vastanduvaid tendentse nim. modernistlikeks. Futurism tekkis 20. saj. algul Itaalias,selle kujunemist mõjutas ühe saksa filosoofi üliinimese teooria.Futurism kui tuelviku kunst eitas traditsioonilist kultuuri,kirjandust ja keelekasutust,laadilt olid futurism agressiivne ja ründav,poliitiliselt äärmuslik.Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaamimist.Nad eksperimenteerisid sõna ja vormiga,nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili:taotlesid erakordset sõnakasutust,tõid luulesse tänavakeele,ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke,väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil,vältides omadus-ja määrsõnu.Esindaja nt. V. Majakovski. Kubism tekkis 20. saj. algul prantuses maalikunstis, hiljem arenes ka kirjandues, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks.Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada,vaid kujutasid seda nii,nagu see on üles ehitatud. Ekspressionismi mõiste tuli kasutusele 19. saj. keskpaiku kujutavas
Lisaks peitub üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud. Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist. Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist. Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse ebavajalikke välissõnu või ,,sõnavärdjaid", mis jäävad käibele. Kui mingisugused sõnad on pidevalt käibel, pole filoloogidel muud võimalust, kui need ametlikuks teha. Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole.
Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik
Lõpp oli teosel üsna etteaimatav, kuigi tihti on raamatud õnneliku lõpuga, siis elulisematel raamatutel on siiski kombeks lõppeda mitte tingimata kurvalt, kuid ilma peategelase õnnejoovastuseta. 9. Autori jutt oli ladus ning mõistetav, kohati oli kerge samastuda ning tegelastes tunda ära tuttavaid inimesi. Kohati oli sõnavara üsna ropp, kuid minu jaoks aitas see luua parema pildi olukordadest ning mõjus paremini kui mitmed ilustatud tekstid. Teades praeguste noorte sõnakasutust, oli Henno raamat selles osas väga tõetruu. 10. Minule meeldis raamat väga ning soovitaksin kindlasti seda ka teistele. Lugemine sujus kiiresti, kirjanik suutis kogu raamatu vältel kasutada kõikvõimalike roppusi ning kõnekeelt, kuid ei muutunud sellega labaseks. Kindlasti on see väga hea raamat näitamaks, küll veidi võimendatult, kuid siiski reaalselt eksisteerivat osa meie ühiskonnast. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM Iris Vilu
Neid artikleid oli kahte sorti : sellised, mis teevad ennetustööd ( ,,Hoia sünnimärkidel silma peal" ) ja näiteks ,,Töö ja sugu" , mis räägib probleemist mehe ja naise palgasuuruse ebaõigluslikkusest. Valdava osa sisaldab ajakiri kommertslikku poolt ehk reklaame, mille sihtgrupp on naine, kellel on vaja ilutooteid, ravimeid, kodutarbeid, toitu, jooke. Teiselt poolt reklaamitakse ka reisipakette ja teatrietendusi. Ajakirjanikud on kasutanud pigem familiaarset kui ka õpetlikku sõnakasutust. Nad on lugejale kui nõuandjad, kes ei suru midagi vägisi peale. Intevjuudes on küsimused- vastused esitatud lähtuvalt eesti naise uudishimust ja huvist. Rubriigist Võõrsil leidsin loo ,,Kuraasiga õnne püüdmas" (Margus Välja), mis räägib südikast eesti naisest, Christelist, kes elab USA-s, kuhu ta läks õnne püüdma juba 14 aastat tagasi. Artikkel räägib, kuidas naine alustas võõrsil tööotsinguid ja pani ennast välismaalasena maksma
kurbus.Algselt õnnelikuna näiv abielu näitab ka tuhmumise märke. Vahel mõtlen, et elu võikski olla selline nagu heas ja õnnelikus raamatus, kus inimestel pole muresid ja nad lihtsalt naudivad elu. Minu elul võiks ka olla autor, nagu minu loodud tegelastel romaanis. Kuigi mina küll ei otsusta, mis nad teevad. Ma olen neile andnud ainult elu ning hinge, kuid edaspidi kujundavad tegelaskujud ju kõik ise. Mina saan muuta ainult nende sõnakasutust, aga muud mina enam muutma ei hakka. Minu elu autor võiks olla nii mõjuvõimas, et suudaks kontrollida minu käitumist, emotsioone ning loomulikult ka joomist.
pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tähendusele eelistati efektsekõlalist sõnakasutust Levinum kujutavas kunstis Kuidas teha dadaistlikku luuletust? Tuleb võtta ajaleheartikkel, lõigata see sõnadeks, puistata sõnad paberkotikesse ja saputada seda tasakesi. Seejärel tõsta sõnad ükshaaval kotist välja ja aseta oma maitse järgi sobiva pikkusega värssidesse. Luuletus ongi valmis! Ideoloogiline tagapõhi I maailmasõda -> kogu läänekultuur on suremas, progressi-müüt on täielikult hävinud -> VIHA SÕJA VASTU
Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile. Esindajad : vene kirjandusess Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941)
· Uusaja kirjandus (renessanss, barokk, klassitsism, romantism jne) · Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism jne) Taseme põhjal Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis võib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. · Keelekasutus hõlmab ortograafiat, lauseehitust, sõnakasutust jm aspekte, mis teevad tekstis kasutatava märgisüsteemi lugejatele arusaadavaks (adekvaatselt mõistetavaks). Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse üldisemalt vähem väärtuslikeks. · Stiil hõlmab väljendusvahendeid, vormi jpm valdkondi. Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid: kõrgstiil, madal stiil, tarbestiil, ametlik stiil jne. Ühe teksti (teose) piires säilub tavaliselt sama stiil
Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44. Pastiss mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav. Nt Jaan Kross ,,Mardileib" 45. Võltsing hoidutakse liigsetest viidetest alustekstile, sest eesmärk on tõsiseltvõetavus. Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O.Lutsu ,,Talve" 46. Apokrüüf ehk apokriivraamat oli antiikajal salaõpetusi sisaldav ja ainult pühendatuile määratud usuteos. Taotluseks on mingil moel olemasoleva, valmis teose jätkamine, täiendamine. Nt A.Ripley ,,Scarlett" (Mitchelli ,,Tuulest viidud" järgi) 47. Intertekstuaalsus põnev tekstide ringmäng, kus iga tekst liigub oma trajektoori mööda,
(muuseumid, raamatukogud). Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemel looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: kiirust, dünaamilisust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste
On uuritud, kui palju kasutab haritud inimene sõnu, kuid kirjanike töödes ei pruugi sõnade arv üldse kajastuda. Kui haritud inimene teab 50 000 sõna, siis kirjanike sõnakasutus on palju väiksem. Näiteks W. Shakespeare kasutas oma töödes 24 000 sõna, A. Puskin 21 000 sõna, V. Hugo 28 000 sõna. Sõnade arv sõltub ka teoste pikkusest ja arvust, palju oleneb ka teemast, seega ei saa väita, et vähene sõnakasutus teost väärtusetumaks muudaks. Eesti kirjanike teoste sõnakasutust pole nii põhjalikult uuritud, kuid on leitud, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E.Vilde kasutanud ''Mäeküla piimamehes'' iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, Fr. Tuglas novellis ''Inimesesööjad'' 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, A.H. Tammsaare 4,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ''Meri ja armastus'' iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445)
selleks vajavad tavapärasest suuremat tuge. Kuidas me seda teha kavatseme? Just tõeliste küsimustega peame tegelema, et väärikalt hoida nende inimeste tööd, kes tabasid hetke ja aitasid meie iseseisvuse taas tuua. Jätkem rahule vanad konfliktid kui ka need, mida ei ole üldse olemas olnudki, ja keskendugem Eesti tulevikule. Meil on, mille üle mõelda, ja oma mõttetöö tulemusi tutvustades tekib nagunii kaasakiskuv õhin, mis ei vaja reljeefset sõnakasutust tähelepanu võitmiseks. Kaarin Raid kirjutanud kord kavalehe servale – kui pole võimalik seletada, siis ongi teater. Poliitika pole teater ega meelelahutus, vaid eestvedamise kunst. Poliitikat peab seletama, põhjendama, argumenteerima (kolmik). Iseseisvuse taastamise ajal tegid kultuuritegelased väga head poliitikat. Poliitikud tänapäeval teevad ka väga head teatrit, aga ei tohiks. Vähemalt mitte ainult teatrit. 20
Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus. Ta võiks elada muretult ja rõõmsalt oma väikesel meresaarel keset metsroose ja mände õndsalt hoolimatuses kõigi maailma murede suhtes. Ent Kunksmoori täidab sisemine aitamissund. Domineerib eksistentsiaalne vastutustunne ja see sunnib Kunksmoori eetiliselt tegutsema (A. Pervik 2000: 12-13). Siit leiame mõõdukalt heakõlalist algriimi, rahvalikku sõnakasutust („klaarid mõtted“), häid lausetäiendeid („südametäiega“) ja rahvalikke võrdlusi („terve kui purikas“). Muinasjutus leidub ka salapäraseid sõnu nagu Trummi jalavee ravimiseks vajalik „kurakäe sõrmkübar“, millega rohtu võtta, sest jalg on „kurapoolne“. Õpetlikkus on Kunksmoori lugudes esitatud vaimukalt, humoorikalt ja kujundiliselt täpselt. Muinasjutus vaheldub humoorikas lüürilisega. On
saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika levialade kitsam paradigma, lk 142 Jüri Uluotsa paradigma, lk 161 R. Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata jäänud üks kasutatud mõistetest. Tõsi, T
Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised, täiendusvariandid ja muud sõnadega mängimised. Just mäng sõnadega näitab lugejale Krossi osavat sõnakasutust, mis täie jõu ja võimu võtab.(Kalda, 1991) 2.6 ,,Voog ja kolmpii" (1971) ja ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) Luulekogu "Voog ja kolmpii" võtab hästi kokku kogu Krossi luule, kuna sellesse raamatusse on pikitud luuletusi alates 1938-st aastast ning lõpetades aastaga 1968. Kogu näitab ära mehe 8 geniaalsuse kõikides võimalikes vormides. On olemas nii löövaid ja tabavaid noorsoole
Kui seda teed, hakkad ennast kohe sättima teise traditsiooni järgi: mugandad, võtad osa asju maha, teed laused lihtsaks, lähed märksõnade peale. Nüansid jäävad välja. Niiviisi siludes läheb pool tuumast kaduma. Selliseid tekste on üsna talumatu lugeda, olgu see teadus- või ilukirjandus. Kui see toimub pikka aega, jääb isiksus välja arenemata, nii nagu mõte jääb välja arenemata. Ma pooldan selget ja avatud, aga viisakat sõnakasutust. Kui vältida pidevalt tõe rääkimist, siis inimene moondub. See on sama, kui elada pikka aega sellises suhtes, kus ei saa pere ringis rääkida tõtt. Siis vajud inimesena täiesti valedesse ja sa ei suuda enam töötada ega midagi teha täie jõuga, pühendumusega. Sa moondud. Tekib igapidi nihestus, kõik asjad muutuvad valeks. Mu hea sõber käis arvamusfestivalil ja oli pahane, et nii hillitsetud ja poliitkorrektseid vestlusi polnud ta juba tükk aega kuulnud
õpiraskusi, mille puhul on ebaselge, kas õpiraskused on tingitud hälbivast käitumisest või vastupidi. Lisaks sellele on neil õpilastelenamasti raskusi mõistmaks õpetaja kahemõttelist kõnet, kujundlikku kõnet ja mitmest osast koosnevaid instruktsioone. Ilmselt mõjutab õpetaja kõne mittemõistmine nii käitumis- kui ka õppimisprobleeme. Seetõttu on äärmiselt oluline, et õpetaja teadlikult analüüsiks oma kõnemaneeri ja sõnakasutust, mille kaudu ta tunnis juhtnööre jagab ja õppematerjali edastab ning kasutaks erinevaid meetodeid ja strateegiaid, et ka emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased tema juhtnööre mõistaksid ja seeläbi maksimaalselt õppetöös osaleda saaksid. Kasutatud kirjandus Harrison, Janet S. ; And Others, Teacher Instructional Language and Negative Reinforcement: A Conceptual Framework for Working with Students with Emotional and Behavioral Disorders.
muistendite ja legendide jutustajate vastu. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba kehtis karistus sõnutsi kurja jõu juurdekutsumise eest, valetamise või sõnamurdmise eest? Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna loits. Loitsud toimisid ja distsiplineerisid. Loitsud olid enamasti salastatud, nad kuulusid tarkade valdusse ja olid nende "sõjariistad". Sõna sakraalsus väljendus nii palvetes kui ka tänuhümnides, mida tunnevad kõik rahvad ja mis hämmastavad meid oma emotsionaalsuse, täpsuse ja jõulisusega
Õpetaja peab suutma tagada erinevate käitumisharjumustega ja erineva iseloomuga õpilastele hea ja õppimist soodustava keskkonna. Teistele vahele rääkivad lapsed aeglustavad õppetööd, neid ei huvita kaaslaste arvamus ning neile on olulisem enda teatavaks tegemine, neil on suur tähelepanu vajadus. Noorsootöötajad puutuvad tihti kokku ropendamisega. Kuna noortekeskuses on sageli ühes ruumis koos erinevas vanuses lapsi ja noori, peab noorsootöötaja reguleerima noorte sõnakasutust. Noortele peab meelde tuletama, et nad on eeskujuks väiksematele noortekeskuse külastajatele, ning nende ebatsensuursed väljendid võivad ülekanduda noorematele. On noori, kelle sõnavara hulka kuulub nii palju subimatuid sõnu, et ta ise peab neid normaalseks ega märkagi nende kasutamist. Lapsed võtavad kiiresti üle täiskasvanute sõnavara ning kodune sõnavara tuuakse lasteaeda, kooli ja noortekeskusesse.
Publikule ei näidata, kuidas see lugu lõpliku lahenduse leiab, kuid oluline oli just näha, kuidas pealtnäha vankumatute põhimõtetega advokaatigi võivad mõjutada kaks väikest tüdrukut. Kogu etenduses olev tinglikkus pakub publikule rohkem võimalusi ennast tegelastega samastada. Näiteks fakt, et ühegi lapse vanust pole etenduses mainitud, võimaldab väga erinevas vanuses lastevanematel kui ka lastel tunda tegelastes ära tuttavaid käitumisskeeme ja sõnakasutust. Seetõttu kaldun arvama, et lavastus pole määratud kindlale sihtgrupile, vaid on vaatamiseks igas vanuses publikule. Seda sellepärast, et lavastus on üles ehitatud nii, et igaüks leiab midagi tuttavat minevikust või olevikust. Kuid samas on hetki, mis panevad elu üle järele mõtlema. Lapsed kordavad lavastuse jooksul veendunult: ,,Inimesed on endiselt ilusad ja head. Me usume seda." See on osa lavastusest, mis peaks mõjutama publiku vastuvõttu.
Teisel kohal oli poiss. Tüdrukte ja poiste vahel siin mingit suurt erinevust ei olnud, kuna mõlemad pooled kasutasid sõnu mees ja poiss. Maha kirjutama oli väljend, kus kaks kõige populaarsemat vastet olid puksima ja puks. Siin võib välja tuua selle, et enamus tüdrukuid ei kirjutanud midagi oma küsimustikku selle sõna kohta. Sellest võib järeldada, et tüdrukud ei kasuta palju seda võimalust ning seetõttu ei ole kujunenud ka vastavat sõnakasutust. Sõna alkohol kohta tuli palju erinevaid vasteid. Töö autor toob siin välja kõik sõnad populaarsuse järekorras: jook, alko, alks, yeba, notti, mõnujook ja kärakas. Poisid pakkusid kõige rohkem sõna jook ja tüdrukud pakkusid sõna alks. Sõnale söögivahetund ei kirjutanud paljud õpilased midagi, sest ilmselt ei kasuta selle sõna puhul slängi. Kasutati järgmisi sõnu: näljahädaliste paastumine, söömine, nämma, , õgimise aeg, söögikas, nämm nämm, lõuna, piknik.
lõhkuja, ne-, line-, lik-liitelisi omadussõnu, nt moosine, sõbralik, auguline), eksides keelenormi vast vaid üksikutel juhtudel. Laps mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline; värvine, värviline, värvija, värvus, värvimine) ning kasutab õigesti samatüvelisi sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab; sõidab – sõidutab). Ta hakkab varieerima sõnakasutust, kasutades mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt kisab, karjub, hüüab). Viimane oskus areneb edaspidi rohkem seoses kirjaliku kõne arenguga. 7-aastased 7-aastane laps (8.eluaasta) Tunnetustegevuse ja sotsiaalne areng võimaldavad ülekantud ja kujundlike väljendite ning sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi) kasutamist
Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi vene kirjandusvool, mis taotles luule vabastamist sümbolistlikust müstikast ja abstraktsusest, pöördudes reaalse elu ja maiste asjade poole. Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid. A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid, sest neis on psühholoogilist pinget,
küsimused, astmestikel ehk skaaladel põhinev küsimustüüp. Küsitlusankeedi koostamisel tuleb meeles pidada: 1) Kõige tähtsam on selgus. 2) Piiritletud küsimused on paremad kui üldised. 3) Lühikesed küsimused on paremad kui pikad. 4) Vältige mitmetähendulikke küsimusi. 5) Pakkuge ka valikut ,,ei oska öelda". 6) Kasutage pigem rohkem vastusevariante kui ainult kahte (nõustun/ ei nõustu). 7) Kaaluge küsimuste arvu ja järjestust. 8) Kontrollige sõnakasutust. (2004: 189190) Intervjuu on paindlik, kus saab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajatele muuta. Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu
Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti? Kui tajub, et karu ütleb valesti ja laps tajub ära, siis on suht hea- laps võib-olla ütleb ise valesti veel, aga tajub ära, mis on valesti. Psühholoogid- W.Wundt- assotsiatiivne eksperiment- millised seosed on inimesel sõnade vahel. Sõnad on ajus
Mind on alati huvitanud teiste maailmanägemus, seda on huvitav lugeda, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka isesuguseid arvamusi. Tänapäeval on see lihtne, sest pole enam piiranguid. Elame ju demokraatlikus riigis ja vabal maal, kus inimesed võivad oma arvamust avaldada kõige ja kõigi suhtes. Aga sajandeid tagasi ei olnud lubatud kirjutada kõigest, millest taheti, ning oma mõtteid ei tohtinud igal pool välja öelda. Isegi kirjanikud pidid jälgima enda sõnakasutust, et mitte eirata moraalinorme ja tihtipeale tuli mõte sõnastada hoopis "ümber nurga" öelduna. Päris keeruline on jõuda inimese mõttemaailmani, kellest on meile maha jäänud ainult mõtted paberil. Võtsin seda kui väljakutset ning seadsin endale eesmärgiks leida vastused küsimustele: milline oli naise roll 19. sajandil ja missugune on see praegu? Kas Lydia Koidula näidendites ja tema enda elus võib leida sarnasusi? Mis kasu võis olla 19. sajandi naisele neist näidenditest?
Teiseks, kuidas ja mis lepingutega on ta kokku pandud, millised on suverääni õigused ja tema õiglane võim ehk autoriteet, ning mis selle säilitab, ja mis hävitab. Kolmandaks, mis on kristlik riik. 1 Algtekst: Thomas Hobbes (1985) [1651] Leviathan, toim. C. B. Macpherson, Harmonsdworth: Penguin Books, lk 81–83, 119–121, 168–170, 172–173, 183–190, 192, 196, 198–199, 200–201, 223– 236, 238–239, 262–263, 268–272, 312–315, 363–368, 370–373. 2 Hobbesi sõnakasutust võib selgitada järgmiselt: sõna Art tähendab kunsti, oskust; selle oskuse või kunsti valdaja on Artificer ehk meister, oskus- või käsitööline, kelle töö tulemusena valmivad asjad, mis on artificial ehk kunstlikud, tehislikud, mitte-loomulikud. Tlk. 3 Hobbes selgitab peatükis 28, et on võtnud uhkete inimeste ja nende kõikvõimsa valitseja võrdluse Vanast Testamendist (Ii, 40, 41). Ta ütleb: “Jumal, olles esile toonud Leviatani suure võimu, nimetab teda uhkete kuningaks
Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaz F. Jamesoni jaoks on pastiss `tühi paroodia' (blank parody), eriti postmod. kasutuses, `surnud keel', milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus)
pakkumine. Vastuvõtt ei kesta üle ühe tunni. Näituse pidulik avamine Esimesena kõneleb korraldajate volitatud isik, kes oma pöördumises tänab näitusel osalejaid. Lühikese piduliku sõnavõtuga esineb ka näitusesaali (de), galerii omanik või patroon. Tänukõne näitusel esinejate nimel peab tuntuim, väärikaim isik. Seejärel tutvutakse väljapanekuga. Kui näituse pidulikule avamisele on kutsutud rahvusvaheline seltskond ja tegu on keeruka, spetsiifilist sõnakasutust vajava seletusega, tuleb palgata tõlk. 31 Paljud hinnatud spetsialistid oskavad võõrkeeli sageli vaid olmetasemel. Enne Teist maailmasõda oli diplomaatiliseks suhtluskeeleks prantsuse keel, nüüd peetakse selleks inglise keelt. Euroopa Liidu liikmesriikide tahtel on võrdväärsed saksa, hispaania, prantsuse, itaalia ja ka teiste väiksemate rahvaste keeled. Ja pidagem meeles: slaavi rahvaste esimene suhtlemiskeel on vene keel.
Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaž F. Jamesoni jaoks on pastišš ‘tühi paroodia’ (blank parody), eriti postmod. kasutuses, ‘surnud keel’, milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt
dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb, häirub kõnest arusaamine, esineb vale sõnakasutust. Raskused on planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning tuttavate isikute ja esemete äratundmisel. Võib esineda ka käitumis- ja emotsionaalseid häireid (agiteeritus, passiivsus, ärevus) ning ruumitajuhäireid. Isegi meelepetted on tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav.
lausestust. F.Jameson pastiss ,,tühi kui paroodia". Lisaks ka: 21 Travestia eesmärk moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad väärikuse. Võltsing eesmärgiks on tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuri. Levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus). Müüt kui maailma tajumise viis, ka tänapäeva oluline, nt
On selgunud, et koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone. Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused (assotsiatsioonisõnastikud, teadmiste struktuur jne.). Võtame teise näite — keeleüksuse verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)?
Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 - teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika. Algul kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust. Sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega("Vabadik", lühipoeem "LEib") - vaoshoitud tundetooniga, sisemiselt pingestatud , rahvalikult lihtsad ,
tänage) Olge heades suhetes tööandjaga olge lojaalne) Klientidega suheldes esindama firmat (v.a. FIE), puudutab ka visiitkaardi andmist Hoiduge personaalsetest suhetest kliendiga Giid peab käituma reisijatega hästi olema viisakas ning abivalmis, vastama kõikidele tekkinud küsimustele, arvestama terve grupiga. Giid peab järgima ka oma kehakeelt, sõnakasutust, häält ning miimikat. Giid peab olema hea reageerimis ning otsustusvõimega, et lahendada võimalikke veaolukordi. 159. UNWTO World Tourism Organisation Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon asutati 1975.aastal, peakontor on Madriidis. Organisatsiooni eesmärgid: Aidata kaasa turismi kui vastastikuse mõistmise ja rahu saavutamise vahendi arengule; Turismi olulisuse propageerimine. Selleks tuleb levitada teadmist turismist kui
annaabi.ee 
