Budism (0)

Budism
Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Filosoofia on maailmast arusaamise viis. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas.
Budismi rajajask oli india prints , kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem tuntud lihtsalt Buddhana), kes elas u 500 aastat enne Jeesust. Ta kasvas üles toredas palees, aga kui ta nägi, et paljud inimesed kannatavad vanaduse ja haiguste tõttu, loobus ta oma varandusest ja läks rändama. Viimaks istus ta maha suure puu alla ja püüdis otsusele jõuda, mis on tõeliselt tähtis ja mis on tõde. Siis hakkas ta teistele oma õpetust kuulutama. Oma tõeotsingutel loobus Buddha kõikidest kehalistest naudingutest.
Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Öeldakse koguni, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud.
Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist .
Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse – kausitäis riisi võib olla terve päeva toit.
Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused . Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid.
Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta.
Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist.
Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil.
Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule , et näidata oma austust Buddha vastu.
Budistidel ei ole püha olendit, keda nad nimetaksid jumalaks, kuid nad usuvad millessegi, mis „pole loodud, on ajatu ja kujutu”. Kuna nad ei usu jumalat, ei loe nad ka palveid jumalale. Mõned budistid siiski palvetavad Buddha vaimu poole, mis on, nagu nad usuvad, meis kõigis. Lipud kaunistavad budistide pühamut Katmandus Nepaalis. Tuules lehvivad lipud kinnitavad uskumust, et on midagi nähtamatut, mis mõjutab nähtavat maailma.
Novembri kuus tähistavad budistid vihmaperioodi lõppu küünalde ujutamise pühaga. Nad teevad lehtedest tassikesed, süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma . „Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale.”
Buddha õpetas oma järglastele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde:

miski siin maailmas ei kesta igavesti . Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna dukha ( rahutus , kannatus)

Dukha põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks.

Dukha lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise.

Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed.
Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See pilt aitab aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik maailm on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole.
Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt.
Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel:

Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit

Mitte võtta seda, mis ei ole antud.

Mitte elada kõlvatut elu.

Mitte valetada, ega öelda midagi kurja.

Mitte juua alkohoolseid jooke , ega tarvitada narkootikume.
Buda mungad (ja ka need kes elavad ajutiselt mungaelu) kohustuvad täitma veel viit tõotust ehk käsku:

Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva.

Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.

Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid.

Mitte magada mugavas voodis.

Mitte vastu võtta (ega isegi puudutada) kulda ega hõbedat.
Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi. Buda mungad pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elavad kerjamisest. Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel . Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades.
Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus , mida kunagi külastas Buddha.
Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha’t, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täieliku rahu.
Bodh Gaya Indias on see paik, kus Buddha tunnetas tõde. Budism levis teistessegi idapoolsetesse riikidesse ja praegu on seal rohkem budiste kui Indias. Budism on saavutamas populaarsust ja Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.