Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

Q: Mis tegi võimalikuks positsioonisõja?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

Uukkivi, Annely

Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed (7)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis tegi võimalikuks positsioonisõja?

Maailm 20saj. alguses.
Suurriigid : USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa.

Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas.
Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi).
1905 Norra saab iseseisvaks
1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik.
Suurirrigid jõuvad imperialismi.
Amerrika areneb kõige kiiremini.

20 saj alguse märksõnad ühiskonnale:

Kiire linnastumine .
Teaduse ja tehnika kiire areng
Globaliseerumine.
Väga erinevad sotsiaalsed liikumised.

Tehnika areng:

kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa)
laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus
info levis kiiresti
maailm oli kättesaadavam
kiire linnastumine
autode massiline tootmine(USA ford )

Globaliseerumine:

konkurentsi tugevnemine
riikide sõltumine teineteisest
tööstus muutus rahvusvaheliseks( rahandus , kaubandus)
ebavõrdsus tekitas pingeid

Linnastumise kiirkasv:

massikultuur
kihistumine(rikkad ja vaesed)
rassismi puhang( eurooplased peavad end kõige paremaks, euroopakultuur).
antisemitism e. juudivastasus (venemaal oli neil keelatud osades kohtades elada ning töötada)

Imperialism ja selle tunnused.
Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.
Tunnused:

Monopolide teke(suur ettevõted kes annavad enamuse ja määravad hinna)
Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo
Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõjusfäärideks.
Maailma turud on jaotatud monopolide vahel.

3)Rahvusvahelised suhted 20 saj. alguses.
1879 -Saksamaa ühendamine
1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria .
1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA.
Kolmikliit:

Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla.
Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku.
Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril.
Saksamaa toetas Austria-Ungarit

Antant:

Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas.
Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil .
Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias.

4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend , sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus.
Põhjused:

Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida).
Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav )
Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.( NATO -t ei olnud olemas)
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia .(riikide valitsustes nagu ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud selle vastavalt oma julgeoleku poliitikat)

Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28 juunil 1914 aastal. Selle soovitas Serbia koolitusega terrorist.
Sõjaplaanid:

Saksamaa- Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Tulid kaarega ümber Pariisi.
Prantsusmaa- Plaan 17. Vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Lõuna pool asuvate. Lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamised ning seejärel sissetund Saksamaale.
Inglismaa- sõjaplaan puudus. Oldi valmis vaid koostööks Prantsusmaaga(vasak tiib )
Venemaa- nõrk ettevalmistus, võimaldas valida kahe rünnakusuuna Ida- Preisimaa ning A-U vahel. Ründas Ida-Preismaad, aga kasulikum oleks olnud rünnata A-U.
Austria-Ungari- Lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Väiksem osa saadeti Serbi, suurem Venemaa vastu. (neil oli sakslaste toetus)

Uuendused sõja pidamises-

Alvelaevad- suurimat tähelepanu pööras Saksa väejuht sellele, neid kasutati vastase ründamiseks ja varustusteede läbilõikamiseks.
Lennuvägi- lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega. Toetas maaväge. Algasid õhulahingud. Lennukid ehitati kiiremaks ja manööverdamis võimelistemaks.
Tankit- täiesti uued asjad, neid hakkas tootma Suurbritannia , et vaenlase okastraat hävitada ja sealt läbi saada. Vastased õppisid tanke hävitama ja seepärast ei hakanud neid ise tootma kuna pidasid neid mõttetuteks relvadeks. Liitlased, aga täiustasid neid veel mis andis neile sõja lõpuks Saksa vägede ees olulise eelise.
Mürkgaas, sõdurivarustus, kuulipilduja ,kaevikusõda ( maas oli kraav mille seinad oli betoonist, et see ei variseks, sõjamehed olid seal sees, suurtükipesad samuti. Peal oli soomuskuppel.

Mis tegi võimalikuks positsioonisõja? Arenenud sõjatehnika, jõud olid võrdsed. Industriaalühiskond suutis armeesid varustada söögi ja joogiga .
Algus:
Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuultas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungide ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaa.
5) 1 Maailmasõja lõpp ja tulemused.
Lõpp: Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris , siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik.
Tulemused:

Hukkus väga palju inimesi (10 000 000)
Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju välismaised rahvusriike.
Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus)
Seadis kahtluse alla lane tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.
Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu.
Maailmasõjas ei õnnestunud lahendada ühtegi suurt probleemi. Need püsisid endiselt ning viisid teise maailmasõjani.

Rahvusriigid mis tekkisid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia .
6) USA presidendi Thomas Woodrow Wilsoni 14 punkti.

Lepingud peavad olema avalikud ja avalikul teel saavutatavad.

Meresõidu vabadus

Vabakauplemine riikide vahel.

Relvastuse vähendamine piirini mis on vajalik riiklikuks julgeolekuks.

Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniate elanike huve.

Evakueerimine Venemaa territooriumilt . Venemaa saab vabalt määrata oma poliitilise arengutee ja rahvusliku poliitika. Väikerahvastelt eeldatakse head tahet, isetut ja arukat sümpaatiat, arusaamist Venemaa vajadustest.

Belia suveräänsuse taastamine.

Tagastada Prantsusmaale Elsass ja Lotring.

Itaalia piiri korigeerimine vastavalt rahvuspiiridele.

Anda A-U territooriumil elavatele rahvastele enesemääramisõigus.
11. Anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii Balkani riikidele.
12.Anda Osmani impeeriumi mittetürgi rahvastele enesemääramisõigus. Kehtestada Türgi suveräänsus Türgi piires. Vaba läbipääs Dardanellidest
13.Luua iseseisev Poola riik. Tagada Poolale juurdepääs merele .
14. Luua rahvusvaheline organisatsioon , garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust.
7) Pariisi rahukonverents
18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
8) Verailles rahuleping
Saksamaaga sõlmitud Versailles ’i rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peegelsaalis 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksamaa jäid ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud kehetestada sõjaväeteeninduskohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud, maksta reparatsioone (summas ei lepitud kokku). Et Saksamaa täitaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna.
9) Rahvasteliit
Rahulepingute koostisosadeks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõud ühendades taltsutada võimalike agressoreid. USA jäi sellest välja ning see muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks mis ei suutnud täita võetud ülesandeid.
10) 1917 Venemaa

Rahutused sõjaväes
Majanduslik kaos
Keisrivõimu autoriteedi langus
Rahulolematuse üldine kasv.

1917 on Venemaal oktoobripööre. Võimule tulevad bolševikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. 3.03.1918 Bresti rahu

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 297 allalaadimist

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #1

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #2

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #3

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #4

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #5

Maailm 20 saj-alguses-Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed #6

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

297 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Imperialism, rahvusvahelised suhted, maailmasõja põhjused, ajend, tagajärjed. Venemaa 1917

esimene maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailm peale Esimest maailmasõda

moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles. Saksamaa (totalitaarne diktatuur) Nimetati Weimari vabariigiks. 1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) Varsti sai selle peaks Adolf Hitler, kes oli päritolult austerlane. Nooruses tahtis saada kunstnikkuks. Totalitaarset Saksamaad iseloomustab rassism, propaganda ja antisemitism. Venemaa (totalitaarne diktatuur) 1918-1920 oli kodusõda ja enamlased võitsid. Sõjakommunism- rakendati sõja ajal. Osad Asjad mida riik pakub tasuta ( transport, saun, kino jne.). Tegelikult aga ei saanud rahvas midagi, sest polnud elektrit nendeks asjadeks. Talupojad pidid kogu toodangu riigile andma

Ajalugu

doc

I maailmasõda

mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari

Ajalugu

docx

Kontrolltöö: Maailm 20.saj algul

see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. 2. tehnika areng 20.saj alguses Õ lk 8 · Ttööpingid ja konveierid ( vähenes tootmisaeg ja kasvas toodangu hulk) · Henry Ford- autode masstootmine (1 auto=12h) · 1900 F. Zeppelin- tsepeliin e õhulaev · 1903 Wright- lennuk (12 s, 36,6m) · sidetehnika ja info levimine eetri kaudu- raadiolained · 1895 G. Marconi esimene raadiosaade · 1901 raadiosignaal üle Atlandi Maailm muutus senises väiksemaks ja kättesaadavamaks. 3. globaliseerumine Õ lk 9 Majanduse areng kiirenes (kasvas kaupade ja teenuste hulk). Oluliseks tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

6. Aprill 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. I Maailmasõja lahingud: I Marne lahing | 1914 Saksamaa VS Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. II Ypres'i lahing | 1915 Saksamaa VS Briti Impeerium(Kanada, India, UK), Prantsusmaa, Belgia. Saksa armee tõi sõtta uue relva - mürkgaas Jüüti merelahing | 1916 Saksamaa VS Suurbritannia Selle aja suurim merelahing. Verdune lahing | 1916 Prantsusmaa VS Saksa Keisririik. Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. Somme'i lahing | 1916 Saksa Keisririik VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas Tähtis, sest selles lahingus kasutati 1. korda tanki (Britid). Caporetto lahing | 1917 Austria-Saksa VS Itaalia väed

Ajalugu

odt

Ajalugu I maailmasõda

Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks vahetamiseks ning turustamiseks.

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. 9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a? - 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. 10

Ajalugu

doc

I maailmasõda ja selle tulemused

Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid