inimeste vastu jne) • Mõned armastuse elemendid on sarnased kõigis vormides (arusaamine, toetamine, tahe olla koos) • Armastus on kompleksne tunne • Mehed hüppavad sagedamini sügavale armastusse ja tulevad sellest aeglasemalt välja, probleeme esineb rohkem kui naistel • Naised mõtlevad rohkem intiimsusele ja hoolele • Ka lahutanud inimesed ja abikaasa kaotanud avastavad, et nad on kaotanud rohkem, kui nad esialgu arvasid • Kõrge enesekontrolliga inimesed –oskavad jätta head muljet, kuid ei astu kergesti püsivatesse suhetesse • Madala enesekontrolliga – huvituvad enam seesmistest omadustest kui välistest • Sageli saab alguse mitte tavapärasest rahulikust olekust (erutuse, ärrituse tase on keskmisest kõrgem) 12. Mida tähendab keskeakriis? Milles see võib avalduda? Keskeakriis saabub enamasti 40ndate esimeses pooles, nimetus- nn väärtuskriis või teine puberteet. Tajutakse, et loovam osa elust on möödas
Terviklik tasakaalustatud toit sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained: Makrotoitained ·Valgud ·Lipiidid ·Süsivesikud ·Vesi Mikrotoitained ·Vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid Ega ilmaasjata öelda: "Oled see,mida sööd"! · Õige toitumine on tihedalt seotud: · Õppimisvõimega, · Võimega toime tulla stressiga (NB!) Ka koolistressiga), · Hea mäluga, · Vastupanuga nakkushaigustele, · Hea ja terve välimusega. · Käitumise ja enesekontrolliga. Suurim tänapäevane toitumisprobleem: · Toidu tasakaalustamatus · Organismi vajadustest mittelähtuv makrokomponentide lisamine · Mikrokomponendid rafineerimise ja töötlemise käigus kõrvaldatud või kaotsi läinud Meie toidu peamised puudused: · Liiga palju soola · Liiga palju rasva ja suhkrut · Vähe piimatooteid · Vähe puuvilju, köögivilju Toiduainete tasakaalustamatusega kaasnevad probleemid: · Ülekaalulisus · Alatoitumine · Diabeet
Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Poisse on 210 korda hüperaktiivsete seas rohkem, kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, vaid vähestel need tunnusjooned taanduvad. Täiskasvanueas on sümptomid samausugused. Probleeme tähelepanu koondamisega, enesekontrolliga, töö organiseerimisega ja ülemäärase aktiivsusega. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb: tähelepanematus hajameelne, unistav, raske tähelepanu koondada ja instruktsioone järgida, rasked püsivust nõudvad tegevused, kõrvalised asjad juhivad kergesti tähelepanu kõrvale, halb mälu, unustab asju, rääkides jääb mulje, et ei kuule.
Sotsiaalsete sidemete neli elemendi on: • kiindumus-, ustavus-, sümpaatiasidemed (attachment), • kohustussidemed ehk enesesidumine (commitment), • hõivatuna olemine (involvement), • uskumused (belief). Enesekontrolli teooria R. Michael Gottfredson ja Travis Hirschi The General Theory of Crime. 1990 Kriminaalset käitumist vallandavaks keskseks teguriks on enesekontrolli puudumine. Enesekontrolli elemendid: • madala enesekontrolliga indiviidid on orienteerunud otsekohesekasumi saamisele; • madala enesekontrolliga indiviidid on sageli riski, põnevate elamusteotsijad. Nad on sageli füüsiliselt hästi arenenud; • madala enesekontrolliga inimestel on reeglina lühiajalised abielud, sõprused,sagedased töökohavahetused; • madala enesekontrolliga inmesed ei tunne vajadust akadeemilisest haridusestvõi muust treeningust; •
Käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev, tasane, õnnetu, kergesti ärrituv, passiivselt vaenulik või salakaval, stressitundlik, tusane, sihitu. · Minnalaskvad vanemad (minnalaskev kasvatusstiil) järelandlikud ning nõuavad lastelt vähe ja /või pole oma nõudmistes järjekindlad. Selliste vanemate lapse käitumist võivad iseloomustavad järgmised sõnad: täiskasvanutele vastuhakkav, puuduliku enesekontrolliga, agressiivne, madala eneseusaldusega, nõrga saavutustele orienteeritusega, vahelduvate tujudega, impulsiivne, võimutsev. · Juhtivad vanemad (juhtiv kasvatusstiil) kindlate reeglite kehtestamine, püüdes neid lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea
võimalikul momendil arvutis. Oma perega suhtlemise asemel ta istub arvutis, kus ta kaotab täielikult ajataju. Ta kirjutab, kuidas tema tööd on tegemata ja tekivad konfliktid perega ja sõpradega. Uus ajuskaneeringu põhjal tehtud uurimus näitab, et internetisõltuvus võib põhjustada ajus samalaadseid muutusi, nagu on täheldatud narkosõltlastel ja alkohoolikute puhul. Muutused näitasid interneti kasutajatel katkevaid radu seoses emotsioonide, otsustetegemise ja enesekontrolliga. Ajuskaneeringul leiti ebanormaalse valge mateeria mustreid, nagu on alkoholisõltlastel. Samasuguseid valge mateeria mustreid leiti ka videomängusõltlastel. Ajalehe The Independent andmetel pole umbes 5-10% internetikasutajatest võimelised kontrollima oma interntikasutust ja neid peetakse seega sõltlasteks. KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada
Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et · seirata inimese käitumist · võrrelda seda ideaalse standardiga · lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu
Arstimid hakkasid asendama massidelt saadavat energialaengut. Sõja lõpul sulgus Hitler oma maailma. Akende ees olid ka päeval tihedad kardinad, peaaegu lakkasid jalutuskäigud looduses. Ta kohandas tegelikkust selle pildiga, mis oli sageli ta fantaasia vili. Sõjapidamine hakkas toimuma vaid kaardil, arvestamata jõudude tegelikku vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu
Selle uurimuse tulemused on kooskõlas eelnevate uurimustega, näidates seost antisotsiaalse isiksusehäire ja suitsidaalse käitumise vahel. Praeguse uurimuse tulemused laiendavad eelmisi töid sellega, et uurivad arvatavaid seoste vahendajaid. Kahe muutujaga analüüsis oli antisotsiaalne isiksusehäire nõrgalt, kuid märkmisväärselt seotud samaaegse suitsidaalse mõtteloome ja minevikus sellele kalduva käitumisega. Siiski neid suhteid sai selgitada negatiivse emotsionaalsuse ja madala enesekontrolliga. Vaadates empiirilisi ja konseptuaalseid seoseid antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia vahel, testiti kas psühhopaatia meetmed olid suitsidaalse käitumisega seotud ja kuidas need toimisid kui neid üksteise vastu seada. Kuigi kogu Psühhopaatia Kontrollnimekirja tulem ei ole seotud enesetapule kalduva käitumisega, on seda selle käitumuslikud dimensioonid impulsiivsed ja vastutustundetud kalduvused. Tulemused näitasid ka väikest, kuid usaldusväärset negatiivset suhet
- otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu 7. Religiooni mõju mõnuainete tarvitamisele. - usulistes kogukondades toimub sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem - usuline sotsialisatsioon (väärtused võetakse sisemiselt omaks) - religioon kui kompensatoorne mehhanism (joomise asemel palvetatakse) - positiivsed näited kogukonnas 8. Religiooni seos enesekontrolliga, enesejälgimisega, usulise motivatsiooniga, eneseammendumisega, emotsioonide reguleerimisega ja enesetõhususega. - enesekontroll e moraal (religioossed väärtused) - enesejälgimine nii kollektiivne kui ka individuaalne (nt palvetamine) - motivatsioon: Jumala tahte täitmine vs sisemine pühendumus vs harjumuspära vs karistuse vältimine vs käitumise hindamine igavikulises perspektiivist
perekonnas siis, kui omavahel on efektiivselt ühendatud hoolitsus ja kontroll. Kui on tegemist peredega, kus on mõlemad vanemad ning emad kalduvad hoolitsema ja isad kontrollima, on lapse arengu seisukohalt tagatud eeldused tema optimaalseks arenemiseks. Kui aga on tegemist sellega, et ema kasvatab lapsi üksinda, siis sellega kaasneb hoolitsemine, aga samas ka vähene kontrollimine. Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses. Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel
turvaline areng. Usalda, kuid sea piirid! Usalda, aga kontrolli! 2.2.2 KONTROLL JA ENESEKONTROLL Väikese lapse puhul ei ole ta võimeline oma tegude eet ise vastutama, seega lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanematel ja õpetajatel. Selle eesmärgiks on kaitsta last halbade ja ohtlike olukordade eest, seni kuni ta suudab seda ise teha. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajatel tuleb see ülesanne muuta võimalikult sujuvaks ja valutuks. Kui laps on saanud täiskasvanus peaks laskma kontrolli lõdvemaks andma talle võimaluse ja soovi ise oma eluüle otsutada. Vabakslaskmine ei tähenda oma lapse armastusest ja toetamisest loobumist, temast mitte enam hoolimist- oma last jääme alati armastama. See tähendab arusaamist, et sinu ülesanne- aidata oma lapsel täiskasvanuks saada-on nüüd täidetud (Dainow 1997). 1.7 Karistus
Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele. Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi ja stiimulinälga püüdi leida innustavad välisärritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne. Seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Toetudes teadussuuringuile, osutas ta, et arevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reageerivad liiga tugevasti stiimuleide ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivaile, harjumatult uutele, ärritavatele olukordadele ja kurdavad sagedamini pea- ja seljavalude, aga ka erutuvuse ja ärevustunde üle.
lahendatavast probleemist. Püüab koordineerida allgruppide tööd. · Tehnik täidab rutiinseid kohustusi: jagab materjale, koristab ruumi, teeb protokolle Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast.
Arstimid hakkasid asendama massidelt saadavat energialaengut. Sõja lõpul sulgus Hitler oma maailma. Akende ees olid ka päeval tihedad kardinad, peaaegu lakkasid jalutuskäigud looduses. Ta kohandas tegelikkust selle pildiga, mis oli sageli ta fantaasia vili. Sõjapidamine hakkas toimuma vaid kaardil, arvestamata jõudude tegelikku vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõeldised hüsteeriahoogudest, mis lõppesid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritusstseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis
sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja.
Just täiskasvanuga võrdseks peetaval lapsel kasvab terve mina-käsitlus, usk toimetulekusse. Külalisele antakse andeks kristallpokaali lõhkumine, laps saab pragada lihtsa kruusi mahapillamise eest. Järgmisel korral tassi haarates ongi väike käsi ebakindlam. Tasapisi süveneb lapses arvamus, et ta pole üksnes tegevuses saamatum, vaid on ka väärtusetum. Kui isa kurdab, et teismelinepoeg ei austa teda piisavalt,ja pole rahul poja enesekontrolliga, võiks ta meelde tuletada nooruki väikelapsepõlve. Siis katkestas isa ise lapse töö ilma igasuguse lugupidamiseta; lapse eneseväärikus ei võinudki areneda.Pidev võrdlemine teistega suurendab keskmisest saamatuma lapse suutmatustunnet veelgi. *Hirmusi peetakse lapsepõlve loomulikuks osaks. Hirmust kui arenguhäirest räägime siis, kui laps tunneb paanilist hirmu teatud olukordades ja on kaotanud arusaama ümbritsevast. Mingi
reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt
Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et · seirata inimese käitumist · võrrelda seda ideaalse standardiga · lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub. Võib eristada 2 alasüsteemi: SÜDAMETUNNISTUS MINAIDEAAL Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga. · Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla. 3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi: · surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos · sugutung (elutung) Eros . Kalle Küttis 2011 6 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub. ei mõtle tulevikule nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist Autoritaarne õpetaja – sobib neile, kes on vähe motiveeritud õpetaja seab kindlad piirangud kontrolli õpilaste käitumise üle õpilased on tunnis vaiksed on kindel, et võib oma arvamust õpilastele peale suruda, sest tema teab, mis on õige vihastub sageli, kui õpilane ei allu tema korraldustele arvab, et õpilased peavad talle alluma ja teda austama, sest on vanem ja targem
· Usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda. · Usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini viiduna läheb endast välja ja hakkab karjuma. · Ei mõtle tulevikule · Nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist · Paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe(õpilased ei õpi käituma, kuna reeglid puuduvad) · Õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga. · Õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist. · Lisaks jääb tunni lõpus palju aega üle, räägib palju isiklikel teemadel. Autoritaarne õpetaja · Õpetaja seab kindlad piirangud ja kontrolli õpilaste käitumise üle. "Miks? Sest mina ütlen nii!" · Õpilased on tunnis vaikselt kardavad · On kindel, et võib oma arvamust õpilastele peale suruda, sest tema teab mis on õige.
· EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana *Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding · oraalne faas 0-1 ea o rahulduse saab suu kaudu o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks
Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne ei jälgita last, vähe juhendamist. Lapsed võivad halvasti ja lubamatult käituma hakata. 4) lubav vähe juhendamist, liiga palju vabadust; hoitakse lapse käitumisel silma peal, aga seda ei korrigeerita.
Ema tagasi tulles rõõmustab. 2) ebakindlalt/ärevalt kiindunud – laps kardab võõrast, kui too siseneb ja läheb endast välja. Ema lahkudes ei suuda laps kuidagi rahuneda, nutab lakkamatult. Ema tagasi tulles klammerdub ema külge. 3) vältivalt kiindunud – terve katse vältel loid ja ükskõikne ema käitumise suhtes. Baumrind 1991: kasvatusstiilid 1) autoriaarne – kindlad reeglid (neid ei kohandata muutustele – nt. lapse suureks saamine). Lapsed kasvavad tugeva enesekontrolliga, kuulekad, kuid hilisemas elus vajavad pidevat juhendamist, sest kardavad eksida. 2) autoriteetne – lapsevanem on pigem eeskujuks; reeglid räägitakse lapsega läbi – selgitatakse, lapse juhendamine. Laps hiljem tugeva enesekontrolliga, sõltumatu, ei karda eksida. 3) ükskõikne – ei jälgita last, vähe juhendamist. Lapsed võivad halvasti ja lubamatult käituma hakata. 4) lubav – vähe juhendamist, liiga palju vabadust; hoitakse lapse käitumisel silma peal, aga seda ei korrigeerita
jm. Oma uurimustes püüab ta mõista, kuidas aju korraldab emotsionaalseid ja motivatsiooniprotsesse. Lisaks üldteoreetilistele tähendustele aitavad Panksepa tulemused arendada praktilist psühhiaatriat ja meditsiinipsühholoogiat. Veel Panksepa leide, avastusi ja täpsustusi: hüperaktiivsuse seos 5% väiksema ajukoore otsmikusagara ja selle aluste osadega, lapseea mängulisuse seos hilisemas elus avalduva tasakaalukuse ja enesekontrolliga, viitamine kognitiivteaduse arvutuslike mudelite ühekülgsusele orgaaniliste protsesside evolutsioonilise olemuse valguses, tibude ja üliõpilaste reaktsioonide uurimine vastusena erinevat laadi muusikalisele stimulatsioonile, melatoniini kasulik mõju emotsionaalsele stabiilsusele jne. Jaan valsiner Raamatute kirjutamise ja toimetamise tsempion. Tal on rahvusvahelise leviga kirjastustes
Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja
Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste
temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised, heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. - sõnavaraanalüüs (Gordon Allport) – isiksuse määravad kesksed ja teisased tunnusjooned. Kasutas palju sõnavara-analüüso ja veendus peagi, et paljude isiksust iseloomustavate erinevate sõnade varjus on peidus tegelikult sama üldisem tähendus (nt kalk, südametu tähendavad enam-vähem samaasja).
tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et igat inimest saab kiiresti kirjeldada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit.
(seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas,
Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes
õpetavast ja kriitilisest vanemast ehk manitsevast, hirmutavast, karistavast, kontrollivast, kamandajast, hindajast, moraali lugejast vanemast. Nii kasvatamisel kui juhtimisel on see tasand hädavajalik. *) Täiskasvanutasand ajaliselt hakkab ka see tasand arenema juba lapseeas ning see tasand põhineb välismaailmast saadava informatsiooni loogilisel või analüütilisel läbi mõtlemisel. Ta on asjalik, kaalutlev, loogline, rahulik, kõrge enesekontrolliga, kalkuleeriv, toetub faktidele. Enamik töö elust käib sel tasandil ning sel tasandil praktiliselt emotsioonid puuduvad. Emotsioonide puudumine võib vahel viia mingitesse asjadesse kinni jäämisesse. -) Transaktsioonideks nimetakase neid jooni ehk suhtlemiskäike erinevate inimeste vahel. *) Konfliktid tekivad kui ei vastata oma tasandilt ehk rünnatakse vastu. *) Vahel on varjatud suhtumine ehk öeldakse üht, kuid samal ajal mõeldakse teist (nt flirt)
- Ajuhaigusest või kahjustusest tingitud isiksuse muutus Geneetika - Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad - Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH Biokeemia - Impulsiivsus - Impulsiivne agressiivsus Psühhodünaamika Freud - Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga - Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus - Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud o Vanemate ebastabiilsus o Temperamendierinevused Esinemissagedus
koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J
koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. Raymond Cattell võttis kasutusele faktoranalüüsi(omavahel koosesinevate tunnust rühmitamisel sai Cattell 16 isiksusefaktorit) . Hans Eysencki bioloogiliste tunnuste teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõõtmele – 1)ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) , 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) [Tabel J
ühiskondlike normidega (N: kuritegelikud grupeeringud, mille siseselt teostatav sotsiaalne kontroll on orienteeritud sellele, et selle grupi liikmeid hoida ainult oma grupi normide piires ja isoleerida grupiliikmeid niipalju kui võimalik ühiskonnas tervikuna ja teistest gruppidest. Ehk tuleb ära hoida see et grupeeringu liige hakkab ühiskondlike normide kohaselt käituma.). · Isiksuse tasand. Sotsiaalne kontroll isiksuse tasandil muutub enesekontrolliga, mille vahenditeks on inimese emotsioonid, hinnangud, hoiakud, suhtumised ja inimese isiklikud väärtusorientatsioonid. Lähtudes kõikidest nendest komponentidest valib inimene konkreetse käitumismalli. Peeter Loosma(?) Riigiõigus. Selleks et mõista konstitutsiooni kui riigiõigussuhete aluse tähendust paremini tuleb teha vahet konstitutsioonil kui riigi normatiivsel korral ehk sellel mis peab olema ja teisest küljest riiklikul tegelikkusel
eneseteadvusele. Emotsionaalse intelligentsuse alustalaks on inimese oskus ära tunda oma emotsioone ja neist aru saada. Siin on väga oluline, et inimene õpiks tundma oma sisemisi impulsse, mis viitavad mõnele emotsioonile. 2) Emotsioonide juhtimine seisneb oskuses suunata oma meeleolu ja reaktsioone nii, et need oleksid olukorrale vastavad. Seda võimaldavad oma emotsioonide teadvustamine ja kogemused, mis omandatakse teiste vaatlemisel ning eneseanalüüsil. Emotsioonide juhtimine seostub enesekontrolliga. 3) Enesemotivatsioon annab mehhanismid, mis võimaldavad pingutada siis, kui emotsioone on vaja eesmärgi teenistusse rakendada. Inimene, kes tahab ja oskab emotsioone juhtuda, läheneb olukordadele loominguliselt, võttes arvesse üheaegselt nii üldisi seaduspärasusi ning situatsiooni eripära. Enesemotivatsioon toetab inimest ka ebamugavates ning pettumust valmistavates olukordades, et ennast kätte võtta. Seda osa emotsionaalsest intelligentsusest võib
o kehamahlade teooria o kehaehituse teooria - psühhodünaamilised tunnusjoonte teooriad (milliseid vajadusi isksus järgib jne). Eristatakse nelja temperamenditüüpi - sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sangviinik on seltsiv, suhtleja, jutukas, elav, liidriomadustega. Flegmaatik on passiivne, aga hoolas ning mõistlik, rahumeelne, enesekontrolliga, kindlameelne. Melanhoolik on tujutaks ja ärev ning pessimistlik ja endassetõmbunud. Koleerik on rahutu, agressiivne, erutuv ning aktiivne. Siia alla kuuluvad ka kehatüübi alusel isiksuse tüüpide määramise teooriad, mille järgi nt ümara kehakujuga inimesed peaksid olema rahumeelsemad. Tegelikkuses - psühholoogilised tunnusjoonte teooriad – teooriad püüavad välja selgitada, missugused
harilikult kergem kui enda tulemust kontrollida. Kontrolli jaotumist kahe või enama õpilase vahel võib vaadelda kui enesekontrolli eeldust. Õp ülesanne on toetada kaasõpilaste abi vigade leidmisel, seejuures eksijat mitte halvustades. Siin sobivad ka verifitseerimisülesanded. 7. Lugemise õpetamise ja harjutamise põhimõtted õpetuse algetapil (LÕ 1. kl) Silpide ja sõnade lugemise harjutamine: Lugemistehnika arengut ja selle lõimumist enesekontrolliga soodustab korduv lugemine. Sõnatulpade ja -ridade lugemisel osutab õpetaja sõnadele või tähenduseta kõnetaktidele, muutes nende järjekorda. Eesmärk on hoiduda tulba päheõppimisest. Edaspidi rakendatakse korduvat lugemist ka lausete ja lühitekstide puhul. Soovitav töökorraldus on järgmine: 1. Õpetaja loeb tahvlile kirjutatud sõnu/kõnetakte aeglaselt, neile osutades. 2. Õp osutamise järgi loeb mõni edukas õpilane, vajadusel õp abistab. Iga loetud üksust
Ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego - "Ülimina" - sisemine kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt. Inimestelt -sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kujuneb välja kõige hiljem, umbes 5a vanuses. Identifikatsioon - protsess mille käigus laps omandab sama soost vanemalt ideid ja väärtused. Asendab vanemate kontrolli enesekontrolliga. Teadvus kujuneb karistuse tulemusena - ego-ideaal. Freudi järgi jagub teadvus kolmeks: • teadvustatud - praegune tähelepanu fookus • eelteadvus – mälestused ja teadmised (mälu) • alateadvus - informatsioon mida on raske teadvusele tuua Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates oli enamus inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt
Üleminek päevavalgusse, nädal hiljem. Natalie jookseb tuppa, kergelt hüsteeriline. Tema järel Mihhail, kergelt kohtlane. NATALIE: See peab olema minu süü. Sest kuidas muidu saab olla, et te mõlemad... see on nii alandav! MIHHAIL: Jah, aga me kumbki Nikolaiga alandasime teid erineval moel, ärge seda ära unustage. NATALIE: Ma ei hooli tast enam üldse. MIHHAIL: Nikolai puhul on tegemist enesekontrolliga. NATALIE: (mitte uskudes) Ta kontrollis ennast? MIHHAIL: No teie juhtumi puhul ilmselt mitte... NATALIE: (lõkendades) Mida te sellega mõtlete? MIHHAIL: ...teie puhul oli tegu lihtsalt vääritimõistmisega, aga eelmisel aastal maal vedas ühe tema naabri noor naine ta oma lehtlasse ja suudles teda ja kiskus endal seljast ära oma selle mis iganes asja ja
See algmõte vajab konkretiseerimist, realiseerimist. Sellest protessis algmõte muutub, areneb edasi. Kõne soodustab, et moodustada abstraktseid mõisteid jne. Vastavad tunnused ja nende seosed jne. Kõne võimaldab sooritada metakeelelisi operatsioone. Teadvustada neid vahendeid, mida me kasutame. SISEKÕNE see on endale suunatud kõne, kas täielikutl artikuleeimata võib ka olla. Põhiline sisekõne ül: verbaalse mälu ja mõltmeise sooritusviis. Seotud enesekontrolliga, reguleerimisega, planeerimisega. 1. Sisekõne funktisoonid: *verbaalse mälu ja mõtlemise "teenindamine" · oma tegevuse reguleerimine ja planeerimine 2. Egotsentrikine kõne sisekõne Lapsel oma tegevuse verbaalse teadvustamine algab privaatkõnest (see on egotsentrilise küne üks osa). Egotsentrilise kõne liigid ongi (3-4 a vanuses): *osatoimingu kommenteerimine *omatoimingu tulemuse fikseerimine (kokkuvõte) *eelneva nimetamine-planeerimine.
Lapse tasandil suheldes ollakse impulsiivne, uudishimulik, kergeusklik, abitu, pidurdamatu. Vanema mõju järgi kohanenud laps võib olla järeleandlik või virisev. 2) Vanema tasandil suhtlema õpib inimene juba lapsena oma vanemaid matkides. Vanemlik seisund hõlmab keelamist, kamandamist, reegleid, enese õiguse vääramatust. 3) Täiskasvanu tasandil õpivad inimesed suhtlema hiljem. Täiskasvanud suhtlevad rahulikult, kõrge enesekontrolliga, kainelt, kalkuleerivalt. Inimene esineb suhtlemise erinevatel hetkedel kas Lapsena, Vanemana või Täiskasvanuna. Suhtlemise käigud võivad olla: 1) vastastikku täiendavad e. rööpsed (V-L, L-V v T-T, T-T v L-V, V-L); 2) ristuvad (T --T, V-L); 3) varjatud (psühholoogiliste) stiimulite ja vastustega. Selle meetodi abil on võimalik avastada suhtlustõkkeid ja ennustada arusaamatusi (ristuvad käigud), mõista varjatud (psühholoogilist) mõjutamist ja näha teid konfliktide ärahoidmiseks
hüvedega?" Oma ihasid eitades pole müstik jõudnud sunduse ületamisele kriipsu võrragi lähemale kui ta sugulashing kristlane. Idamaade müstilised usundid õpetavad inimesi oma naba üle mõtisklema, pea peal seisma, tühja seina jõllitama, siltide kleepimist vältima ja vastu seisma enesedistsipliini materiaalsetele lõbudele. Sellest hoolimata olen kindel, et te olete näinud sama palju niinimetatud raudse enesekontrolliga joogasid, kes ei suuda suitsetamist maha jätta nagu iga teinegi; või siis sama palju eeldatavalt emantsipeerunud budiste, kes erutuvad vastassoost (minugipoolest kas või oma soost) isiku läheduses samavõrd kui need, nende jaoks niinimetatud madalamal vaimsel tasandil olevad ,,lihtsameelsekesed". Ning kui neilt nende silmakirjalikkuse kohta selgust küsida, poevad nad peitu oma kahemõttelisuse taha, mis nii ilmekalt nende usku iseloomustab nende juures pole millestki kinni haarata,
Emile'i üle, kus kasvataja ei lase kunagi oma õpilast silmist, kuid teeb seda nii, et õpilane tunneb end vabalt. Nii või teisiti ei tohi kontroll kunagi muutuda repressiivseks nuuskimiseks ja eksimuste otsimiseks. Ruumi peaks olema vabal sõnakuulmisel. Lapsed peavad kogema keelamist, selleks et neil kujuneks võime iseennast keelata. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks. Noore õiguste vastavusse viimine tema võimetega oma tegusid ise kontrollida nõuab julgust ja otsusekindlust. Peate olema tugev, et vastu seista noore palvetele, tema kaaslaste survele, nende vanemate või isegi ühiskonna mõjutustele. Kuid teadke: mingil teadvusetasandil vajavad kõik teismelised juhatust ja kontrolli oma vanematelt. Nad tahavad seda
annaabi.ee 
