kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olleks kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjutada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara.
Üksi Ma seiran halli rahvamassi minu enese ümber. Kõik, mis minu silmadele hakkab on erinevas eas inimesed, kes liigutavad oma suud. Külg külje kõrval on ka teisi minu vastas ja kõrval, kuid keegi ei kuule hääletuid sõnu mu suus. Võib jääda mulje nagu ma oleks üks rahutu hing . Juba lapsepõlves aimasin, et siin maailmas pole teist elusolendit, kes minu mõttemaailma hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei, nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega. On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks. Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat, kuid keegi ei küündi enesest kaugemale
Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole Hoidun kõlvatust elust Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada
Geneetiliselt muudetud organismid Mark Peskov 9A GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendit, kelle DNA on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt.Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993
... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 19.Elusolendit mõjutavad mitmesugused tegurid 5p Tegurid ................................................... .................................................... ............................... ........................................ ............................... ....
(eesti määrsõnatuletis. keelega sarnane) Vormimoodustus Käändsõnade Vene keeles vormimoodustus vormimoodustuses võib teatud arvestab lisaks soole ka seda, sõnatüüpides kolme esimese kas käänatav sõna väljendab käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud,
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1
kommete puhul. Suurt rolli on mänginud perekond, kes on öelnud mis on õige ja mis on vale, samuti rõhutanud igasugust aitamist ning abi pakkumist. Samuti on kool näidanud, mis on õige teretamine, mitte vastu hakkamine, rahulikult probleemi lahendamine jne. Uskumusteks nimetatakse uskumist millesegi või kellesegi. Igal inimesel on erinev arusaam ja mõtlemine elust, seega usutakse kõikvõimalikke asju. Mõni võib uskuda elutut, teine elusolendit, kolmas väljamõeldist. Ma valetaks, kui ütleks, et ei usu millesegi ega kellesegi. Usun ikka, nagu kõik inimesed. Kahjuks või õnneks ei usu ma Jumalasse ega teistesse kõrgematesse jõududesse. Huvi pakuvad horoskoobid olen palju lugenud nende kohta ja põnev on vaadata kuidas iseloom või suhtumine millesegi kattub tegelikkusega. Samuti usun ka iseendasse, enda saavutustesse. Kultuuri iseloomustavad paljud tegurid, iga neist täidab enda rolli. Kõik on ajaga
) *Lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele koma ei panda. Aga kui ta sellest kuulis, ei suutnud poiss enam hetkegi oodata. *Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. NB! -Siduv asesõna kes tähistab elusolendit, mis elutut. ...koer, kes ... / ... puu, mis ... -Siduvad asesõnad kes ja mis ning nende käändevormid on ainsuses. Õpilased, kellel ... -Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad asetsema kõrvuti sõnaga, mille juurde nad kuuluvad. Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks.
Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele. Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 - 486 eKr. Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama Hinduism India elanikest on 80% hinduistid. Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme. Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine Braahmanitest (kõrgemasse kasti kuuluvad hinduistid) kokad on hindude seas
kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1. ei tapa ühtegi elusolendit. 2. ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. hoidun kõrvatust elust. 4. ei valeta iial. 5. ei tarvita joovastavaid jooke. 6. ei söö keelatud aegadel. 7. ei tantsi, ei laula, ei mängi pilli ega osale näitemängudes. 8. ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid. 9. ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. 10. ei võta vastu kulda ega hõbedat. Munk tohib omada vaid väheseid asju nõel, sõel (enne vee joomist tuleb vesi läbi
tlevad: "Ometi on ?igel kasu; jumalasse.-http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewtopic.php? t?esti on olemas Jumal, t=1264&postdays=0&postorder=asc&start=50&sid=2c183af6f32f583d77eb90bbddc11d6a.20 .12.2007). kes m?istab kohut maa peal." · Sven-Aivar Riis (40) turvamees: ,, Jumalat ei saa võtta kui elusolendit, see on rohkem hingeseisund või uskumus. Ma arvan, et jumal on olemas kõikide inimeste südames." · Piibel-Vana Testament-Psalmid (Laulud) : (1989.Piibel.Soome:Soome Piibli Selts).
tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil. *inimesed ja nende tegevused ohustavad planeet Maad, seega oleks vaja inimeste hulka Maal piirata. Maad tuleks hinnata kui elusolendit. *keskkonnamõju ja -omand oleks vaja õiglaselt jaotada kõigi elanike ja elanikkonna kihtide vahel, sõltumata nende sotsiaalsest, religioossest, soolisest, etnilisest, rassilisest vm kuuluvusest (keskkonnaõiglus). Kõigil elusolenditel on õigus turvalisele, tervele, jätkusuutlikule keskkonnale. Radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: · puutumatu looduse säilitamise vajadus, igal elul on väärtus, keskkond pole loodud inimeste
4) Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See pilt aitab aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik maailm on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt. Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel: 1) Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit 2) Mitte võtta seda, mis ei ole antud. 3) Mitte elada kõlvatut elu. 4) Mitte valetada, ega öelda midagi kurja. 5) Mitte juua alkohoolseid jooke, ega tarvitada narkootikume. Buda mungad (ja ka need kes elavad ajutiselt mungaelu) kohustuvad täitma veel viit tõotust ehk käsku: 6) Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. 7) Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.
võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. 1. Uus mõttevool seadis esiplaanile tunded. Need kujunesidmõõduandvaks eeskätt kirjanduses, kuid said oluliseks poliitiliste küsimuste käsitlemisel. 2. Romantism tugevdas huvi looduse vastu. Püüti tunnetada looduse hinge, loodust käsitleti kui elusolendit, inimühiskonda puudutavates aruteludes oli argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest.
Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust: mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Meditatsioon on budisti päeva tavaline osa, mis võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne. Hiinas enam levinud usundid on taoism, konfutsianism ja budism ning rikkalike rituaalide ja kommetega rahvausund. Konfutsianism ja taoism on tekkinud
neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni. Teose alguses professorit näidatakse kui suurteadlast, kes üritab distantseeruda maistsetest probleemidest, võrdlused maagiga ja Loojaga pole kogematud. Eidates nõukogude võimu rabikaalsuse ja vägivalla pärast, ta ütleb monologi terrori mõtetusest ja sellest, et hellutus on ainus õige viis mõjutada elusolendit. Sarikovi ja professori konflikt meenutab "isade ja laste" konflikti. Aru saades, et ta on ellu äratanud Tsugunkin, ta otsustab uueks operatsiooniks, et muuta kõik tagasi. Sarik / Sarikov kodutu koer, kes elab Moskvas. Oma nime ta saab teose alguses, kuid väliselt see talle ei sobi. Mitu päeva ta elab professori korteris enne operatsiooni. Mitu korda näidatakse koera seotust stiihilise algega ( osutab agresiivset vastupanu sidemete vahetamisel, hävitab öökulli topist)
7. Õige mõtlus ärksus. Teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte kannatuste lõpetamisele. Kolm viimast õpetust on mõeldud vaid munkadele. Budistid mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Hinduism India elanikest on 80% hinduistid. Kuna hindud näevad kõiges jumalikkuse kohalolekut, austavad nad ka kõiki eluvorme. Austus väljendub ahimsa ideena, st keeldumisena kahjustamast mistahes elusolendit. Seepärast on hindud enamasti taimetoitlased. Ahimsa aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. Kõige rohkem austatakse lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Kuna lehm on inimesest kõrgem olend, ei tohi teda tappa. Seepärast sureb vaga hindu pigem ise, kui surmab lehma. Hindude jaoks on veiseliha söömine sama halb kui meie jaoks inimliha söömine
neile näärmei transplanteerides. Talvel toob koju kodutu koera, annab talle nime Sarik ja kasutab keda katseloomana ja koos dr. Bormentaliga teevad talle aju operatsiooni. Teose alguses professorit näidatakse kui suurteadlast, kes üritab distantseeruda maistsetest probleemidest, võrdlused maagiga ja Loojaga pole kogematud. Eidates nõukogude võimu rabikaalsuse ja vägivalla pärast, ta ütleb monologi terrori mõtetusest ja sellest, et hellutus on ainus õige viis mõjutada elusolendit. Sarikovi ja professori konflikt meenutab "isade ja laste" konflikti. Aru saades, et ta on ellu äratanud Tsugunkin, ta otsustab uueks operatsiooniks, et muuta kõik tagasi. Sarik / Sarikov kodutu koer, kes elab Moskvas. Oma nime ta saab teose alguses, kuid väliselt see talle ei sobi. Mitu päeva ta elab professori korteris enne operatsiooni. Mitu korda näidatakse koera seotust stiihilise algega ( osutab agresiivset vastupanu sidemete vahetamisel, hävitab öökulli topist)
· Eluviis. Tuleks hoiduda töödest, mis kahjustavad teisi elusolendeid. · Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima. · Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga. · Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb. Õige ja vale Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate
sammul juhendama guru · Meditatsioon ja vaimse distsipliini tee. See tee hõlmab mitmesuguseid vaimseid distsipliine, sageli ka keha ning südame ja mõistuse. harjutused on sellel teel väga süstemaatilised ning õpilane liigub ühelt tasandilt teisele. · Ahimsa. tähendab mittetapmist või mittevigastamist.Hinduismis peetakse nii inimeste kui ka loomade elu pühaks.Ahimsa pühimõtte jälgija ei söö liha ega tapa või haava kunagi ühtegi elusolendit Püha lehm. Hindud on sajandeid austanud ja kaitsnud lehma ning lehma tapmist on peetud raskeks kuriteoks.Lehm on tähtis nii India majanduses-kui ka usuelus.Lehmad söövad taimi ja toodavad piima, millest tehakse jogurtit, juustu, ja ghee'd.Härgadega küntakse maad, kuhu külvatakse vilja.Põllumajandus india külades sõltub paljuski lehmadest ja härgadest, mistõttu neid austatakse nagu ema ja isa. Palverännak
• Džainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina – ‘võitja’. Võitja oli Vārdhamāna Mahāvīra (‘suur kangelane’). • kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: • Ka neil on kogudus - sangha (samgha); • kolmikaare (triratna) – õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; • nad järgivad väga rangelt ahimsā – vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue – ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. • Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. • Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). • Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka.
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008)
· Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima. · Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga. · Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb. 3 Õige ja vale Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja
Kannatusi saab ületada 8-osalise teega. Selleks peab ise pingutama kõik käib isikliku pingutusega. 3. Oma mina puudumine · Shanga ehk budismi kogudus jaguneb ilmikuteks ja munkadeks. Neil on 3-kordne varjupaiga tõotus + 10 lubadust (5 viimast põhiliselt ainult munkadele rõhutatud). · 3-kordne varjupaiga tõotus: "Ma otsin varjupaika Buddhas, Dharmas või Shangas." kolm kalliskivi. · 10 lubadust: 1. Ei tapa ühtegi elusolendit. | 2. Ei võta midagi, mis pole mulle antud. | 3. Hoidun kõlvatust elust. | 4. Ei valeta iial. | 5. Ei tarvita joovastavaid jooke. | 6. Ei söö keelatud aegadel. | 7. Ei tantsi, ei laula, ei mängi pille, ega osale näitemängudes. | 8. Ei kanna ehteid, kasuta lõhnaaineid. | 9. Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. | 10. Ei võta vastu kulda ega hõbedat. | · Bhiksu kerjus
muuta religioosset süsteemi. Rituaalid: 1)Siirderiitused – ühest seisundist teise. - separatsiooniriitused – eraldusriitus - üleminekuriitused – ühest seisundist teise liikumine - ühinemisriitused – jõutakse uude olukorda 2) intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisi ajal, et lahendada (nt põud –vihmariitused, jahiõnneriitused). Maagia - kontaktmaagia, objektid mis on kunagi kokku puutunud jätkavad mõjutamist ka pärast lahutamist (juuksed, küüned). Elusolendit saab nendega mõjutada. -analoogiamaagia, sümpateetiline maagia sarnane tekitab sarnast Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks. Kultuurimuutused: individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük- d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada. Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi
Akendele asetatakse küünlad ja laternad, et laksmi saaks sisse vaadata, põrandatele joonistatakse tema ligitõmbamiseks värvilisi mustreid. *juustelõikamine on üks lapse sünniga seotud rituaale ehk samskara. See leiab aste kui laps on ühe-, kolme-, või viieaastane ning märgib eelmisest elust pärit halbade karmaviljade eemaldamist. Eetika *Austavad kõiki eluvorm: loodusnähtusi, taimi ja loomi. Austus väljendub ahisma ideena- keeldumisena kahjustada mistahes elusolendit. Ahisma aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene. *Kõige rohkem austatakse lehma, kuna lehm on inimesest kõrgem olend ning teda ei tohi tappa. *Kui vanemad tahavad last eostada, võivad nad nõu pidada preesriga, et eida sobiv aeg seksuaalaktiks, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hindusistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Budism Ajalugu
ringkäigus 3) Dzjnjaana tee (teadmine) - ,,Dznjaana" = hinduismi filosoofiliste arutluste taga asuva tõe tundmist Tõeni jõutakse otsese kogemise ning tõest lugemise kaudu - Juhendab guru 4) Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee AHMISA: · ,,ahmisa" = ,,mittetapmine", ,,mittevigastamine", ,,vägivallatus" · Inimese kui ka looma elu on püha · Ei sööda liha · Ei tapeta ega haavata ühtki elusolendit PÜHA LEHM: · Austavad ja kaitsevad lehma · Lehma tapmine = raske kuritegu · Austatakse nagu ema ja isa PALVERÄNNAK: · Palverännakud olulised · Palverännakutest saadud õnnistused loovad palverändurile häid karmavilju · Jumalale lähemale jõudmiseks · Igal pool erinev eesmärk · Ganges: - Kõiki suuri India jõgesid austatakse kui Jumalaid Ganga, Narmada, Kauveri
Usk on iga inimese era asi ja seda ei tohi alavääristada ega halvustada. Uske on maailmas mitmesuguseid, nende hulgas ka ristiusk. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Kõik mida tema tegi ja ütles oli usklikele puhas kuld. Nõnda tegid, käitusid ja rääkisid ka nemad (siiamaani). Jeesus Kristus on sümbol, mis väljendab elusolendit, kelle tahtmise korral "hüpatakse kasvõi peadpidi ahju". Nõnda nagu tema teeb, nii peab juhtuma. Luuletuses on kaks poolt: jõhvikate ümbrus kui Eesti ja oliivipuude ümbrus kui hoopis teistsugune kauge maa, usklike maa. Mõlemal maal on erinevad väärtused ja hoiakud, tavad ja kombed, kuid kui juttu tuleb usust ja Jeesus Kristusest, siis teevad mõlemad riigid, mõlemad rahvad nii, nagu Kristus õigeks peab. Ja kui Jeesus külvab segadust, sõda, viha, ükskõik mida,
Sisuliselt näitab see kõver ärasöömise kiirust. 31.Konkurentsi iseloomustamine -PENSA järgi: Kaks isendit (populatsiooni) kasutavad samu ressursse, mille hulk on piiratud. Selle tulemusena väheneb biomass või paljunemine. Eristatakse: liikidevaheline konkurents ja liigisisene konkurents -> mõlemad jagunevad interferentsi (enam- vähem otsese kokkupuute kaudu toimiuvaks) ja ekspluatatsiooni (sama ressursi ärakasutamine) konkurentsiks. Teine versioon: Kui kaks elusolendit kasutavad samas piirkonnas sama ressurssi, konkureerivad nad teineteisega. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, kuna tarbimine ja parasitism soodustavad ühte osalist teise arvelt. Konkurents võib esineda nii sama liigi üksikisendite kui eri liiki isendite vahel . Räägitakse liigisisesest ning liikidevahelisest konkurentsist. Konkurentsiga on tegu, kui kaks liiki kasutavad sama toiduressurssi. Järelikult jääb kummalegi ressursist vähem alles
Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei ole - Hoidun kõlvatust elust - Ei valeta iial - Ei tarvita joovastavaid jooke - Ei söö keelatud aegadel - Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes - Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid - Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile - Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele
Võitja oli Vrdhamna Mahvra (`suur kangelane'). 11 · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism: · Ka neil on kogudus - sangha (samgha); · kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; · nad järgivad väga rangelt ahims vägivallatuse põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi kahjustada. · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. · Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). · Pärimuse järgi eelnes Mahvrale hulk trthankra'sid, Mahvra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka.
kuid ta ei suutnud, temas oli vastikus, mis ei lasknud uinuda enne esimese trammikella, seejärel minategelase vastikus andis järele ja tuli uni 14. - mt mäletab veel lõbusõidulaeva ja imelikke maju, mille seintel olid marmorist kujud või koletised, laev vajus merele ja suur laine viis ta veealusesse riiki - ei uskunud, et Franz on päris kuniks tema visiitkaardi enda kätte sai, mis tõendas teda kui elusolendit, kuid korda ta pole enam sedagi 15. - minategelasele meeldis selles hotellis, sest see oli nagu koht, kuhu ära kaduda, ilm oli hall ja vilu, mõtles milliseid riideid endale tahaks - mõtles endale riideid 19. sajandist, siis moodsaid suveriideid, Franz ostis talle hõbehalli siidisärgi, mis mt-le ei meeldinud, sest see oli kallis ja see oleks pannud seda sarnanema idaeurooplastega, ta ei oskaks selliseid riideid kanda, eelistaks ennem kaltse
Seetõttu on hinduistidel kombeks oma surnud põletada (e vabastada surematu hing – aatman – kehast) ja surnu tuhk ning tuleriida jäänused puistatakse pühasse Gangese (või mõnda teise) jõkke või merre. Hinduismis peetakse nii inimese kui ka looma elu pühaks. Eriliselt pühendunud hinduistid järgivad ahimsa (e vägivallatuse) põhimõtet, keeldudes söömas liha ning püüdes mitte tappa ühtegi elusolendit. Kuna sajandeid on Indias austatud püha loomana lehma, siis loetakse lehma tapmist väga raskeks kuriteoks ning seda peetakse sama suureks patuks kui braahmani tapmist. 4.5. Kangelaseeposed ja sanskriti keel: Hinduistide pühade tekstide hulka kuuluvad ka kangelaseeposed „Mahabharata” ja „Ramajana”. Mõlemad kangelaseeposed koosnevad arhailistest kangelaslugudest, mis pajatavad sündmustest sellest
Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. 14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid. Elusolendit mõjutavad tema elupaigas näiteks temperatuur, päikesevalgus, vesi, õhk. Nimetame neid looduse osa teguriteks. Elusa looduse poolelt mõjutavad organismi teised organismid, kes kuuluvad kas samasse või mõnda teise liiki. 15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus. Looma- või taimerliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Taimede,
alaleütlevat käänet, st tegevus suunati emale ja ema ise oli passiivne. Alalütleva puhul oli ema juba millegi omaja, st emal on juba midagi. Alaltütlevat polnud vahest seepärast, et emalt ei võeta üldjuhul midagi ära, sest ema kui inimese elus oluline isik on positiivse tähendusega, aga alaltütleva vormiga võib kaasneda millegi äravõtt ja negatiivne tähendus. Kaasaütleva käände puhul kerkis kindlalt esile koos- ja kaasasolu tähendus. Ema võeti igas lauses kui elusolendit, mitte kui vahendit. Seega võeti ema kui seltskonda, kellega koos midagi teha, mitte vahendit, mille abil midagi teha. Kõikidest kümnenditest paistavad oma erilisusega silma 1950. aastad. Seda järku mõjutas Nõukogude võim, sest ajakirjandustekstidelt on hästi näha, kuidas valitsevale korrale viidatakse ning mõnel juhul seda ka kiidetakse. Veel kasutatakse sõnast moodustatud liitsõnu, mis viitavad emastele loomadele (nt emaslammas), näidates, et
Aabraham, kes legendi järgi jumaliku ettekuulutuse järgi pidi minema Kaananimaale tõotatud maale, kuid jõudis hoopis Egiptusesse, kus nad orjastati. Kutsuti heebrealasteks. Mooses viin nad Egiptusest välja, rändas 40 aastat (1445-1405 eKr) Siinai kõrbes, sest tõotatud maale ei tohtinud jõuda orjuses sündinud põlvkond. Siinai mäel sai Mooses Jumalalt 10 käsku. Esimesed 3 on Inimene-Jumal käsud. (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid! 2. Sa ei tohi kujutada mitte ühtki elusolendit! 3. Sa ei tohi Jumala nime asjata nimetada! 4. Pea hingamispäeva! 5. Sa pead austama oma vanemaid! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9. Sa ei tohi anda valetunnistusi! 10. Sa ei tohi himustada ligimese varandust!) Mooses ise kohale ei jõuagi, Joosua viib nad kohale. Ehitatakse Seaduselaegas omalaadne rändav pühamu. | Kogu Piibel on loodud 16. saj jooksul (1000 a ,,Vana Testamendi" jaoks ja 400 a vahet ja 400 a ,,Uue Testamendi" jaoks). ,,Vana
· Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatud saavutatakse. · Tihelioleku stress püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel. Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, persioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne. vägivald füüsiline agressiivne rünne instrumentaalne agressiivsus inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm) agressiivsus.
ühiskonnas on kriis, siis selle lahendamiseks viiakse läbi rituaal. Nt kui on põud, viiakse läbi riitus,et vihma esile kutsuda. Maagia, nõidus Valmistanud uurijatele palju peavalu. Selle üle on palju vaieldud, mis on maagia. Kas see käib üldse religiooni alla? Kaks põhilist maagia liiki: *Sümpateetiline ehk analoogia maagia – põhineb arusaamal,et sarnane tekitab sarnast. Nt voodoo. *Kontaktmaagia – objektid, mis on kunagi kokku puutunud jätkavad üksteise mõjutamist. Elusolendit saab mõjutada tema küljest pärinevate osade kaudu. Nt juuksed või küüned. *Nõidus – kui tahetakse kellelegi halba. Kultuurimuutused Funktsionalistlik vaade Robert Redfield: individualiseerimine ning kultuuriline desorganisatisoon. Kui varem kogukonna kultuur töötas selle heaks,et kogukond saaks hakkama, kuid enam pole vaja ühtse kultuuriga kokkelktiivi, tegutseb indiviid. Inimesed liiguvad rohkem geograafiliselt ja sotsiaalselt. Kaob traditsiooniline kultuur.
(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14) Välk lõhestab puu, kuna välgu kuumus ajab puu mahla hetkega keema ja auru jõud paiskab pilpad meetrite kaugusele. Liivases pinnases paneb välgulöök liiva sulama ja tekivad torutaolised õõnsused, mida nimetatakse fulguriitideks ehk "kuradisõrmedeks". Tugeva äikese ajal kaljude pind klaasistub. (Kolobkov 1950, lk 23 24) Elusolendeid tabab välk suhteliselt harva. Sagedasemad on juhud, kus välk lööb nende lähedale ja elusolendit kahjustab tekkiv elektriväli. Määrav on elusolendi toetuspunktide jalgade - vahe. Seepärast tabab välk loomi sagedamini kui inimesi. ja seepärast ei ole ohutu ka äikese ajal joosta. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962) Kaitse äikese eest Kõige paremini saab hooneid välgu eest kaitsta piksevarda abil. Äikese ajal ei või puude all varju otsida Äikese ajal ei tohi viibida jõe või tiigi kaldal, ei tohi sõita paadiga ega supelda. Välk
Nad ratsutavad valgetel hobustel värvikas protsessioonis kloostrini, kus nende pead paljaks pöetakse ning kollased rüüd selga pannakse. Klooster pole range koht, vaid pigem küla keskus, nii et lapsed võivad oma vanemaid tihti näha. Mungaks võidakse noormees pühitseda 20-aastaselt. Kui keegi tahab saada sangha liikmeks, peab ta 1. Tõotan, et ma ei tapa ühtegi elusolendit. riietuma mungarüüsse, 2. Tõotan, et ma ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. Tõotan, et ma hoidun kõlvatust elust. ajama oma pea paljaks 4. Tõotan, et ma ei valeta iial. ja minema teatama oma 5. Tõotan, et ma ei tarvita joovastavaid aineid. kavatsusest mõnele 6
5 Richard Hooker, Of the Laws of Ecclesiastical Polity, I raamat, ptk 8, lõik 7. Algtekstis Hooker jätkab: "nimelt, selleks et meile ei tehtaks kahju, ei tohi ka me ise seda teha; et meid ei koheldaks 6. Kuigi loomuseisund [State of Nature] on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesel täielik vabadus käsutada oma isikut ja oma vara, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimastelt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsast elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Sest kõik inimesed on ühe Kõikvõimsa ja lõpmatult targa Looja meistriteosed, ühe suveräänse Isanda
ja VÕS §1055) 3. Õiguste kaitsmise isiku enda poolt Hädakaitse, hädaseisund ja omaabi raames tehtud teod ei ole õigusevastased, ja teost tulenevat kahju ei pea huvitama Hädakaitse TsÜS §140 Enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase ründe tõrjumiseks. Eeldab vahetut või vahetult eesolevat õigusvastast rünnakut (inimesest lähtuvat, kuigi inimene võib kasutada teist elusolendit, nt koera). Rünne peab olema alanud, ei tohi olla lõppenud. Isik peab tegutsema enda või teise isiku kaitsmise tahtlusega. Hädakaitse piire ei tohi ületada. Hädaseisund TsÜS Vahetu ohu tõrjumiseks, mida saab kõrvaldada üksnes teise isiku §141 õigustatud huvile kahju tekitamisega.
* Kuidas looduse elus ja eluta osa tegurid mõjutavad organismi? * Mis on konkurents? Olulised mõisted * looduse eluta osa tegurid * looduse elusosa tegurid * konkurents Ökoloogilised tegurid Kõik taime- ja loomaliigid, aga ka seened ja bakterid on kohastunud eluks kindlas, neile sobivas elupaigas. Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma (liigi) eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused: seal on toitu, varjepaiku jm. Elusolendit mõjutavad tema elupaigas mitmesugused ümbritseva looduse eluta osa tegurid, näiteks temperatuur, päikesevalgus, vesi, õhk. Looduse elusosast mõjutavad organismi teised organismid, kes kuuluvad kas samasse või mõnda teise liiki. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Taimede, loomade ja teiste organismide vahel valitsevad mitmesugused suhted: üks võib suuremal või vähemal määral kas soodustada või takistada teise organismi tegevust.
· The least most important word: "I" - Author unknown Kokkuvõtteks · Populaarne valdkond. Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine. · Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist ... · Liidri mõju ja tulemuslikkus situatsiooni ja grupispetsiifiline · Liidrite tootmine · J.Moreno (1889-1974) Sotsiaalpsühholoogia Probleem · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine · Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu · Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ... · Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud ... · SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde
Ruumilised mõõdikud: distantsid, personaalne ruum, orinetatsioon territoriaalsus, privaatsus Ruumidimensiooni eelised: teadvustamata käitumine, aktualiseerub rikkumisel. Seetõttu hea indikaator ja mõõtmisvahend - raske teeselda E.Hall (1914), R.Sommer, I.Altman (1930) 29 7. AGRESSIIVSUS JA PROSOTSIAALNE KÄITUMINE Probleem Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Käitumine, mille puhul TAHETAKSE teisele midagi halba teha. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Tegutsemine, mille eesmärgiks on teiste abistamine ja toetamine Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald ... Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud ...
Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine. • Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist … • Liidri mõju ja tulemuslikkus – situatsiooni ja grupispetsiifiline • Liidrite tootmine • J.Moreno (1889-1974) Liidrid: Time 2008 Time: 20 sajandi kõige mõjukamad 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Probleem • Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. • Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine • Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu • Ohtlikud tänavad, koolivägivald, perevägivald … • Vastandjõud: inimõigused, sallivus ja tolerants, arenguabi, heategevus, loomakaitsjad, vabatahtlikud … • SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde
Autor pöörab alati tähelepanu kliimale. Kliima mõjutab inimese elu-olu. Need motiivid ei põhine väljamõeldisel. Peterburi kliima on alati niiske ka suvel. Seal sajab tihti vihma. Seal sajab märga lund ( ) see on väga paljudes teostes korduv motiiv. Samuti korduvad ka teatud ehitised (Talvepalee jms). Nii kujuneb pilt sellisest kultuuriruumist, kus tegelased kannatavad. Lisaks toimub ka personifikatsioon linna kujutatakse kui elusolendit. Peterburg on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane seal elas kogukonnana kõige rohkem sakslasi. Moskva on vene aadlik. See tekst on teosest ,,Peterburi füsioloogia". Gogolit tsiteerib kriitik Belinski.
annaabi.ee 
