vabariigina 2. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) ­ suurim pahempoolne partei, suur mõju talurahva hulgas, esseerid kontrollisid nõukogude tegevust, nägid Vm-d sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega 3. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon (vähemlased) ­ oli suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; ühel meelel esseeridega 4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) ­ liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun