· argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees Oodid (,,Sõprus"), pastoraalid (,,Ott ning Peedo"), eleegiad Rahvusliku ilukirjanduse aluse looja FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN (17981850)
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
käituksid. Kuidas muudavad diskursust need sõnad. Inimkapital, inimressurss, inimvare- need on tähendusnihked, nende sõnade tähendus on sama. Elukvaliteet, kvaliteetaeg lapsega, lastesse investeerimine, konkurentsivõimelist haridust andma- need on võtmesõnad, mis peegeldavad ühiskonna suundumisi ja eesmärke. Tööjõuturule sisenemine- on euferism, mis on pehmendav väljend. Konkurentsivõimelist haridust andma, haridusteenust pakkuma- need on uudissõnad. 3 artiklit, kus meedia loomulikustab uudset rollilahendust. 1. https://elu24.postimees.ee/6457205/kerli-koiv-varskes-raamatus-purunesin- tukkideks-kui-mees-keda-sugavalt-armastasin-mu-julmalt-maha-jattis Kerli reklaamib uudises oma raamatut. Sisus on pöördutud naiste poole, kellel on mehe tõttu elus raske. Pilt on sünge, aga samas sisukas. 2. https://elu24.postimees.ee/6457685/sunged-pildid-ja-video-aerofotod- naitavad-mis-jai-vaikelinnast-paradise-jargi-parast-tuleporgut
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru) Rootsi laenud - 19. Dialektismid – murdesõnad Käätse- püksid Kartsas – redel Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge EI TULE ROHKEM MEELDE, LISA JUURDE :)
vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne. Ilukirjas on illustreeritud ka käsikirjad, uudissõnad ja teised vähemtähtsad kunstiesemed nagu näiteks veekannud ja viirukihoidjad. Vaibakunst Ükski islami kunstipärane mõiste pole kogunud mujal maailmas rohkem tähelepanu, kui vaibakunst. See on igapäevases elus esindatud vägagi mitmetes eluvaldkondades. Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon
Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mosee kantselite külgi jne. Ilukirjas on illustreeritud ka käsikirjad, uudissõnad ja teised vähemtähtsad kunstiesemed nagu näiteks veekannud ja viirukihoidjad.Vaibakunst Ükski islami kunstipärane mõiste pole kogunud mujal maailmas rohkem tähelepanu, kui vaibakunst. See on igapäevases elus esindatud vägagi mitmetes eluvaldkondades. Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon
Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist tihtipeale ei saa. Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse. Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet avaldama, guugeldama – Google’ist otsima; uue tähendusega sõna nagu näiteks pooletoobiline – poolearuline. Suure osa keeleküsimustest moodustuvad ka sõnamoodustis küsimused. Selgitati mõistet, mis on sõnamoodustis ja mida inimesed küsivad ja mida keelenõuandja liigitab sõnamoodustiseks. Näitena toodi välja tuletamine, kui pannakse nt nimisõnale
sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia
slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia
Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8) Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis. Meile omane ja loogilisena tunduv släng kinnistub keeles ja on ajapikku saanud traditsioonilise sõnavara osaks palju suurema kiirusega kui meie leksikoni lisatavad uudissõnad. (9) 4. SLÄNGI POPULAARSUS TARTU KIVILINNA 10.B KLASSIS Küsitlus jaotati laiali 26-le õpilasele, millest tagasi saadi 21. Uurimusest selgus, et slängi kasutatavus Tartu Kivilinna Gümaaniumi 10.b klassi õpilaste hulgas on suhteliselt suur. Nimelt leidis 13 õpilast, et nad kasutavad slängi tihti ja kolm õpilast harva. Järelejäänud viis õpilast märgistasid vastuse, millega üritatakse slängi kasutatavust oma kõnes
tuumsõnavarasse. Need on nn moesõnad, mida teatud ajal mingis sotsiaalses grupis või ka kogu keeleühiskonnas väga palju kasutatakse, kuid pärast ekspressiivsuse kadu asendatakse need uute moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-, super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks
kokku puutunud; värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu. Kujuneb 2-astmeline sõna tähenduse üldistus: kasutusele tulevad üldnimetused, mille aluseks on rühmade ühendamine (koerad+kassid+hiired= loomad). Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele
· Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse. · ,,Marahwa Näddala-Leht" (18211823, 1825) talupoja entsüklopeedia. Väldib poliitilisi küsimusi.
kodumaa. /---/ Tõnu kaitseb oma isamaad" (Käis, 1944: 38). Seevastu 1945. ja 1946. aasta väljaannetes samades tekstides sõna ,,isamaa" enam ei esine ilmselt peeti seda liiga patriootiliseks, võib-olla isegi natsionalistlikuks ajal, mil Eestist oli saanud Nõukogude Liidu ,,lahutamatu osa" (vt ka Kalmus, 2000).) Kas esineb uusi sõnu, uudissõnu? Ning kui, siis missugune kultuuriline või ideoloogiline tähtsus neil on? Uudissõnad annavad tunnistust ühiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks võtta, nende tähendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. (Nt: Näiteks kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena mõjuv, varasemalt ainsa kõnealust protsessi tähistava mõistena käibinud võõrsõnaline
Paraku ei jõua kõik asjatundjate soovitused kasutajani. näiteks Õs 2006 esitab looksulgudes ja väikses kirjas, st väga ebasoovitavana briifing ’infotund, teabetund’. Postimehe lisalehes turundustrendid 2009 (15. XII 2008) kasutatakse mugandit ja selgitatakse, et „briif ehk brief ehk briefing on sõjaväeline terminoloogia. briifimine on kurssiviimine“. Pole parata, nii tihe reklaam mõjub looksulgudest tõhusamalt. ajakirjanduses korduvad uudissõnad jõuavad üldkeelde ja sealt sõnaraamatusse. Sõnavara täiendamise viisidest rääkides tavatsetakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine), morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele tulnud sõnavaras need moodused põimuvad: uusi laensõnu kasutatakse tuletusalusena, ka struktuurivõõraid laensõnu ja
Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja s õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist). Sõnavaraõpetus Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad). Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine.
käsitletud omandiõiguse eseme tähenduses. Asi võib olla kellegi omandis, ülekeele kohasel aga kellegi omanduses. Vastus on lihtne kiire oli. Tekst muutubki ebatäpseks. Mingi pidepunkt on siiski olemas Nõrgad on väljendid siis, kui me ei tea üleüldse tähendusulatust. Nt ametkond, kaasama, elatis, kasum, esildis, keskkond, lõim, toimik, tõend, tõkend. Me saame aru, milline on nende sõnade tähendusulatus (1934 õiguse sõnaraamatust, siis olid need uudissõnad ja tähendusulatus oli teada väga kitsale ringile sõnaraamatu koostajatele). Tänapäeval on need leidnud tee juba üldkeelde. Õiguskeele areng vajab nii institutsionaalseid kui ka sisulisi lahendusi. Ka toona oli üle võimalik oskussõnu ülevõtta võõrkeeltest. Valiku teine ja raskem tee oli see, et valiti omakeelsete sõnade seast, aga seda tööd tehti, kuigi aega läks 14 aastat. Keele hind on seaduse hind.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
