Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920. Eesti poolt läks rindele Punaarmee. Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest." Punaarmee koosnes Nõukogude Vene vägedest, Eesti enamlastest ja isegi värvitud hiinlastest. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat,
b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27. oktoobril võim üle ka Tallinnas, mida juhtisid Jaan Anvelt ja Viktor Kingissepp · Maapäev saadeti laiali ja võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mis sõltus Petrogradi enamlastest · Kohalikud demokraatlikud omavalitsused asendati enamlaste kontrollitavate nõukogudega · Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur
Samal ajal hakati Eestimaal asutama eesti polke ja Kuperjanovil tekkis kange soov sinna pääseda. Haavade paranemine kestis aga pikki kuid ja alles detsembri algul avanes tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis olid võimu võtmas enamlikud meeleolud ja Kuperjanovil, kui pataljoniülema abil, tuli maksma panna kogu oma energia, et saavutada pataljoni sõdurite hulgas suur populaarsus. Teda kuulati meelsamini, kui enamlikke kihutuskõnelejaid. Enamlastest komissarid saatsid Petrogradi telegramme palvega aetagu see kontrrevolutsiooniline pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõppes eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid Tartu pataljonilt ära relvad ja saatsid pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistati, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadeti jalgsimarsil Riia poole. Valgas õnnestus Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Varjates end Lalli isatalus,
Kuigi enamus rahvast ei tahtnud enamlaste võimu, ei usutud siiski oma riigi püsimisse, sest ega siis pisike verivärske Eesti ei suuda suurele Vene karule vastu seista. Eesti valitsus otsustas siiski astuda vabaduse eest sõtta, lootes saada välisabi. Algus ei olnud eestlaste jaoks edukas, sest enamlased kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Jaanuari alguses 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi Punaarmeele. Eesti territoorium vabastati enamlastest ligikaudu kolme nädalaga. Sõjategevus kanti väljapoole Eestit, vähendades enamlaste uue invasiooni ohtu.Vaenlase tõrjumine tõstis rahva silmis Eesti valitsuse mõjukust. Enamlased otsustasid, et parem oleks Eestiga rahu sõlmida, muda üles keerutamine lõpetada. Augustis tegi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti kõrgemad pead jõudsid otsusele, et rahu Venemaaga oli ainuke võimalus aidata kriisis kannatavat riiki. 2. veebruaril
Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4
Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4
· 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. · Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes MarienburgJakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22
Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu
halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson ning Inglismaa peaminister Lloyd George. Nende taotluseks oli näha, kas enamlastega on võimalik rahu sõlmida
Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil. Eesti valitsus seadis 1919. a veebruaris eesmärgiks viia rinne Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Kui Vabadussõja esimeseks pöördeks oli Eesti vägede üldpealetung Punaarmeele jaanuaris 1919, siis teiseks oli sõjategevuse kandmine väljapoole Eestit maikuus 1919. Enamlased
3.Kuidas toodi sõja käiku murrang? 1) Johan Laidoner käskis alustada pealetungi 2) raudteel tegutsesid soomusrongid 3) suurenes sõdurite arv armees ja vabatahtlike väeosades 4) Laidoneri edukas vägede juhtimine 5) Eesti sai abi Inglismaalt, Soomest, Rootsist 4.Landeswehri sõda 1919.a suvel kuu ajane sõda Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega. Baltisakslastest koosnev väeüksus Balti Landeswehr. Olid enamlastest paremini varustatud ja kogenenumad ning osutasid visa vastupanu. Juuni lõpus Võnnu lähedal suutsid Eesti väed sakslased tagasi lüüa ja jõudsid Riiga. Saksa väeosad sunniti Lätist lahkuma, võimule seaduslik Läti Ajutine Valitsus. 5.Tartu rahuleping 02.02.1920. Eesti poolt oli läbirääkimiste juht JAAN POSKA Tingimused: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) vahetati sõjavange
• 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. • Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing. 22
tsaristliku autokraatia kommunistlik, millega kaasnesid olulised tagajärjed kogu ülejäänud sajandiks. Sõja ulatus ja hävitusjõud tõstatas mitmeid probleeme – millest paljude üle murtakse päid tänaseni – ja ka uusi poliitilisi ideid. President Wilson rääkis rahvuslikust enesemääramisest ja maailma muutmisest selliseks, et see ei ohustaks demokraatiat. Ta soovis näha Rahvasteliitu tulevase rahvusvahelise koostöö alustegurina. Venemaal pakkusid Lenin ja tema enamlastest kaaslased sellele vaatele radikaalset alternatiivi ilma piirideta ja klassideta maailma näol. Need kaks võistlevat visiooni tekitasid pingeid ka tulevase külma sõja ajastul, mis lõppes alles 25 aastat eest. Enne 1914. aastat oli Venemaa tagurlik autokraatlik riik, kuid samas ka kiiresti arenev maa. Tema rahvastiku kasvu määr oli sama kõrge kui "Aasia tiigritel" 1960.–1970. aastatel. Ta oli Euroopa peamine toiduteraviljaeksportöör ning
Tallinnas taas tööd Eesti Ajutine Valitsus. Kuid suur naaber Venemaa ei olnud rahul ning 13- ndal novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega oli selge, et Nõukogude valitsus tahab sõjalise jõuga taastada oma 1914-nda aasta piire. 16. novembril 1918 andiski Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu pealetungiks läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti enamlased Moskva näpunäiteil Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anveldiga
veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. Sõja kulg 1919 · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung PõhjaLäti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu. Sõja kulg 1920 · 3. jaanuar kell 10
all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega.Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma tugevnevate enamlaste kannul itta,kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas,kohtudes juuni esimestel päevdel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega
Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlastest riigipöörde korraldajad hukati. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus kuni 1940. aastani kandis karistust 1,7 milj vangi. Stalini veendumuse järgi pidi vägivald olema sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitas ühiskonda partei võimu all hoida. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja
kukutamiseni. Võimu haaras Venemaa Ajutine Valitsus, eesotsas Georgi Lvoviga. Ajutine valitsus võttis suuna demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates
koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste
vabatahtlikud · paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt). Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes
1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23
EESTI RAHVAVÄELASED KAEVIKUS Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil. Vaenlase tõrjumine maalt tõstis rahva silmis Eesti riigivõimu autoriteeti ning võimaldas edukalt korraldada täiendava mobilisatsiooni, ilma milleta poleks edasine sõdimine Punaarmee ülekaalukate jõududega olnud mõeldav. Maikuuks oli Eesti vägedes ligi 75 000 meest, aasta lõpus ligi 90 000
6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki
6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa
· 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. · 30
Selle järgi tuli mõisnike maad jagada talupoegadele. Teiste sõnadega - käivitus maareform! · võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse (15. juunil 1920) IV Landeswehri sõda 1919. aasta maikuus otsustas Eesti väejuhatus kanda sõjategevuse Eesti piiridest väljapoole. Narva alt Peterburi suunal ründasid koos eestlased ja vene valgetest koosnev Põhjakorpus. Lõunasuunal rünnates vallutasid eestlased Pihkva (!), Põhja-Läti puhastati enamlastest. Olukord Lätis: iseseisev Läti Vabariik kuulutati välja 18. novembril 1918. Valitsuse toetuspind oli aga väike, relvajõud nõrgad. Suur osa Lätist läks Landeswehri (juht kindral Rüdiger von der Goltz) kontrolli alla. Juunis-juulis 1919 toimus Landeswehri sõda. NB! See toimus Põhja-Läti (mitte Eesti!) territooriumil. Sõdisid omavahel: Landeswehr Eesti Vabariigi sõjavägi Landeswehri sõja tähtsaim lahing oli 23
Haavade paranemine kestab aga pikki kuid ja alles detsembri alguses avaneb tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis on võimu võtmas enamlaste meeleolud ja Kuperjanovil, kui pataljoniülema abil, tuleb maksma panna kogu oma energia, et need maha suruda. Ta saavutab pataljoni sõdurite hulgas suure populaarsuse ja teda kuulatakse meelsamini, kui kommunistlikke kihutuskõnelejaid, mistõttu kogu väeosas domineerib rahvuslik vaim ning enamlastest komissarid saadavad Petrogradi hädatelegramme palvega - aetagu see kontrevolutsiooniline eestlaste pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõpeb eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjavad Tartu pataljonilt ära relvad ja saadvad pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistatakse, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadetakse jalgsimarssil Riia poole. Valgas õnnestub Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse.
Ants Piip 16.oktoobril 1917.aastal. 12.oktoobril valiti maanõukogu juhatus. Paralleelselt maanõukoguga tegutsesid ka tööliste ja soldatite nõukogud ning nende juurde moodustatud sõjarevolutsioonikomiteed. Nende eesotsas oli käputäis kohalikke eesti enamlasi, kes toetusid laostunud sõjaväemassile. Maanõukogu oli neile pinnuks silmas. Eesti kõrgeima võimu kandjaks kuulutatakse Maapäev ja selle laiali peksmine 15.novembril tuli Maapäev erakorraliselt kokku,kus puudusid vaid enamlastest saadikud.Maapäev võttis rahvaste enesemääramise põhimõtte alusel vastu otsuse: kutsuda Eesti Asutav Kogu kokku Ülevenemaalise Asutava Kogu valimisseaduse järgi. Maapäev tunnistas end Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks ja esindajaks ning määras endale juhatuse koos maavalitsusega.Ühel häälel võeti vastu üleskutse eesti sõjameestele: tulla Eesti polkudesse oma maad ja rahvast hävingust päästma. Maanõukogu otsus tähendas Eesti täielikku lahtilöömist
Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele. Viimane muutus ka peamiseks sõjaliseks jõuks selles jõugus. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti. Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Juunis 1919 viis see tegevus kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha. 9 Landeswehri sõda Landeswehri formeerimine Lätis algas seal elavate balti sakslaste algatusel. See toimus
Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu
Samal ajal hakati Eestimaal asutama eesti polke ja Kuperjanovil tekkis kange soov sinna pääseda. Haavade paranemine kestis aga pikki kuid ja alles detsembri algul avanes tal võimalus asuda teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni. Pataljonis olid võimu võtmas enamlikud meeleolud ja Kuperjanovil, kui pataljoniülema abil, tuli maksma panna kogu oma energia, et saavutada pataljoni sõdurite hulgas suur populaarsus. Teda kuulati meelsamini, kui enamlikke kihutuskõnelejaid. Enamlastest komissarid saatsid Petrogradi telegramme palvega aetagu see kontrrevolutsiooniline pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõppes eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid Tartu pataljonilt ära relvad ja saatsid pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistati, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadeti jalgsimarsil Riia poole. Valgas õnnestus Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Varjates end Lalli isatalus,
Kuna valitsus tegeles nende probleemidega, oli see suureks abiks enamluse vastu, mis oli tõsine oht. Nende tegevust kordineeris Kingissepp. Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi varakult jälile. Saaremaal toimus 1919. a veebruaris mäss, kuna söörlösöd olid mandrist ära lõigatud ning nii vastuvõtlikumad punaste propagandale. See suudeti raskete tagajärgedega maha suruda. Asutava Kogu valimised ja selle tegevus Sai teoks, kuna oldi enamlastest üle ning loodeti, et nemad suudavad olukorda normaliseerida, esimesed valimised 1919 aprilli algul. Rahvaesindus kogunes esimest korda 24. aprillil Estonia kontserdisaali. Edu vasakpoolsetel erakondadel. AK määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist
26. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. 30. mai 1919 - Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud? 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 5. juuni Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks ja Eestimaa Punaarmee saadetakse laiali ning lülitatakse Punaarmee koosseisu. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 19.20. juuni - Lemsalu ja Roopa lahing 22
suurbritannia toob relvi suurbritannia laevastik võtab kontrolli Soome lahe üle Soome (3700 meest), Rootsi, Taani vabatahtlikud Soomes lubatakse vabatahtlike kogunemist, riik ise ei saatnud neid Rootsi üksus üsna kesine Briti laevastik detsembrist Soome lahes Britid võtavad kinni ja annavad üle Spartaki ja Avtroili(Vambola ja Lennuk) Admiral Pitka organiseerib soomusronge Vastupealetung alates 07.01.1919 Veebruari keskpaigaks on Eesti enamlastest vaba enamlased otsapidi Võrus, aga surutakse nad eemale enamlased ei saavuta edu Toime on pandud mitmed veretööd, mh Tartus (19 inimest) piki raudteed rünnakud Narva suunas soomusrongide toel vallutatakse tagasi Tartu partisanide salk Puurmani mõisas kasvab vastaselt ei tohi survet maha võtta Kuperjanovi süsteem - kogu aeg pidev rünnak, midu vahepeal saab vastane puhata ja end kindlustada Paju lahingu abil avaneb tee Valka (raudtee)
lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari (Valmiera) ja Mariendburgi (aluksne) hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti (jekabpils). Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest 22 puhastatud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia: saksa okupatsioon Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (05.04.2006)) Landeswehri sõda Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma territooriumil läti väeosi. Muidugi ei tahetud seda ainult omakasupüüdmatutel ajenditel: ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit
Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased. Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks.
6jaanuar. 1919a algas Eestivägede vastupealetung. Veebruari alguseks oli terve Eesti territoorium võõrvägedest puhastatud. Jaanuari lõpus toimus ohvrite rohke lahing Valga lähistel Paju mõisajuures selles osalesid Soome vabatahtlikud, vaenlasepoolel ka Läti punased kütid. Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. 1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist. Landeswehri lahing. Läti ajutisel valitsusel oli raskusi iseseisvuse kaitsmisega kuna paljud rahvuslikud kütipolgud olid asunud punaste poolele tuli paluda abi Sakslastelt. Ltimaa peamisteks kaitsateks kujunesidki Paltisaksa Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud raudteviis. Saksa kindlar Rüdiger von der Goltz väed olid kaugele ulatuvad, nende eesmärgiks oli Lati ja Eestimaa Balti hertsogi riigi loomine
Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses
kaitse pidas vastu. VASTUPEALETUNG. LANDESWEHRI SÕDA Eesti juhtkonna eesmärk oli viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks. Mai 1919 läks Narva alt Petrogradi suunal pealetungile vene Põhjakorpus. Seejärel vallutasid eestlased Pihkva, jättes vallutatud vene aladel valitsema sama Põhjakorpuse. Mai juuni 1919 puhastati koos lätlastega enamlastest suur osa Lätist. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev LANDESWEHR ja saksa vabatahtlikest koosnev RAUDDIVIIS (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise
eestlaste kaitse pidas vastu. veebr Saaremaa mäss 24.aprill ASUTAV KOGU + I peaminister Otto Strandman Mai sõda Eesti piiridest välja + viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr
Kujunes stihiline talurahva sõda. (organiseerimata). Valitsus alustas ülestõusu mahasurumist moskvast. Eestis hakkasid tegutsema karistus salgad, kes hukkasid kohtuta sadu inimesi. Keelati ajalehtede ilmumine ja inimeste kogunemised. Tegemist oli esimese demokraatlike püüetega revulutsiooniga. 2 revulutsiooni vaheline aeg. Sõjaseisukord tühistati 1908ndal aastal. Tsensuur ja koosoleku keelud jätkusid. Põrandaalust poliitilist tegevust hakkasid juhtima enamlastest äärmuslased. Enamlane on samma mis punane, kommunist, bloshevik. Venemaal kutsuti esimest korda kokku valitav rahva esindus ehk riigi duuma. Riigi duumasi oli 4 koosseisu. 1. RD. 4 eestlast 2.- 5 eestlast 3. 2, 4-2 sisuliselt polnud mingit abi. Eestlased toetasid üldiselt vene konstitutsioonilisi demokraate ja rahvusküsimustest hoidsid kokku teiste vähemustega. Rahvus kultuur. Poliitilise tegevuse keeld tõi kaasa suurema tähelepanu rahvus kultuurile
riikidega, sõda tohib lõpetada vaid üheskoos. Teised väitsid, et keskriikide nõudmised on liiga kaugeleulatuvad ja allakirjutamise korral saab juhtuma alistumine keskriikide diktaadile. Sakslased ise käitusid Brest-Litovski läbirääkimistel üsna arrogantselt. Enamlastele üritati peale suruda ultimatiivses toonis oma nõudmisi. Enamlaste sees vallandusid tõsised erimeelsused. Suurem osa juhtivatest enamlastest oli tol ajal veendunud, et sotsialism ei saa võita ühes riigis, saab võita vaid ühe korraga kogu maailmas. Vene revolutsioon, millele ei järgne koheselt samasugust sots maailmarevol, on nii või teisiti määratud hukkumisele. Sellest teooriast lähtuvad vasakpoolsed enamlased leidsid, et mingil juhul ei tohi alla kirjutada rahulepingule. Sõda tuleb jätkata selleks, et Lääne-Eur töölisklass veenduks oma valitsuste
Samal päeval kui Sollogub ametisse määrati, käskis keiser kindralkuberneri juures moodustada järjekordse erinõupidamise, mis pidi välja töötama reformikavad kõikide Balti kubermangude põletavamate probleemide lahendamiseks. Sinna said oma esindajad saata nii baltisaksa aadel, linlased ja ka talupojad. Töö jõudis lõpule 1907. a sügiseks, mil Peterburgi saadeti argaar-, kooli-, kohtu-, kiriku- ja vallareform. Aleksander Kesküla üks juhtivamatest enamlastest. Jaan Anvelti eestvedamisel 1912. a pandi Narvas käima I Eesti töölisleht, ajaleht "Kiir". Vahetult enne I MS, 1914 juunis üritati luua Eesti sotsdem liikumisele ühtset juhtkonda. Valiti VSDTP Eesti organisatisoonide keskkomitee. Sotsdem tsentralisltid pettusid suures osas oma varasemates tõekspidamistes, hakkasid koostööd tegema rahvuslastega. Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised,
Rabtšinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit – rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale saada. AV kukutamine pidi toimuma vägivaldse relvastatud riigipöördega. Kehtsetada proletariaadi diktatuur. esseerid, *Enamlastest veidi paremal seisis esseeride partei. Esialgu ülevenemaaline, Eestis esmakordselt tekkinud 1905. a, kuid siiani eestlastest üsna kaugeks jäänud, olid põhitähelepanu pööranud vaid vene talupoegadele ja propaganda Eestis peale ei läinud. Verevärskendust said alles vahetult enne I Msi, kui nendega liitus posu noori kultuuriinimesi nagu Gustav Suits, Jaan Kärner, Hans Kruus jne. Valisid endale Eestis tegutsemiseks ka
kohalik tsiviilvõime üle minema Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele - tegi pärast oktoobripööret läbi suured muudatused - senises süsteemis oli olemas Eesti Nõukogu (midagi parlamendi laadset), selle kohal täidesaatvat võimu teostas Täitevkomitee, selle all veel Täitevkomitee Presiidium, pärast oktoobripööret senine Täitesaatev komitee ristiti ümber Eesti Nõukoguks ja Täitevkomitee Presiidiumist sai Täitevkomitee???? Tekkisid osakonnad, nende juhtideks enamasti enamlastest juhid, need moodustasidki Täitevkomitee. Milline oli selle valitsuse tegelik võime - selge see, et Eesti enamlased ei soovinud midagi oma riigist teada, kõik tähtsamad korraldused tulid Petrogradist. Kohalike asjade ajamisel oli ENTK mingisugune võim olemas, aga see oli esialgu piiratum kui Eesti Maanõukogul ja Eestimaa Nõukogul. Üle võtmata olid kohalikud omavalitsused ja kohalikud nõukogud. Pidigi enamlaste plaanide kohaselt käima nii, et valitakse uued
37 LANDESWEHRI SÕDA (5.06.1919-23.06.1919) 1919 Kevad - Kuramaal moodustati Landeswehr - baltisakslastest koosnev maakaitsevägi. Selle juht oli von der Goltz. 16.04.1919 - Landeswehri poolt kukutati Läti ajutise valitsuse juht Kuntis Ulmanis. Selle asemel tuli võimule Saksa sõbralik valitsus Läti kirjaniku A. Needra juhtimisel. 23.05.1919 - Landeswehr vallutas Riia. Sellega puhastasid nad Lõuna-Läti enamlastest. 6.06.1919 - Landeswehr vallutas Võnnu. 10.06.1919 - Võnnus algasid läbirääkimised Eesti ja Landeswehri vahel. 11.06.1919 - Pariisi rahukonverentsil, Inglaste ettepanekul keelati Saksasõjaväel (Landeswehril) igasugune edasi liikumine Eesti suunas. 21.06.1919 - Eesti väed asusid Landeswehri vastu pealetungile. Kuna Läti eksiil valitsus Kuntis Ulmanise juhtimisel palus Eesti abi, et Lätit Landeswehri käest vabastada. 22.06.1919 - Landeswehr sai Eesti sõjaväelt raskeid kaotusi
6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz
ka Eesti tagalas ja sõjaväe ridades. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang – 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga – veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil. Vaenlase tõrjumine maalt tõstis rahva silmis Eesti riigivõimu autoriteeti ning võimaldas edukalt korraldada täiendava mobilisatsiooni, ilma milleta poleks edasine sõdimine Punaarmee ülekaalukate jõududega olnud mõeldav. Maikuuks oli Eesti vägedes ligi 75 000 meest, aasta lõpus ligi 90 000
rahva meeleolud nõudsid tungivalt sõja lõpetamist. Rahu sõlmimist pooldasid ka valitsus ja Asutav Kogu. Balti riikide konverentsid: Üritati juba II Balti riikide konverentsil arutada rahu tingimusi, kuid bermondti avantüür ja Petrogradi operatsioon segasid vahele seetõttu alles III Balti riikide konverentsil hakati asja arutama- Esinesid lahkarvamused, ainult Eesti soovis sõlmida kohesest rahu. Läti soovis enne läbirääkimisi vabastada enamlastest ka Latgale alad; Leedu polnud rahust üldse huvitatud, sest neil polnud punaarmeega rinnet. Entente'i suhtmine: Briti valitsus jättis täielikult Eesti parlamendile rahusõlmimist, vahet pole, mis otsuse Eesti võtab ei rakendata Eesti vastu sanktsioone. Delegatsioonide koosseis: Esimeheks sai Jaan Poska (Teised liikmed: Kindral Jaan Soots). Nõukogude delegatsiooni esimeheks oli Leonid Krassin (Teede minister) teda abistas A. Joffe. Hiljem pealäbirääkijateks olid Nõukogude poolt A