aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele. Sõna saab väljendada vaid selliseid kujutlusi või mõisteid, mille omandamiseks laps on võimeline. Lapse sõnakasutus laieneb märgatavalt, kui ta ta hakkab rakendama sõna muutevorme, kasutab ülekantud tähendusi ning liidab ja tuleb sõnu. Lapse sõnatähendus sõltub tema rühmitamisoskusest-sellest, millised ja kui teadlikud on sõnatähenduse aluseks olevad kujutlused ja hiljem mõisted. Mis on baassõnavara? Baassõnavara on esmane sõnavara, mis omandatakse. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Millised on kolm sõnadevaheliste semantiliste seoste liiki? Milleks on vaja õpetajal neid seoseid teada? Paradigmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et mõista, miks õpilased üht või teist sõna
- spontaanset kõnet, sh suhtluses esinevat ja teadlikku keelega tegelemist (nt metakeelelised toimingud/operatsioonid ning muuteoperatsioonid nt teksti kohandamisel) - loomulikku kõne arengut ja keele õppimist formaalses keskkonnas - häälimist kui suuliselt esitatud sõna sujuvat häälikute kaupa ütlemist ja veerimist kui kirjutatud sõna lugemist tähtede haaval - sõna ja seda, mida see sõna tähistab (nt pole õige öelda, et baassõnavara sõnad on ise meeleorganitega tajutavad (seda on kõik kuuldud ja loetud sõnad), vaid baassõnavarasse kuuluvad need sõnad, mis väljendavad/tähistavad midagi, mida laps on meeleorganitega tajunud. NB! Kolmas eluaasta algab siis, kui laps saab 2-aastaseks. Seega pole baassõnavara välja kujunenud kolmandaks eluaastaks, vaid kolme aasta vanuseks ehk 4.eluaastaks! Kui teie olete nt 22-aastane, siis teil käib/jookseb juba 23.eluaasta! MÕISTED(eripedagoogidele):
töötlemine ja säilitamine II Pertseptiivne tasand: sõna, lause (fraas), tekst (ütlus) Keelevahendite äratundmine Keelevahendite tähenduse mõistmine Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus Sõnavara/sõnatähenduse areng Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused Baassõnadest konkreetsemad ja üldisemad leksikaalsed üksused → konkreetsete ja üldistatud rühmade moodustamine → mentaalsed rühmad → rühmade seosed Sõnatähenduse areng Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja
sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid • Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne. võib laps mõista valesti. • Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti • Suudab manipuleerida ukselingi, kruvide ja kui esimesel poolaastal sest põhirõhk on grammatika purgi kaanega - aktiivsem käe ja randme omandamisel. kasutamine. • Edasi areneb baassõnavara. • Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu: suur– väike, kasutada ruumisuhete tähistamiseks kaassõnu: all, peal, sees, taga. 2 25.02.2018 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng
Suktsesiivse kakskeelsusega lapsed satuvad tihti just eripedagoogide juurde. Teist keelt hakatakse omandama siis kas lasteaias või alles algklassides. Parim aeg last panna õppima teist keelt oleks 3 aastane. Selleks ajaks on kujunenud mõtlemise ja kõne seosed ( 2 aastaselt) ja sellel ajal teise keele lisandumine võib viia lapse vaikima. Laps tahab saada enne sõnu ja kogeda uut keelt kui proovib seda kasutada. Kolme aastasel on olemas esimeses keeles baassõnavara ja sõnamallid. Siis teine keel ei mõjuta ka lapse vaimset arengut. Laps ei võõrasta teisi ja leiab kergemini kontakti. Esimese keele areng ei saa samuti siis kannatada. Etapiti on esimene etapp siis lapsel vaikiv periood – ta ei saa algul midagi aru ja umbes 6 kuud on tal vaja jälgida, kuulda ja omastada. Muidugi oleneb lapsest, mõnel on see aeg lühem. Last tuleks toetada tema emakeeles, et ta ei satuks võõras olukorras paanikasse ja saaks turvatunde
tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). Areneb sõnade kasutamine muutevormides. 3-aastased 3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel
häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus. 2. Maimikuiga 2-3 aastaselt baassõnavara Kõigile kooliedukousele annakse alus varajases eas. 5. Sümboolne funktsioon 6. Sotsiaalne kontekst. Oluline luua rikas kõnekeskkond. 1) kõne seos sotsiaalse kontekstiga: lapse tegevus Kui kõne on seotud kontekstis, vanemad peavad interpreteerima. Nt. kui laps ütles pall, küsib vanem: "Kas sa tahad palli?", "Kas sa tahad, et ma seda veeretan?" jne. Lastele tuleb osta mänguasju, et tateeks midagi, et areneks sõnavara, et oleks
kandiline, magus ei sobi. Sobitamine: kõneloomes süntaktilise üksuse simultaanne äratundmine(kõne tajumisel) 3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema
levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid, mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk substituute jagatakse üldlevinuteks ja indivduaalseteks(laamat pro raamat). Millised etapid läbib laps sõnatähenduse omandamisel? ·Üldistuse nullaste: sõna tähistab ühte konkreetset eset; ka pärisnimed. ·Esimene üldistusaste: sõna tähistab sarnaste esemete rühma. Baassõnavara (G.Lakoff). ·Teine üldistusaste: sõna tähistab mitmeid esemete, tegevuste rühmi, millel on ühine nimetus. Toimub ka rühmade konkretiseerumine ning terviku ja selle osade eristamine. ·Kolmas üldistusaste: teise astme kujutluste ja sõnade ühendamine veelgi üldisemateks rühmadeks. ·Neljas üldistusaste: sõnavara kajastab teaduslikke mõisteid. Sõnatähenduse kujunemiseks peab lapsel tekkima seos kuuldud sõna ning nende reaalselt esinevate esemete, tunnuste, tegevuste jne
2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ERIALANE TERMINOLOOGIA. Autoremondiettevõtted. Erinevate automarkide tehnilised andmed. Autoosad. Tööriistad ja seadmed.. 3.2. REMONDIJUHENDID. Mehaanik. Elektrik. Maaler. Plekksepp. 3.3. ASJAAJAMINE. Telefonivestlused. Kirjalik suhtlemine. Presentatsioonid. Müügialane sõnavara. 4. Õpitulemused Õpilane teab: · erialast võõrkeelset terminoloogiat, oskab: · vestelda erialaselt baassõnavara piires; · koostada ametlikke kirju · tutvustada võõrkeeles oma ettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid; · leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest; · kasutada võõrkeelset remondijuhist 5. Hindamine Teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul arvestusega (suuline vestlus ja kirjalik test). KESKKONNAOHUTUS KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA
rühmitamisoskusest, sellest, missugused ja kui teadlikud on sõnatähenduse aluseks olevad kujutlused ja hiljem ka mõisted. Seoses laste rühmitamisoskuse arenguga tasub viidata ka prototüüpide teooriale (autor E. Rosch). Nimelt ilmneb rühmitamisel, et rühma mingil liikmel on olulisem staatus kui teisel. Näiteks kuldnokka ja varblast peetakse enam linnuks kui kana või jaanalindu. Selline eelistus ilmneb sagedamini lastel, seega avaldavad prototüübid mõju ka sõnatähenduse arengule. Baassõnavara moodustab keele sõnavara aluse, siia kuuluvad suhteliselt lühikesed neutraalsed sõnad, mis sobivad kasutada paljudes kontekstides. Need sõnad omandab laps esimesena, neid kasutatakse teistest sagedamini ning suhteliselt neutraalsetes tekstides. Baassõnavara hulka kuuluvad näiteks: lind, koer, tool, käib, jookseb, sööb, joob; lühike, pikk, pehme jne. Sõnaloomeoskuste kujunemine. Sõnavara, mille aju omandab, koosneb morfeemide süsteemist (mittetäielikest sõnadest).
märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest. Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete tegemist). Emakeeles õpitav realiseeritakse seejärel teistes ainetes, k.a. tööõpetuses. Ka teisel kooliastmel on õpitegevuses esikohal praktiline harjutamine, mille ülesandeks on teadmiste-oskuste omandamine ja kinnistamine. Suureneb aga harjutamise iseseisvus: kasutusel on üldistatud korraldused, kirjalikud instruktsioonid, väheneb üleklassitöö maht
annaabi.ee 
