Budism (1)

Budism
2009
Budism
Budism on Buddha Šākjamuni ning see arvatavasti 6.–5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule . Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest.Buddha ja selline õpetus, mida on hakatud hiljem, tegelikult alles üsna hiljuti , nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks olid Induse kultuur ja indoaarjalaste kultuur. Esimene oli arvatavasti India pinnal tekkinud iidne linnakultuur , teine mujalt tulnud karjapidaja rändrahva kultuur. Budistlikus traditsioonis on Buddha sünni põhjenduseks olemas mütoloogiline seletus. Buddha sünnilood ehk džaatakad (jātaka) väidavad, et Buddha oli paljude varasemate elude vältel elanud maa peal bodhisattvana ehk olendina, kes valmistub saama Buddhaks – Virgunuks. Bodhisattvana tegi ta lugematul hulgal häid tegusid ja elust elusse tema vaimne seisund üha küpses ja täiustus. Viimase elu enne sündimist inimeste maailma selleks, et saada Buddhaks, veetis ta Tušita taevas, õpetades dharmat sealsetele taevaasukatele. Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhārthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles oma töö siin teinud, st pannud alguse õpetusele ehk lükanud käima dharmaratta, vaibus ta parinirvaanasse ehk pärisnirvaanasse. Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhaśāsana).
Budism Eestis
Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks.
Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu.
Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus.
Levik ja suunad
Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Ašoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis šintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks – nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas , Tiibetis, Kambodžas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas , Tais ja Sri Lankal . Budism on 350 miljoni toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon , jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid kristlusest, islamist ja hinduismist. Kuigi budismis on erinevad suunad, on kõigile iseloomulik 4 õilsa tõe tunnistamine, 8- osalise tee järgimine, vägivallatus, dogmade puudumine, erinevuste sallimine ja tavaliselt ka mediteerimine. Budism jaguneb kaheks peamiseks suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn põhja budismiks. Theravaada koolkond järgib rangelt Buddha õpetusi. Mahajaana koolkonnale on tähtsad Buddha õpetused, ent nad järgivad ka hilisemal ajal tekkinud
Theravaada e. lõuna budism pärineb konservatiivsest hinajaana koolkonnast . Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodžasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal.
Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise.
Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult.
Buddha õpetus
Neli õilsat tõde
Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde:

• Miski selles maailmas ei kesta igavesti . Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' ( rahutus , kannatus).
  

* Vesiroos , mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole.

• 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks.
  

*Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu.

• 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise.
  
• Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed.
  

Kaheksaosaline tee
Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult.

• Õige vaade. Inimesed peaksid teadma, kuidas tuleb oma elu elada.
  
• Mõte. Nad ei tohiks raisata oma aega asjatule unistamisele.
  
• Jutt. Kõneldes peaksid inimesed ütlema head, mitte halba ja kurja.
  
• Tegu. Üksnes omakasupüüdmatud teod on head ja inimesed ei tohiks olla isekad.
  
• Eluviis. Tuleks hoiduda töödest, mis kahjustavad teisi elusolendeid.
  
• Eesmärk. Inimesed peaksid alati püüdma anda endast parima .
  
• Tähelepanu. Inimesed peaksid tegema kõike täie tähelepanuga.
  
• Keskendumine. Inimesed peaksid püüdma keskenduda sellele, mis neil teha tuleb.
  

Õige ja vale
Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha
õpetusel.

• Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.).
  
• Mitte võtta seda, mida ei ole antud.
  
• Mitte elada kõlvatut elu.
  
• Mitte valetada ega öelda midagi kurja.
  
• Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume.
  

Buda mungad , kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel . Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud).
Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku:

• Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva.
  
• Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.
  
• Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid.
  
• Mitte magada mugavas voodis.
  
• Mitte vastu võtta ega ka mitte puudutada kulda ja hõbedat.
  

Karma
Budism põhineb karma seadustel. Karma on põhjuse ja tagajärje seadus, mille järgi kõik maailmas toimub e. nn. saatus – meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse e. karma.
Kordad mõtet – teed teo
Kordad tegu – lood harjumuse
Kordad harjumust – lood iseloomu
Kordad iseloomu – lood saatuse
Busistide kombed, rituaalid ja pühad
Uus perekonnaliige. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab ütelda, et ta on budist .
Usulise küpsuse saabumine. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse - kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nimetatakse safraniks.
Jumalateenistuse paigad. Stuupad, vatid ja pagoodid. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused . Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid.
Perekonnaelu. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e ettekirjutust. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil.
Rituaalsed söömaajad. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlasttel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule , näitamaks oma austust Buddha vastu.
Usupühad. Usupühad aitavad inimestele meelde tuletada seda, mida nende usus oluliseks peetakse.
* Budismis peetakse märtsikuus veepüha, mis tähendab uute alguste aega. Wesak on maikuu püha, mil meenutatakse Buddha sündi, valgustatuks saamist ning surma.
* Juulis peetakse hambapüha - kord aastas kantakse Sri Lankas rongkäigu ees pidulikult laegast, milles öeldakse olevat Buddha hammas.
* Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma . "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale."
Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus , mida kunagi külastas Buddha.
Sisukord

Budism

Budism Eestis

Buddha õpetus

Levik ja suunad

Busistide kombed, rituaalid ja pühad

Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus:
Ida mõtteloo leksikon
Tipitaka
Mahajaana
Vadžrajaana
Seadmuseratta käimapanemine
Budismi taust I
Budismi taust II
http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/budism.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m
http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=115&kateg=5&alam=20&leht=12
http://et.wikipedia.org/wiki/Budismi_ajalugu
http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loengud.ht m