Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased (0)

Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased
ESSEE
Vlad Baldin
SISSEJUHATUS
Euroopalikke väärtused hakkasid ilmuma juba iidsetest aegadest - eriti Ateena demokraatia ja Vana- Rooma . Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus ,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad . Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss , valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid , kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1789. põhimõttest - "Vabadus, võrdsus, vendlus" ( solidaarsus ). See kõik oli levinud ka Euroopa vääljaspoole. Aja jooksul väärtused muutuvad et saavutama rohkem ja rohkem arenenud riike.
EUROOPA VÄÄRTUSED
2Mis meil ( Eurooplastel ) on ühis? Mis määratleb Euroopa inimeste ühise?

• Ühine ajalooline saatus ja pärand Euroopa rahvastel ;
  
• Rahvaste õigus ennesemääramise (Peale II maailmasõda sai enesemääramisõigusest üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni  peamiseid eesmärke. ÜRO põhikiri käsitleb enesemääratlemist kahes tähenduses. Esiteks on riikidel enesemääramisõigus kui õigus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga) ;
  
• Demokraatia ja inimõigused;
  
• Neli vabadust – ühisturu, vaba liikumine, eluruumi ja kodanike tööle;
  
• Sotsiaalne partnerlus;
  
• Rahvusvahelised eitamine natsionalismi ;
  
• Anti-totalitarismi ja anti- militarism , kuid mitte patsifism;
  
• Multi - vektor välis- ja sisepoliitilistes;
  
• Pidevas muutumises, arengus ELi piire ;
  
• Säilinud kultuur.
  

ÜHINE AJALOOLINE SAATUS JA PÄRAND EUROOPA RAHVASTEL
3Antiigist pärineb suur osa Euroopa nüüdiskultuuri aluseid, olgu nendeks siis vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk . See on olnud allikaks mitmetele uuenduslainetele: retseptsioonile keskajal, renesanssile ja valgustusajastule uusajal. Euroopa ühisnarratiiv lõimib tavapäraselt Vana-Kreekat ja –Roomat, keskaja feodalismi, renesanssi, valgustust, 19. saj liberalismi, kristlust, ilmalikkust ja (mõnikord) negatiivseid algeid nagu kolonialism ja maailmasõjad . Selles mõttes on antiikkultuur Euroopa tsivilisatsiooni lähtealus ja ühisosa. Siiski pole tänane Euroopa kultuur üksühene antiigi edasiarendus ning Kristuse sünni aegseid vahemeremaid võib pidada mitme tänase tsivilisatsiooni eelkäijaks.
DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUS
Inimõiguste ja demokraatia arengut hakkasid Euroopas ja olid lõppenud Euroopas. Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu. 4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism , mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus , solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste vahel, "- ütles Maastrichti lepingus - dokument legaliseeris Euroopa Liidu loomine.
PIDEVA MUUTUMISES, ARENGUS ELi PIIRE
Edasi laienemine Euroopa Liitu on avatud igale Euroopa demokraatlik riikidele, kus on vabaturg , millel on soov ja võimalus tuua seadused kooskõlla ELi õigusega. Selline väärtus aitab arendama riiki majanduslikust seisukohast . Alates teisest vaatenurgast, see aitab ühendada Euroopa rahavast, koos säilitamisega eri riikide ja rahvaste huve. Juba Vana-Roomas hakkasid tegelema vabakaubandusega mis hiljem andis järsk tõus majanduse ja riigi arengule. 5Vana-Roomas oli üks mõiste - Jus civile * tsiviilõigus tuleks kohaldada ainult õigussuhtleks kus mõlemad pooled olid Rooma kodanikud, sellel ajal ei olnud veel vabakaubanduse , aga hiljem ilmus .Jus gentium * - on õigus universaalne selles mõttes, et see kehtib kõigi osalejate kaubandus, sõltumata nende kodakondsusest, ja siis ilmus vabakaubandus . Võib uuesti kinnitama et välja töötamine kaasaegse riike oli tingitud Euroopa, antud juhul Vana-Roomale.
SÄILINUD KULTUUR
6Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud . Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. 7Jumalad väljendusid loodusjõududes,neisst oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus,  maalikunst  jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt. Skulptuurid ) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega . Nimetus „ keskaeg ” („vaheaeg”) tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on süüdi  sõjad , mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole , Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandriateaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma  katolik kirik . Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid  seisused  üsna puudunud , rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu).
Kõik see põhines ja oli kirjatatud 1400 aastat tagasi, tänapäeva inimene kasutab igal juhul kuulus hinnapakkumisi, inimkäitumise alused, geomeetria , meditsiini, matemaatika sihtasutuste jms.
KOKKUVÕTE
Euroopa väärtused mis pandi alus juba pikka aega tagasi Vana-Rooma ja Vana-Kreeka pikka aja jooksul arenesid ning kehtestatud tsiviil-ühiskond Euroopas. Kindlalt võib väita, see oli alguses tsiviliseeritud elu paljudes riikides maailmas tänapäeval. Euroopas esimeseks hakkas riigi struktuuri kujundamine Vana-Rooma ja Vana-Kreeka. Kaks need linnriigid tekkisid tänapäeva maailma ajalugu. Ilma maailmajagu Euroopa ei oleks elu nagu ta on täna. Üldiselt rääkides võib öölda et eurooplased meist teeb ajalugu (väärtused) ja kaasaegne, tsiviliseeritud ühiskond ja muidugi ka see, et me elame Euroopa maailmajagul. Võib öölda et kõik arenenud riigid olid tekkinud Euroopa tänu ja sellepärast kõik eurooplased peaksid olema uhked , et nad on eurooplased.
1 https://en.wikipedia.org/wiki/Europeanis m
2 RIIGIÕIGUS - Taavi Annus / Tallinn 2001
3 Robert Bartlett (2001). Euroopa sünd. Vallutused , koloniseerimine ja kultuurivahetus950-1350. Tallinn: Kunst .
4 http://europa.eu/eu-law/decision-making/treaties/index_et.ht m
5 Novitski I.B Rooma õigus. M., 1996. S.
6 http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkultuur
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu
6