Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................
Seda tehakse enamasti vanuses 2- 5 elukuud. Hiljem muutub koogamine juba lalinaks. Lalin ja koogamine arendavad lapse nn kõneaparaati ning on ettevalmistus häälikute ja sõnade hääldamiseks. Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed
7. eluaasta- Võõrsõnade hääldamine (krokodill, rabarber). Diktsioon: vanasõnad, liisusalmid. Teistest pikema hääliku eristamine sõnas. 8. eluaasta- Hääldab kõiki emakeele häälikuid. Sõnad, laused kõlavad arusaadavalt, selgelt. Häälikuanalüüsioskus. Hääliku ja tähe ühendamine. Häälikute arv, olemasolu, asukoht ja järjekord sõnas. 23. Mis on häälimine? (hääldamine) Häälimine on iga hääliku venitatud hääldamine (nii et iga häälik kõlaks ülipikana, oleks nagu omaette silp). Sõnade häälimine annab võimaluse tajuda, et sõna koostisesse kuuluvad just need häälikud ja nad on just sellises järjekorras. Kõiki häälikuid tuleks hääldada sõnas sujuvalt, et häälikute vahel poleks pause- hääl ei katke! 24. Õppimine kahes tähenduses. Üöekandmisvõime. Õppimine koolieelses eas Õppimine laiemas tähenduses haarab tegevust, mille tulemuseks on uute keerukamate seoste loomine, uue kvaliteedi tekkimine
On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste
Last tuleb julgustada kõnelema, ennast sõnaliselt väljendama; Iga toimingut lapsega saatku täiskasvanu kõne, olgu see riietumine, magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada; Seletused lapsele olgu selged ja täpsed, sest pikast jutust ei oska laps olulist eraldada ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng. 5 3. Süsteemid, mida kasutada. Kõnelema õpib laps põhiliselt igapäevastes tegevustes- olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest. Ta tunneb hääliku ja tähe vastavust, tunneb tähti. Ühe sõna hääldamist kuulates on aga mõnikord raske ostustada, kas tuleb valida ühe- või kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid selles
lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustad
narratiivsete oskuste arendamisele. Laste oskus sidusalt ja loogilises järjestuses oma mõtteid väljendada võib vähendada võimalikke raskusi koolis. (tsit, Fey, Catts jt, 2004). Tekstiloomeoskuse õpetamine 12 II. Uuritava arengulugu ja kõneuuringu tulemused 2.1. Arengulugu Vajalikku informatsiooni lapse varasema arengu kohta kogusin dokumentatsiooni alusel (Tallinna Lastehaiglas läbiviidud uuringu tulemuste ja lasteaia logopeedi väljavõtted). Lapse sünnieelne areng oli mõjutatud mitmetest rasedusaegsetest komplikatsioonidest. Lapse sünnihinne oli 9,9. Lapse motoorne areng 1.eluaastal oli eakohane - laps hakkas pead hoidma 3 kuu vanuses, roomama 6-kuuselt, istuma 10-kuuselt, kõndima 11-kuuselt. Lapse kuulmise ja nägemise seisund oli hea. Esimesel eluaastal oli lapse psühhomotoorne areng eakohane. Laura tundis huvi ümbritseva vastu, manipuleeris sihipäraselt esemetega. Teisel eluaastal ilmnesid
Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt
Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6. 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema. 3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng 2-aastased uurivad kõiki võimalusi ühest kohast teise rändamiseks, sealhulgas rullimine, roomamine, kõndimine, jooksmine, hüppamine ja ronimine. Nad suudavad samuti lüüa väikest palli edasi, veerevat palli püüda ja palli visata. 2-aastastele meeldivad näpumängud (nt ämblikumäng), litsuda ja pigistada savi, häält tegevaid instrumente raputada ja paberile kritseldada. Nad suudavad keerata/tõmmata ukselinki, purgikaant keerata ja nad on parandanud enda võimeid söögiriistu kasutada. · Rullib, roomab, hüppab, kõnnib, jookseb ja ronib.Suudab roomata läbi tunnelite, minna madalate takistuste üle ja alt läbi, turnib madalatel astmetel. · Meeldib liikuda jalgade ja käte peal, jäljendades mingit looma.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
Materialiseeritud vahendid on reaalsete objektide asendajad (skeemid, sümbolid, sh. noobid). Näitena võib tuua lauseskeemi või sõnaskeemi koostamise. Pertseptiivse vormi korral töötab õpilane silmadega ja fikseerib tulemuse verbaalselt. Nii toimingu materialiseeritud kui ka pertseptiivse sooritamisega peab aga kaasnema verbaliseerimine, vastasel juhul täisväärtuslik vaimne toiming hiljem ei kujune. Näiteks noobi paigutamisel skeemile on vaja nimetada sünkroonselt häälik. Õppeülesande sooritamise etapid: hoolimata sellest, kas toiming sooritatakse materialiseeritult, verbaliseeritult või vaimselt, koosneb see omakorda kolmest etapist: orienteeriv-planeeriv, täidesaatev, kontrolliv (enesekontroll). Psühholoogiliselt on kõige olulisem esimene etapp: ülesandest arusaamine, vajaliku operatsiooni valik ja järjestamine (mida ja kuidas teha). Edukus sõltub kõne mõistmisest,
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui
(afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur
ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja
Kõne areng · Kõne arendamise keskne ülesanne on kõnefunktsioonide kujundamine-arendada kommunikatiivset,tunnetuslikku ja reguleerivat funktsiooni. · Kõne arendamine saab toimuda ainult laste tajude, tajukujutluste ja praktilise tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemid
jätkab nimisõnade tutvustamist, kuid nüüd on need lapsele tuttavad ümbruskonnaga seotud esemed. "Kodu" sõnad on väiksemad kui "enda" kohta käivad sõnad. (Doman 1992:154) "Kodu" sõnavara koosneb last ümbritsevate esemete nimetustes. Neid sõnu tuleks õpetada sellise tempoga, et päeva kohta tuleks ligikaudu üks uus sõna. (samas:154) "Kodu" sõnavara jaguneb mitmeks alarühmaks: 11 A. Perekond ema, isa, õde, vend, koer, kass, kala, lind, laps. See nimestik võib olla lühem või pikem, et peegeldada lapse enda perekonda. Kui lapsel ei ole venda või kala ei tuleks neid sõnu tutvustada. Erladi kaardikesele tuleks kirjutada iga perekonnaliikme pärisnimi, samuti lapse enda nimi. Sõnu õpetatakse nagu varemgi, kuid iga sõna õpetamise ajal näidatakse nimetatud isikut või looma. Iga õpetuse eel tuleks korrata/kontrollida kuni viit sõna, et laps ei peaks kontrollimist tüütuks. (Doman 1992:156) B
............................................................................................. 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES .......................................................................................
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed laliseva
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises
Sellise mängu arenguks on tähtis sümboolsete ja asendatavate tegevuste tekkimine. Näiteks, kui nukku pannakse puulatile voodi asemel see on asendamine. Kui laps pöörab nukku peaga allapoole, raputab seda ja ütleb, et puistab soola soolatossist need on veel keerulisemad asenduslikud tegevused. Sellel ajaperioodil ilmuvad esimesed katsed pöörata kujutustegevusele paberi peal joonistamise vormis. Esialgul lapsed joonistavad kritseldised, millised võivad tähendada mis tahes: kass, koer või inimene, igaüks lapsele tuttav objekt. Kolmandal eluaastal lapse joonistused leiavad juba rohkem sarnasust kujundava objektiga. 7 Teisel eluaastal taastab laps täiskasvanu tegevuseid esemetega, temal ilmuvad ainelised mängud jäljendamised. Need kujutavad endast esimesed sammud täiskasvanute normide ja vormide omastamisele, aga pärast kindlate isiklikute omaduste kujundamisele lapsel. Hiljem ilmub süzee-rollimäng
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
"Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu..................................................................
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt
II loengu kokkuvõte Mitmekeelseteks võib lugeda ka neid lapsi kes omandavad murret või dialekti . Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus (
viiakse kokku sõna ja asi, vaid kujunevad teadmised koerast!! GP on seotud ka tänapäevaarusaam, et mõtlemises kasutame ka kujutlusi ja opereerime nendega. (kaemuslik = kujundiline) Verbaalne teave ja kujundiline teave töömälu rõhutab mõlemaid. Et töömalus on need mõlemad olemas, samas, teglt need lõimuvad ja moodustavad ühe terviku. Nt kui küsitakse, kes on pildil? Siis tuleks alustada tervikust, et see on pilt suusatamisest; kass ajab koera taga jne. Siis tekib paremini see tervik! Vene relfektroorne psühholoogia Rõhtutati, et kui mingit tegevust kutsutakse esile mingi välise stiimuliga, peab see situatsioon peegelduma meie ajus. Sellest peegeldusest lähtuvalt toimub reakstioon. Nt kui laps tõstab häält, siis ka õps vahel tõstab hält, seega nagu laps reguleerib seda asja. 1) esmased signaalid ; Kus otseselt tajume maailma meeltega /või keha
Ta on üha rohkem huvitatud vestlusest. Suurenev sõnavara ja keerukam lauseehitus võimaldab lapsel vestluses osaledes end ka keerukamalt väljendada. Nõuandeid · Palu lapsel asju nimetada. Osuta mõnele esemele, mida ta teab. ning küsi, kuidas seda nimetatakse. Laienda mängu järkjärgult objektidele, mida ta sinu kuuldes varem nimetanud ei ole - kui ta kõhkleb, ütle otsitav sõna talle ette. · Reageeri lapse jutule. Kui sa aasta ja üheksa kuu vanuse maimiku jutust ka täielikult aru ei saa. reageeri ikkagi positiivselt näiteks naeratuse või noogutusega. Ta vajab julgustavat tagasisidet. · Arvesta, et laps võib seltskonnas endasse tõmbuda. Vaatamata loomulikule tähelepanu vajadusele võib laps terve nägudemerega vastamisi olles äkki rääkimisjulguse kaotada. Kui ta jälle sinuga kahekesi on. suhtleb ta taas. · Mängige nukkudega. Õpeta maimikule, kuidas nukuga mängida. Ütle näiteks: "Pane nukk sinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
