Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabadussõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti   Vabadussõda
1918-1920
Põhjused
•  Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli 
Vene impeeriumi endiste piiride 
taastamine
• Nõukogude Venemaa püüdlused 
levitada maailmarevolutsiooni ideid 
teistesse maadesse sh. Eestisse ja 
nõukogude võimu kehtestamine 
Eestis
• Eesti iseseisvuse kaitsmine 
punavägede eest
• Eesti Vabadussõda oli sõda, mida 
Eesti  rahvavägi  pidas Eesti 
iseseisvuse kaitseks ja 
kindlustamiseks 28. novembrist 
1918.a. – 3. jaanuarini 1920 
Nõukogude Venemaa vägede ja 
1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist 
ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa 
väekoondise vastu.
Sõja osapooled ja jõudude  vahekord
• Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest 
                                                                                      (1919.a. mais)
                                                          ülemjuhataja Johan Laidoner
• Soome vabatahtlikud – 4000 meest
• Vene valged – 50 000
• Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400
• Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest
     Jukums Vacietis
• Saksa  Landeswehr  – 20 000 meest
    Rüdiger von der  Goltz
                                    
Vabadussõja käik, olulisemad lahingud

28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – 
Vabadussõja algus

                                    Rünnak Narvale lõppes Narva 
langemisega Punaarmee kätte

28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing  Joala  küla põldudel - 
Joala lahing

29. nov. - Eesti bolševikest koosnev 
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja 
Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan  Anvelt .
        Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele 
suudeti saata  vähem kui 2000 meest)
       1918.a. detsembris  jätkus  Punaarmee kiire edasitung Eestis:  5. 
dets. Punaarmee vallutas  Vastseliina  ja Räpina; 14. dets. langes 
Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte,  17. dets. Valga, 21. dets. 
Punaväed lähenesid Tartule
      23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja  institutsioon . Vägede 
ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner
Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 
      31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks 
kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, 
Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
Eestlaste ebaedu põhjused
• Vastase  arvuline  ülekaal
• Relvastuse ja varustuse ebapiisavus
• Otstarbeka juhtimise puudumine 
• Madal võitlusmoraal
Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919

6. jaan. 1919 algas Eesti vägede  vastupealetung  Narva ja Paide 
suunal.

7. jaan. Eesti väed asusid üldpealetungile
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja 
Martin Ekströmi juhtimisel.

14. jaan.   - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu 
linna.
17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles 
osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti 
dessantpataljon (400 meest).

18. jaan. vabastati Narva

31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. 
Surmavalt sai  haavata   Julius   Kuperjanov .  
                
1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru.

16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja 
vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus.

22. veebr.  - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti 
vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid 
Läänerindel.

Märts  -  enamlased  vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti 
väed vallutasid Petseri tagasi ja  enamlased  taandusid  Pihkva  
suunas.

25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule 
tagajärjel põles Narvas maha Joaoru  linnaosa .

12. mai  - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva 
Põhjakorpuse esimene  pealetung  Petrogradile.
26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna

30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et 
Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud
Landeswehri sõda juuni 1919
• 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata 
jõe silla juures algas Landeswehri sõda. 
• Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der 
Goltz.
Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti 
vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 
Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse 
lõpetatuks. 
 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 
10. juuni – Sõlmiti  vaherahu  Landeswehriga. Algasid läbirääkimised 
liitlasvägede esindajate vahendusel.
 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid 
pealetungi  Lemsalu  lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu
 ja  Roopa  lahing. 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi 
Landesveerile.
•  23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse 
Võidupühana.
•  30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. 
• 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu.
Vabadussõja lõpp

17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene 
rahuläbirääkimised. 

28. september – algas  Loodearmee  teine pealetung Petrogradile, 
mida toetasid Eesti üksused.
 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka  operatsioon
29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja 
hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka 
operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt.
 18.–30. november – eestlased  pidasid  ägedaid kaitselahinguid 
Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 
5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude 
Venemaaga. 
dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas 
Narvat vallutada
30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat.
 31. detsember – sõlmiti vaherahu.

3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.

 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu.

Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000  inimelu , vastase 
kaotused ei ole teada
Eestlasi abistasid
• Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad)
• Rootsi ja Taani vabatahtlikud
• Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise  laevastik , kes 
tarnis relvi ja sõjavarustust
• USA andis humanitaarabi
• Soomusrongid  olid ehitatud kättesaadavatest  materjalidest  nagu tavalistest vagunitest 
ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite 
kahekordsed seinad, mis olid täidetud  liivaga . Relvastuseks olid  tavalised  jalaväe 
suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti 
soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan  Pitka .
• Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka 
• Vabatahtlikest  moodustatud väeosad:  Kuperjanovi  Partisanide  Pataljon , Kalevlaste Malev
Eesti Vabadussõja juhid
                                                                
Kindralleitnant Johan Laidoner            kindralmajor Jaan Soots                       kontadmiral  Johan 
Pitka
Eesti sõjavägede ülemjuhataja             Eesti sõjavägede ülemjuhataja           Eesti merejõudude juhataja
                                                                   staabiülem     
                                                                                                              
Leitnant Julius Kuperjanov                                                         kapten Anton Irv
Kuperjanovi partisanide                                                              soomusrongide divisjoni ülem
pataljoni ülem
Tartu rahu
• Tartu  rahuleping   sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus, 
millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venematunnustas Eesti 
Vabariigi iseseisvust.
  Eesti osapoolt  juhtis Eesti Ajutise Valitsuse välisminister Jaan  Poska , Nõukogude 
Venemaa poolt Adolf Joffe.
Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. 
• Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, 
mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.
                                                                   Tartu rahu tingimused
• Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks 
ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”.
 - määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline  riigipiirEesti sai  strateegilised  
julgeolekuvööndid Narva jõe 
paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene 
segaasustusega Setumaa 
ühendati  Eestiga .
-  Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai 
Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
 
•  igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda.
- Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad

Document Outline



  • Slide 1

  • Põhjused

  • Slide 3

  • Sõja osapooled ja jõudude vahekord

  • Vabadussõja käik, olulisemad lahingud

  • Slide 6

  • Eestlaste ebaedu põhjused

  • Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919

  • Slide 9

  • Landeswehri sõda juuni 1919

  • Vabadussõja lõpp

  • Eestlasi abistasid

  • Eesti Vabadussõja juhid

  • Tartu rahu


Vasakule Paremale
Eesti Vabadussõda #1 Eesti Vabadussõda #2 Eesti Vabadussõda #3 Eesti Vabadussõda #4 Eesti Vabadussõda #5 Eesti Vabadussõda #6 Eesti Vabadussõda #7 Eesti Vabadussõda #8 Eesti Vabadussõda #9 Eesti Vabadussõda #10 Eesti Vabadussõda #11 Eesti Vabadussõda #12 Eesti Vabadussõda #13 Eesti Vabadussõda #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadih Õppematerjali autor
Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine
Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis
Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
odp

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. ­ 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ­ ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud ­ 4000 meest · Vene valged ­ 50 000 ·

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vabadussõda referaat

eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest erinevalt paljudest teistest Venemaa aladel elanud väikerahvastest mõjutada Eestit vene kirjakeele ja kommete poolest ega muutnud ka eesti külasid ridaküladeks. Küll on aga eestlastel juba pikki aastasadu tulnud korduvalt olukordi, millal mõõga järele haarata, et kaitsta oma maad suure idanaabri sissetungide vastu. 1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev. Alates XII sajandist olid eestlaste põhivaenlasteks novgorodlased. Viimased tegid arvukaid sõjaretki nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestisse, põletades

Ajalugu
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november ­ Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918

Ajalugu
thumbnail
15
odt

Ajaloo õpimapp

.........................21 Kammkeraamika nõu Viru tänav XIX sajandi algul . Tartu linnast arheoloogilistel kaevamisel leitud unikaalne XIV sajandi esimesel poolel Veneetsias valmistatud klaaspeeker . Tallinna linnamüüri tornid . Narva piiramine VABADUSSÕDA Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu
thumbnail
42
pptx

Vabadussõda "Kuidas Eesti suutis võita suurt Venemaad"

Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued  I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk  Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased  Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused  Saksa okupatsioon  Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt  Eesti moodustab ajutise valitsuse  Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus  28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all.  Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud  Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast  Eestlased taganevad Sõja algus  Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud  27.nov

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun