LIITLAUSE (0)

LIITLAUSE
Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust ( lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega.
Rindlause
... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit .
Rindlause kirjavahemärgid:
* Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga.
__________ , _______________ . _______________ ja _______________ .
Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit?
*Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda.
*Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma.
Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma . Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse.
*Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ .
Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud.
*Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada.
___________ – ____________ . Ükski kleit ei sobinud – nii ruttaski Mai uut ostma.
*Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ .
Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides.
Põimlause
... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga.
Mehed ootasid, kuni auto kohale jõudis. Kui pilved hajusid, hakkas päike paistma. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid teekonda.
Kõrvallause võib paikneda pealause järel, ees või sees.
Põhiskeemid:

P_______________ ,
k______________.

p_______________ .
K______________ ,

P__________ , p_______________ .
k______________________ ,
*Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma.
Õpetaja rääkis, et kõik said tööga hästi hakkama, ja lubas lapsed vahetundi.
( Treener teadis, kus toimub võistlus ja mitu klassi osaleb.)
*Kui sidesõnadele nagu, kui, otsekui järgneb öeldis, pannakse sidesõna ette koma.
Põrand värises, nagu oleks kümme karu tantsu löönud. (Tee lookles nagu pikk valendav lint küngaste vahel.)
*Lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele koma ei panda. Aga kui ta sellest kuulis , ei suutnud poiss enam hetkegi oodata.
*Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud.
NB!
-Siduv asesõna kes tähistab elusolendit, mis elutut. ...koer, kes ... / ... puu, mis ...
- Siduvad asesõnad kes ja mis ning nende käändevormid on ainsuses. Õpilased, kellel ...
-Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad asetsema kõrvuti sõnaga, mille juurde nad kuuluvad. Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha.
-Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks.
-Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus. Turistid uskusid, et nad jõuavad varsti hotellini.
*Sageli kasutatakse tekstides mitmeosalisi ja keerulisemaid liitlauseid, kus segunevad rind- ja põimlause või mitmeastmelised kõrvallaused. Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli teistest palju tagasihoidlikum.
________, _________ ja _________,
kes___________ . Bussijuht keeras kiirteelt kõrvalteele, mida ääristasid männipuud, mis kõrgusid taevasse , kus säras päike. I II III