Eesti iseseisvumine (0)

Eesti iseseisvumine
I Iseseisvumise eeldused
A) kultuurilised:
1) kirjakeele ühtlustamine
2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik
3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara
kogumine) korraldamine
5) aktiivne seltsitegevus
B) majanduslikud:
1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam
arenenud Venemaa piirkonnaks
3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased,
väikekaupmehed, töölised)
C) poliitilised:
1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele
2) hakati looma parteisid e erakondi
3) kerkisid esile eestlastest poliitikud
4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks
vajalikke kogemusi
5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis
andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30)
I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus
ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis.
Sõja mõju Eestile:
1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju
vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised
2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei
moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks.
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas.
3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi
4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite
tootmine
5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem
6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret
Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54)
Iseseisvumise etapid
1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus
2) Enamlased võimul
3) Iseseisvuse väljakuulutamine
4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920
I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917
Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon , mille tulemusel tsaar Nikolai II
loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia . Eesti sai
selle esimesena 30. märtsil.
1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine
Tallinna linnapea ) Jaan Poska
2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel
3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62
saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus , kellele kuulus nüüdsest
täidesaatev võim
4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes
5) hakati looma rahvusväeosasid
6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele
7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja
Muhu
II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918
Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolševikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu.
Poliitilised olud:
1) Vene bolševikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril
(Viktor Kingissep, Ivan Rabtšinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks
2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee ( Anvelt ),
kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim)
3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni.
Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva
Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali.
4) valiti Asutav Kogu, kuid enamlased saatsid ka selle laiali.
5) osa baltisakslasi otsis tuge ja abi Saksamaalt
Enamlaste tegevus:

• kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära
  
• tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati
  
• maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune
  
• kirik lahutati riigist ja kool kirikust , mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad
  

• enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa
  

poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed
suleti

• Eestit nähti Venemaa osana
  

1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli
sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist
III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918
Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse
väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K.
Päts, Konstantin Konik ) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuuluati Eestimaa
Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus “Endlas”.
24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus
eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna.
IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918
1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte
2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur
3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha
J.Vilms)
4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse
kasv
5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides
6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik -
Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes
revolutsioon ja kava ei saanudki teostada
VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920
I Poliitiline eelugu.
Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda
Saksamaale.
II Vabadussõja algus.
Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed
löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal
kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt.
Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte
sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti
edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist).
Eestlaste ebaedu põhjused:
1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis
2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti
3) vastase arvuline ülekaal
4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide
Kordineerimine
III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja
veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile
31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste
vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma
reservid Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja
Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused:
1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid , Kuperjanovi partisanid)
2) soomusrongide efektiivne kasutamine
3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest > valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu
5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud
6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt)
Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva . Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest.
IV Landeswehri sõda
Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz . Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes.
Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana.
V Tartu rahu
Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse
tungida, kuid rünnakud löödi tagasi.
Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad:
1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks
2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad
3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla
4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale
5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega
6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad
Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata .
Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus. Päästekomiteesse kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Iseseisvusmanifesti koostas Juhan Kukk. Ette luges Hugo Kuusner. Esimest korda loeti manifest ette Pärnus “Endla” teatri rõdult 23. veebr. 1918, 24.02. Tallinnas
24.veebruar 1918- Kuulutati välja EESTI VABARIIK. Moodustati Ajutine Valitsus, eesotsas K. Päts. 25.02. saabusid Tallinna Saksa väed- algas Saksa okupatsioon, mis kestis nov. 1918(baltisakslaste eesmärk: luua Balti hertsogiriik). Saksamaa sai läänerindel lüüa ja alistus 11. nov. 1918, sõlmiti Compiegne `i vaherahu
Vabadussõda- 28. nov. 1918 tungisid Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega Eestisse ja vallutasid Narva- algas Vabadussõda. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, eesotsas Jaan Anvelt .Esialgu saavutas Punaarmee suurt edu ( Eesti sõjavägi alles loomisel)
Murrang sõjas- Murrangu põhjused: sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner, kelle juhtimisel loodi sõjaväe juhtimise struktuur, soov kaitsta oma riiki, raudteede efektiivne kasutamine- soomusrongid, välisabi- Briti laevastik( ülemvõim merel), Soome vabatahtlikud. Loodi: Kuperjanovi partisanide pataljon , Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste malev, Skautpataljon. Murrang toimus 1919.a. 31.jaanuaril Valga lähedal Paju lahingus. J. Kuperjanov sai haavata ja suri Tartu haiglas 2. veebr.
Landeswehri sõda- Landeswehr - baltisakslastest ja Saksa vabatahtlikest moodustatud väeosa( Rauddiviis, juht Rüdiger von Goltz). 16.04 kukutasid baltisakslased Lätis Karlis Ulmanise rahvusliku valitsuse ( EESMÄRK: muuta Läti Saksamaast sõltuvaks riigiks).Läti palus abi Eestilt. Eestis loodi Põhja- Läti brigaad (u 10 000 meest). 5. juunil algas Eesti vägede ja Landeswehri vahel sõjategevus. Otsustav lahing toimus 23. juunil 1919- VÕNNU LAHING( Cesise linn) 23. JUUNI- VÕIDUPÜHA . Üle 300 hukkus, haavata sai u 1100
VIIMASED HEITLUSED- 1919.a. detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160 000 mehelise armee, suurema osa Narva alla. Suurtükitules hävis suur osa Narva linnast, samuti ümberkaudsed külad. Kriitiline moment oli 17. dets., kui Punaarmee murdis Eesti rindest läbi Vääska juures. Eesti vägede vastulöögiga paisati vene vägi Narva jõe taha. 3. jaanuaril 1920.a. kell 10.30 vaikisid relvad Eesti- Vene rindel. VABADUSSÕDA OLI LÕPPENUD. Hukkus 3600 Eesti rindevõitlejat, haavata sai 14 000, neist invaliidiks 2600
Tartu rahu 2.veebruar 1920- Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus. “igavesest ajast kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta” . NV maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla( 11,6 tonni kulda) . Eesti sai Petserimaa ja Narva tagused alad. Venemaal viibinud eestlased said õiguse kodumaale naasta. Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega. Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad
Kornik
Vilus
Päts
9. jaan 1905 Peterburis „ Verine Pühapäev”, toimus elanike rahvusmeelne demonstratsioon. Sõjavägi avas tule.
16.okt 1905 „Veresaun” Eestis. Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist.
17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament (riigi tuuma), võtavastu põhiseadus.
Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp . Loodi esimesed erakonnad . „Eesti rahvameelne erakond”. ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks . Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. –2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et koosolekute nõudmised levisid üle Eesti ja nad kiideti heaks. Kohalikud Omavalitused.