Budism ja selle harud (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Keskkooli kogu materjal budismist

Usundilugu Budism Dharma ­ seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha ­ kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ­ ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.

Usundiõpetus

2

doc

Budism

Munk viib läbi usulisi toiminguid, kerjab, jagab õpetust. Ülesandeks on näidata ilmikutele teed nirvaana suunas. Mungad lähevad hommikul kerjama ja peavad sööma enne keskpäeva, ülejäänud päev kuulub paastumisele. Kõige põhilisem praktika on meditatsioon. Buddha kuju kasutatakse, et keskenduda meditatsioonile. On olemas templid, kus asub altar (Buddha kuju). Palveveskid, mida kasutatakse palvete ajal. Peasuunad · HINAJAANA BUDISM ­ ,,väike sõiduk" või ,,kitsas tee"; Buddha algsele õpetusele kõige lähemalseisev; nirvaanasse jõudmine on võimalik vaid neile, kes järgivad õilsat 8-astmelist teed, munkadele; põhirõhk on mediteerimisel; stuupa ­ Buddha säilmete hoidmise koht; Buddhat austatakse kui suurt õpetajat ja teenäitajat; levinud Kagu-Aasias ­ Tai, Sri Lanka, Birma · MAHAJAANA BUDISM ­ ,,suur sõiduk" või ,,lai tee"; nirvaanasse jõudmine on

Usundiõpetus

8

doc

Maailmakultuurid

· Seda külastab aastas üle miljoni palveränduri. · Linnas on üle tuhande templi ja pühakoja (kuulsaim on Kaski Viskuvanathi kuldtempel) · Vanad hindud tulevad Varanasisse surema. · Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida. Nende jaoks maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. · Ta lahkus perest ja luksusest ning hakkas askeediks. Jõudis füüsilise kokkuvarisemiseni oma vähese toitumise tõttu

Kultuur

50

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu"

Religioon

7

doc

Usundiloo mõisted

kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurides ja ajastutel. Igal religioonil on oma teoloogia. Usk ­ religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus ­ hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Rahvausund ­ konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. Ebausk ­ rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. Uskumus ­ konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises. Usund ­ konkreetne religioosne süsteem, mis on omane teatud etnosele, kultuurile või mingile muule sotsiaalsele rühmale.

Üldine usundilugu

12

odt

Üldine usundilugu

meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu ­ Zi'd (551 ­ 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: ­ valitseja vooruslikkus ­ alama kuulekus ­ isa armastus ­ pojalik austus ­ vanema venna heatahtlikkus ­ noorema venna austus ­ mehe õiglus ­ naise kuulekus ­ vanema sõbra ustavus ­ noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi

Üldine usundilugu

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad

Üldine usundilugu

17

docx

"Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused"

Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani)

Kunst

Kommentaarid (0)