Adolf Hitleri elulugu (1)

Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.39 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikeses Branau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austra ja Baierimaa vahel. Tema isa Alois oli tolliametnik ja ema Klara Alois Hitleri esimese naise teenijatüdruk. Adolf vihkas oma toorest ja joodikut isa, aga armastas väga oma ema. Räägiti, et noorel Hitleril olnud isegi Oidipuse kompleks . Eks niisuguses lapsepõlves kujunes nii mõndagi A.Hitleri iseloomus , mis tema füüreriks kujunemisel tähtis oli. Emalt sai Adolf tõuke auahnusele, isalt vihkamisele. Et olla täielik antipood oma isale , sai temast marukarsklane sallimatu armuasjades, kindlameelne oma eesmärkides.
Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
Kool, algsed tööd
Ei ole kahtlust, et Hitler armastas oma ema, kuid sellel ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes keeldus endale ise elatist teenimast. Poeg elas kaks järgmist aastat kodus, unistades kunstnikuks või arhitektiks saamisest ja täites joonistusplokki täiesti ebaoriginaalsete visanditega ning tehes grandioosseid plaane , kuidas Linzi ümber ehitada. Tema ainuke sõber oli August Kubizek, kellega koos käis ta teatris. Hitleril oli terve elu kirglik armastus Wagneri ooperite vastu. Ta elas omaenese maailmas ja laskis rahulikult emal enda eest hoolitseda, keeldudes põlglkult muretsemast sääraste tühiste asjade pärast nagu raha või töökoht.
1907. aasta oktoobris tegi ta oma esimese katse astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse, mis ei olnud edukas. Põhjuseks toodi, et ta testi joonistused olevat oldud mitterahuldavad. See oli tema jaoks mõru hoop.
1908. aastale septembri keskel tegi Hitler jälle katset Kunstiakadeemiasse pääseda. Seekord ei lastud teda isegi eksamitele.
1909-1910 aastal töötas Hitler endasõnul joonestajana ja akvarellistina. Raha sai ta aga selle eest vähe, mistõttu pidi ta loobuma oma möbleeritud toast, kus ta oli elanud. Suvel võis ta väljas magada, aga sügise tulles leidis ta voodi kodutute öömajas ja aasta lõpul kolis ühe heategevusseltsi asutatud meeste ühiselamusse. Siin elas ta kolm ülejäänud Viinis veedetud aastat vaesuses .
Adolf Hitleri kujunemine karismaatiliseks liidriks
Hitler oli inimesena lühidalt öeldes taimetoitlane. Ta oli kasin kõiges- söömises, joomises, suitsetamises, kogu elulaadis. Loomsest söömapoolisest pruukis haruharva vaid mune. Tema põhimõte oli: ei mingil juhul kohvi, kui, siis pigem šokolaadi. Kui sakslased on tuntud suurte õllesõpradena, siis Hitler, ehkki enda arvates parim kõigist sakslastest, oli rüübanud vaid mõne kannu pilsnerit. Paljusid alkohole ei sallinud ta silmaotsaski. Ta ei suitsetanud ise ega sallinud, et keegi tema öäheduses suitsetaks. Oma riietuselt oli Hitler lausa askeet . Ta oli alati kalgis vormis. Ta kandis kõikjal pruunsärklaste frentši vöörihmaga, kalifeepükse ja säärikuid. Vaid korra, 1934. aastal Mussolinit külastades pani ta oma staabi nõuandel selga tsiviilülikonna ja tundis end piinlikult narristi. Sellest ajast peale, kuni oma kuulsusetu surmani, ei olevat Hitlerit enam kordagi erariietes nähtud.
Kui Hitler oli tagasihoidlik söögis-joogis, ei armastanud pidusid ega bankette, siis hoopis suuursugune oli ta oma elamises. Tema paleed Berliinis olid suured ja uhked , lausa hiilgavad, tema Müncheni korter grandioosne ja maalossid kadedustäratavad. Tema sekretäris, teenijaskond, valvemeeskond, autojuhid, lendurid- kõik olid füüreri väärilised.
Hitleri isikut lähemalt uurinud inimesed väidavad tema visa sihikindlust ja suurt võimet kontsetreeruda eesmärgi teostamiseks. Ehkki Hitler ei näinud välja kuigi tugev, oli ta ometi vastupidav katsumustele ja ükskõik millistele raskustele. Hitleril oli hästiarenenud poliitiline meel, mida toetasid osav demagoogia , kavalus ja oskus anda lubadusi, mida ravale just parasjagu vaja oli. Teda on ka tituleeritud hullumeelseks maniakiks, masohhistiks, impotendiks, aga ka kavalaks ja küüniliseks poliitikuks.
A.Hitleri tegevust tegevust peetakse satanistlikuks ohvritalituseks, kus ohvrialtarile toodi terved rahvad ja rassid . Just sellepärast sooritaski ta enesetapu Walpurgi ööl, tuues ennast ohvriks teispoolsusele.
See , et Hitleri sündis Austria alamana, oli teine mõjuvam faktor, mis määras hitleri tuleviku. See mõjustaski Hitleris mõõdutundeta saksa patriotismi arengut. Rahvuslike vaadete väljakujunemisele aitas kaasa ka see, et ta lõpetas kooli enne eksameid. Kuna ta ei saanud isegi keskharidust, arenes temast hilisema iseõppimise tulemusena enesekindel ja teadusinimestesse põlastavalt suhtuv natuur.
Hitler pidi koguaeg rangelt raha kokku hoidma, kuid isegi siis majanduslik olukord halvenes iga päevaga. Viini-perioodi lõpetas ta vaeste varjupaiku ja supikööke külastades, teenides elatist tänavakunstnikuna ja juhutöölisena. Alatine ebaõnn muutis ta õelaks kogu maailma vastu. Ta hakkas igal pool nägema vaid ebavõrdsust, vihkamist ja vaenu. Hitler tunnistas, et Viin muutis ta veendunud antisemiidiks. Algpõhjust pole ta nimetanud.
Hitler hoidus kõrvale Austria sõjaväest. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et ta püüdis ignoreerida kõike, mis oli kohustuslik ja seotud Habsburgide dünastiaga. Olles siiski 5. veebruaril 1914. a.Saltzburgis kutsekomisjoni ees, tunnistati ta füüsilise nõrkuse tõttu mittekõlbulikuks nii rivi- kui abiteenistuse jaoks
Esimese maailmasõja puhkedes astus Hitler aga vabatahtlikult 19.Baieri jalaväepolku. Juba 1914.a. detsembris autasustati teda II järgu Raudristiga. Saatuse iroonia tahtel peeti tema edutamist kõrgemale jefreitori auastmest mõttetuks puuduvate juhiomaduste tõttu.
Hitleri suurimaks saavutuses sõjas loetakse 4 pprantslase vangivõtmist, mis küll arhiiviandmetel pole leidnud kinnitust. Kas reakoosseisule haruldane I järgu Raudrist omistati talle selle teo või lihtsalt vapruse eest, ei kahandanud autasu väärtust. I maailmasõja lõpetas Hitler Ypres'i all saadud ipriidimürgitusega hospitalis 14.oktoobril 1918.a.Sõda andis Hitlerile juurde kindlust ja väärikust. Sakslasena ei pidanud ta oma vereohvrit asjatuks.
Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse.
12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetrusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf '' avaldamine ta miljonäriks.
Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks, kuna domineeris ainult tema lõputu monoloog.
Hitler oli määratud 5 aastaks vangi, koos teiste natsionaal-sotsialistidega 1924 a. Münchenis , kuid eeskujuliku käitumise tõttu mõisteti ta pärast kaheksakuist karistusaja kandmist vabaks. Selle aja jooksul arendas ta teoreetilise plaane selle riigi rajamiseks, mille juhiks ta tulevikus sai. Kaaslased tõlgendasid seda siis pigem suurushullustusena ega võtnud arutlusi eriti tõsiselt. Ometi viis Hitler 8-9 aasta pärast planeeritu ellu.
Kui Hitler saavutas võimutäiuse, tehti talle korduvalt atentaadikatseid, kuid alati oli õnn füüreri kasuks. 1929.a ja 1939.a. pandi lõhkeaineid Hitleri kõne ajaks. Mõlemad aga plahvatasid valel ajal. 1943-1944 a, kui vandenõulaste aktiivsus pärast langust suurenes, üritati edutult õhkida Hitleri lennukit, kasutada inimpommi jne. Kokku tehti poole aastaga 4 katset. Hitler aimas, et sõjalised lüüasaamised põhjustavad rahulolematuse kasvu armee juhtivates ringkondades ning muutus järjest ettevaatlikumaks. Teda haaras patoloogiline kahtlustamismaania, mistõttu pärast 1944 a. 20.juulil vandenõu loobus ta avalikest esinemistest. Atentaatide ebaõnnestumine pani teda taas uskuma, et ta on saatuse poolt valitud.Samuti andis vandenõu ilmsikstulek lõpuks ajendi puhastuse läbiviimiseks armees . Karistati viit tuhandet enamasti süütut meest ja naist, sest repressioonid laienesid ka nn. reeturite perekonnaliikmetele ning kestsid sõja lõpupäevadeni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et 1943.-1944.a vandenõulased ei olnud siiski veendunud režiimivastased, vaid nähes selle paratamatut kokkuvarisemist, püüdsid hävingule leida alternatiivi, mis oleks vastaspoolele vastuvõetav. Nad mõistsid, et Hitler kui kogu süsteemi sümbol tuleb hävitada. Paraku ei arvestanud nad seda, et lääneliitlastel puudus sõja lõpuaastatel kompromissivalmidus. Viimased keeldusid pidamast antihitleriku blokiga läbirääkimisi. Saksamaa täielik kapitulatsioon oli sõja ainuke võimalik lõpplahendus. Selliste jäikade seisukohtadega võtsid lääneliitlased vandenõulastelt trumbid ning andsid need Hitlerile võitluse pidamiseks viimase veretilgani.
Sõja ajal oli Hitleri töökoormus väga suur, mis tingis ka tervise halvenemise. Pärast Stalingradi lahingut hakkas ta vasak käsi tõmblema, vaevasid unetus , valud maos ning peavalu. Liitlaste eduka dessandi teate tagajärjel 1944.a tabas Hitlerit südameatakk. Abi saamiseks pöördus ta ravimite poole. Dr.Morelli poolt määratud tugevatoimelised ravimid kurnasid patsiendi organismi ja viisid kiirele vananemisele, kuid aitasid Hitleril säilitada töövõime kuni elu lõpuni. Arstimid hakkasid asendama massidelt saadavat energialaengut.
Sõja lõpul sulgus Hitler oma maailma. Akende ees olid ka päeval tihedad kardinad, peaaegu lakkasid jalutuskäigud looduses. Ta kohandas tegelikkust selle pildiga , mis oli sageli ta fantaasia vili. Sõjapidamine hakkas toimuma vaid kaardil, arvestamata jõudude tegelikku vahekorda. Ebameeldivad uudised rinnetelt tekitasid Hitleris vihapuhanguid. Hitler oli inimene tulise temperamendi ja mittepiisava enesekontrolliga. Siiski on väljamõledised hüsteeriahoogudest, mis lõppisid põrandal püherdamisega, tugevasti liialdatud. Oma adjutantidesse, sekretäridesse ja autojuhtidesse suhtus ta isegi halvas meeleolus hästi, seepärast arvasid paljud lähemal seisvad isikud, et sageli mängis Hitler raevupuhanguid vastaspoole kohutamiseks. Enesekontrolli säilimisele viitab ka kaasneva sõnavalingu loogiline argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele.
Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosveldi surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a., mis sõja käiku muutis. Ta lootis asjatult , et ka seekord ajalugu kordub.
22. aprillil 1945.a. pidi igaüks Riigikantselei punkris otsustama, kas jääda sinna või mitte. Veel 26.aprillil oleks Hitleril olnud võimalus lahkuda Hanna Reizi väikelennukil, kuid ta otsustas jääda lõpuni. Isiklikult ta võitluses osas soovida ei soovinud, viidates haavatuna vangi langemise võimalusele.
Hitler jättis endast M.Bormannile dikteeritud poliitilise testamendi, mis sisaldas järjekordseid süüdistusi juutide aadressil ning käsku järgida rassiseadusi. Oma järglaseks riigipresidendi, sõjaministri ja maavägede ülemjuhataja kohale määras Hitler admiral Dönitzi ning valitsuse juhiks J. Goebbelsi . H.Himmleri ja H.Göringi heitis ta reetmises süüdistatune parteist välja, jättes nad ilma kõigist ametikohtadest.
Testamendi isiklik osa puudutas eelkõige abielu E.Brauniga. Abiellumist seostas Hitler kahe seisukohage. Hitler ei pidanud ennast enam füüreriks ega soovinud surra koos armukesega. Isikliku vara jättis Hitler parteile ja selle eksistensi lõppemise korral riigile. 29.aprillil 1945.a. allkirjastati mõlemad dokumendid . 30.aprillil 1945.a. laskis endine Saksamaa liider end maha Berliinis, Führerbunker-is. Tema abikaasa E.Hitler sooritas enesetapu mürgi abil.
Nii oli lõppemas 20.sajandi üks traagilisemaid etappe Euroopas.
Kasutatud kirjandus:
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler '' Hitler oli karismaatiline.... ....suurem osa Euroopast''
2) Alan Bullock. HITLER. New York , Hagerstown, San Francisco , London: Harper & Row, 1971 .
3) A.Kivisikk. Meteoorid poliitikas. Viljandi: Kiir, 1993.
4)U.Kuusik. Kolmas Riik.Põltsamaa: Vali Press, 1999.
5) E. Gugenberger. Hitleri visionäärid-III Riigi okultistlikud teerajajad. Viin: Hotger, 2004.