Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärkamisaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks lõppes ärkamisaeg?
  • Millal avati taas Tartu Ülikool?
  • Milliseks kujunes ülikooli tase?
  • Millega läksid ajalukku?
  • Millised olid 1905 aasta revolutsiooni peamised põhjused?
  • Milline kasu tõusis eestlastele 1905 aasta revolutsioonist?
  • Mis tõestab et Eesti oli üks vene impeeriumi arenumaid piirkondi?
  • Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid?
  • Kui palju eestlasi võeti Vene sõjaväkke?
  • Mis kasu sellest tõusis hiljem?
  • Miks Vene keisririik kokku varises?
  • Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917 aasta sügisel?
  • Millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus?
  • Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis Saksa okupatsioonivõim?
  • Miks oli Eesti olukord sõja algul lootusetu?
  • Kuidas toodi sõja käiku murrang?
Miks lõppes ärkamisaeg ?
  • juhtide vahelised erimeelsused
  • suur lõhe kahe peamise suuna vahel
  • Jakobsoni surm jm sellised sündmused
  • Iga hea asi saab korda otsa
  • venestamise pealetung
    Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani.
    Põhjused:
  • eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad
  • rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud
  • rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt
    Kaasnenud ümberkorraldused:
  • Koolides mindi üle venekeelsele õppele
  • Õigeusu pealesurumine
  • Piirati omavalitsuste tegevusvabadust
  • vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel
  • ametnikud vene rahvusest
  • uus kohtusüsteem
  • uus linnaseadus
  • tsensuur- kirjasõna range kontroll
  • Eesti seltside jm sulgemine /ära keelamine
    Mis juhtus head:
  • EÜS ’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884
  • uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid
  • Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM
  • 3 rahvarohket laulupidu
  • hoogne majanduse areng
  • Postimees
  • Eesti noorte minek ülikoolidesse
    VENESTAMISEST ISESEISVUSENI
    1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid.
    1808. avati taas Tartu ülikool. Ülikooli tase oli kõrge. Enamik õppejõude, kes olid väga head, olid pärit välismaalt, enamasti Saksamaalt. Seal tegelesid teadusmaailmas tunnustatud inimesed ning sellest sai kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond, mis hiljem jagunes kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika - loodusteeaduskonnaks.
    2. Kas 19.sajandil oli lastel kooliskaimine kohustuslik? Too näteid.
    Jah. Alates 19.saj keskpaigast hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. Esiteks kehtestati see Pilistvere kihelkonnas, hiljem üle Eesti. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus.
    3.Millega läksid ajalukku?
  • Lilli Suburg- Avas mitmeid koole, “Perno postimehe” toimetaja, naisõiguslane.
  • Hugo Treffner - Asutas Hugo Treffneri gümnaasiumi
  • Eduard Ahrens- Kirikukeele uuendaja, avaldas eesti keele grammatika.
  • Kristjan Jaak Peterson- esimene Eesti luuletaja. Nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse omapära, pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.
  • Georg Wilhelm Struve- Määras teise tähe kauguse päikesesüsteemist, töötas Tartu observatooriumis.
  • Karl Ernst von Baer - Avastas imetajate munaraku, kahekroonise rahatähe peal
  • Nikolai Pirogov- võttis kasutusele jäiga kipsmähise, avastasid vitamiinide tähtsuse
  • Nikolai Lunin- vajalike toitainete teooria,avastasid vitamiinide tähtsuse
  • Amandus Adamson- üks eesti kunstile aluse panijaid,seotud riigivapi kujundusega, “Russalka” kuju tallinnas
  • Karl August Hermann- üks üldlaulupidude juhte, helilooja (“Kungla rahvas”), asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat.
  • Georg Lurich- üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast
    4.Millised olid 1905. aasta revolutsiooni peamised põhjused?
  • Verine pühapäev
  • Sügav majanduslik kriis
  • Vene-Jaapani sõda
    5.Milline kasu tõusis eestlastele 1905. aasta revolutsioonist?
    Loodi Eesti esimene eestlastest partei ERE (juht Jaan Tõnisson ), eestlased said kõva poliitilise kogemuse.
    6.Mis tõestab, et Eesti oli üks vene impeeriumi arenumaid piirkondi?
    Eesti oli kõige arenenum Vene impeeriumis, Kreenholmi manufaktuur, Pärnus oli tselluloosi vabrik Waldhof, erinevad sõjatehased, tööstustööliste ja ettevõtete arv kasvas, laevatehased Tallinnas
    7. Too näiteid Eesti kultuuri arengu kohta 20.sajandi algul.
  • ERM
  • Haridusseltsid, nt tekkis MHG
  • Majandusühistute tekkimine
  • “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone
  • Laulu- mänguseltside arenemine teatriseltsideks
    8. Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid? Too näiteid.
    Kohalikud saksalased olid reeturid,sest sõditi sakslastega. Sakslasi vallandati ametikohtadelt, osa küüditati Venemaale, osadelt võeti maad ära.
    Vene riigivõim oli saksavastane
    9. Kui palju eestlasi võeti Vene sõjaväkke? Mis kasu sellest tõusis hiljem?
    Umbes 100 000. Vabadussõda , Eesti vabariigi väljakuulutamine. Järgnevatel võitlustel (vabadussõda), olid olemas kogenud, haritud sõjaväelased/ohvitserid.
    10.Kirjelda igapäevaelu I maailmasõja ajal.
    Majanduskriis. Vaesus , enamik kaupu läks talongide peale, paljud kaubad asendati ligilähedaste toodetega (nt kohv asendus viljakohviga) Oskustöölised asendati talupoegadega. Sõda sundis kõike kokku tõmbama, mida aasta edasi, seda hullemaks asi läks, kuid näljahäda siiski polnud. Kaubandus oli keeruline ning kõik kaubateed olid kinni.
    Eesti iseseivumine
    1.Miks Vene keisririik kokku varises?
  • Venemaa sõjaline ja majanduslik kriis
  • Näljamarss (?) paisus kiiresti revolutsiooniks
  • Nikolai II loobus troonist
    2.Ümberkorraldused Eestis 1917. aastal.
    Tsaarivalitsus jättis viinamonopoli omava riigi ilma suurest osast sisssetulekutest. Eestimaa kubermangukomissaariks nimetati Tallinna linnapea Jaan Poska .
    3.Kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel?
  • võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee kätte + Maapäev
  • maa, pangad , tööstusettevõtted riigistati
  • piirati kodanike sõnavabadust
  • suleti ajalehti
  • arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke baltisakslasi
    4.Millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus ?
    Iseseisvus kuulutati välja 23. veebruar 1918 Pärnus ja päev hiljem Tallinnas. 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa pealetungi. Kui nad alustasid rünnakut Eestisse, moodustati Eesto Päästekommitee ning koostati manifest ja kuulutati Eesti iseseisvaks.
    5.Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis Saksa okupatsioonivõim?
  • omavalitsusasutustes võim baltisakslastele
  • Eesti seltsid ja erakonnad keelustati
  • Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali
  • ametlikuks keeleks saksa keel
  • mõisad tagastati endistele omanikele
    Vabadussõda
    1.Põhjused:
  • Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi endiseid piire
  • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest
  • Venemaa soovis Nõukogude võimu kehtestada
    2.Miks oli Eesti olukord sõja algul lootusetu?
  • vastaste ülekaal
  • laostunud maa
  • sõjaväel puudusid vajalikud vahendid (relvad, laskemoon)
  • mobilisatsioon rahvaväkke ebaõnnestus
  • madal võitlusmoraal
    3.Kuidas toodi sõja käiku murrang?
  • Johan Laidoner käskis alustada pealetungi
  • raudteel tegutsesid soomusrongid
  • suurenes sõdurite arv armees ja vabatahtlike väeosades
  • Laidoneri edukas vägede juhtimine
  • Eesti sai abi Inglismaalt, Soomest, Rootsist
    4.Landeswehri sõda
    1919.a suvel kuu ajane sõda Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega. Baltisakslastest koosnev väeüksus Balti Landeswehr. Olid enamlastest paremini varustatud ja kogenenumad ning osutasid visa vastupanu. Juuni lõpus Võnnu lähedal suutsid Eesti väed sakslased tagasi lüüa ja jõudsid Riiga . Saksa väeosad sunniti Lätist lahkuma , võimule seaduslik Läti Ajutine Valitsus.
    5.Tartu rahuleping
    02.02.1920. Eesti poolt oli läbirääkimiste juht JAAN POSKA
    Tingimused:
  • Mõlemad riigid tunnustasid teineteist
  • vahetati sõjavange
  • venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda
  • venemaa maksis 15.milj kuldrubla sõjakahjude katteks
  • paika pandi vene-eesti piir
  • Vasakule Paremale
    Ärkamisaeg #1 Ärkamisaeg #2 Ärkamisaeg #3 Ärkamisaeg #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mltoomemagi Õppematerjali autor
    Miks lõppes ärkamisaeg?
    juhtide vahelised erimeelsused
    suur lõhe kahe peamise suuna vahel
    Jakobsoni surm jm sellised sündmused
    Iga hea asi saab korda otsa
    venestamise pealetung

    Sarnased õppematerjalid

    Venestamine-Eesti iseseisvumine-vabadussõda
    3
    docx

    Venestamine, Eesti iseseisvumine, vabadussõda

    Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg ­ põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu Miina Härma Gümnaas

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine
    9
    doc

    Eesti iseseisvumine

    Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a rev

    Ajalugu
    PKHK Ajaloo konspekt
    24
    doc

    PKHK Ajaloo konspekt

    Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 saks

    Ajalugu
    Eesti ajalugu 18 sajandisti taasiseseisvumiseni
    12
    doc

    Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

    Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj

    Ajalugu
    Eesti teel iseseisvusele
    4
    doc

    Eesti teel iseseisvusele

    Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti

    Ajalugu
    Eesti teel iseseisvusele
    10
    doc

    Eesti teel iseseisvusele

    EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Te

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine ja vabadussõda
    7
    doc

    Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

    Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised ol

    Ajalugu
    Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
    5
    docx

    Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

    Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun