Eesti Vabariik on kui sogasest veest püütud kala (0)

Eesti Vabariik on kui sogasest veest püütud kala

Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval.
28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala . Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu.
Enamlased , siin võimule pürgivad venelased -võõrliik meie tiigis -alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist. Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära sogase vee, olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Maanõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga Eesti Vabariigi loomise.
Sellega asi alles algas. Sai olla vaevalt üks päev iseseisvust kui sakslased okupeerisid Eesti ala. See ei meeldinud üldse nõukogude Venemaale, kes võttis ette kindla eesmärgi liita Eesti taas endaga, kehtestades enamliku režiimi. Punaarmee alustas novembri lõpus pealetungi Narvale. Sellega algas sõjategevus Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Kokkupõrge sai nimeks Eesti Vabadussõda.
Punaarmee ründas Eestit rasketes oludes. Valitsus ja sõjavägi olid algjärgus, olles jõudnud tegutseda vaid paar päeva. Puudust oli relvadest ja varustusest, toitlustusest, ka rahast. Eesti oli kui kalamaimuke, kes varsti on kellegi kõhus. Kuigi enamus rahvast ei tahtnud enamlaste võimu, ei usutud siiski oma riigi püsimisse, sest ega siis pisike verivärske Eesti ei suuda suurele Vene karule vastu seista. Eesti valitsus otsustas siiski astuda vabaduse eest sõtta, lootes saada välisabi. Algus ei olnud eestlaste jaoks edukas, sest enamlased kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni . Jaanuari alguses 1919 alustasid Eesti väed vastupealetungi Punaarmeele. Eesti territoorium vabastati enamlastest ligikaudu kolme nädalaga. Sõjategevus kanti väljapoole Eestit, vähendades enamlaste uue invasiooni ohtu.Vaenlase tõrjumine tõstis rahva silmis Eesti valitsuse mõjukust.
Enamlased otsustasid, et parem oleks Eestiga rahu sõlmida, muda üles keerutamine lõpetada. Augustis tegi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Eesti kõrgemad pead jõudsid otsusele, et rahu Venemaaga oli ainuke võimalus aidata kriisis kannatavat riiki. 2. veebruaril 1920 allkirjastati Tartu rahuleping , millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika riigipiirid . Sogane vesi oli selginenud, paljastades Eesti riigi.
Eestlane, kes on kogu oma teadliku eksiteerimisaja õppinud elama vähesega, ei oska ega võibolla tahagi püüda omariiklust kristallselgest allikast. Mudane oja oma soppide ja käändudega on poliitika ajamiseks kergem viis. Seal saab vaenlase eest peituda, nina välja pista siis kui selleks tarvidus on. Ka saab sealt järsku välja hüpates vaenlast ehmatada.
Väikest riiki on parim püüda sogasest veest, sest et ta ei pea kohe särama. Sära ja hiilgus meelitaks kohale röövkalu, kes võiksid ühe apsuga väikese riigimaimukese hävitada. Seepärast võib väita, et Eesti riik on kui sogasest veest püütud kala, sest me oleme läbi mudase vee vingerdanud oma tee valguse kätte.
Saale Jans
11.a