Usundid (3)

Kodune töö usundite kohta
Kerli Djomina FT1
Judaism
Ajalugu
Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena . Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses , kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk „tõotatud maa“ , kus esimeseks kuningaks sai Saul , tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi.
Õpetus
Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand . Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil. Juudid on jumala väljavalitud rahvas, inimene peab täitma kohustusi nii Jumala kui teiste inimeste vastu( keskne idee:“Armasta ligimest nagu iseennast “). Inimese tahe on vaba, ta saab ise valida kas täidab Jumala käsku või ei, pärast surma aga tasutakse hea ning halb saab karistuse.
Rituaalid
*Tooras on Jumala ja juutide vahelise lepingu märgiks ette nähtud poisslaste überlõikamine, operatsioon toimub kodus kaheksandal päeval pärats sündi ning selle viib läbi mohel, eriväljaõppe saanud isik.
*Abielu ja laste kasvatamine on juudi elus väga tähttsad. Abielluda võib sünagoogis või vabas õhus, peigmees paneb kullast sõrmuse pruudi nimetisõrme, mille järel loetakse ette abieluleping ning rabi loeb ette abieluõnnistuse, tseremoonia lõpus astub peigmees katki veiniklaasi(meenutab Jeruusalemma templi hävitamist).
*Lehtmajadepüha on püha, mis meenutabjuutidele aega, mil nad kõrbes rännates elasid ajutiselt lehtonnides. Sellel pühal ehitavad perekonnad rohelisi onnikesi ja söövad seal seitse päeva.
*Lepituspäev on aasta suurim paastupäev, mil juudid otsivad andestust kõigilt, kelle vastu nad möödunud aastal on eksinud (lauldakse kol nidre palvet)
*Kui juudi poiss saab 13 aastaseks, peetakse teda piisavalt vanaks , et kanda vastutust enese ja Toora täitmise eest, tema kohustuseks on lugeda sünagoogiteenistusel heebrea keeles peatükk Toorast. Sünagoog-kokkusaamiste, õppimise ja jumalateenistuse koht.
Eetika
Juudid ei kremateeri oma surnuid, kuna see on nende arvates ihuliku ülestõusmise eitamine(Juudid usuvad surnute ülestõusmisse). Surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik(ühe ööpäeva jooksul) juudi kombe järgi pühitsetud mulda, surnukeha pestakse, võitakse ning mähitakse valgesse linasse. Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere.
Kristlus
Ajalugu
Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa , tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu , kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist kutsus Jeesus oma lähedased sõbrad paasapühade õhtusöögile, mida nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
Õpetus
Nagu juudid ja moslemid , usuvad ka kristlased ühte kõigeväelisse looja-Jumalasse, kõige olulisem kristlastele on see, et maailm ja kõik selles on Jumala väe ja armu väljendus. Kristlased usuvad, et Jeesus läks ristilöömisele järgenenud sabatil põrgusse, kus ta lõhkus väravad ning viis üles taevasse kõik head surnud ja andis neile seal igavese elu, samuti usuvad et Jeesus tõusis surnuist ning elab tänaseni. Kristlased usuvad et Jeesus suri inimese pattude eest, samuti usuvad, et Jumala armastusel on vägi võtta ära suurimadki inimeste patud ja pahed ning et Jumal andestab patud igaühele, kes neid kahetseb ning soovib uut elu alustada. Kristlased usuvad, et Püha Vaim oli kohal siis, kui maailm loodi ning tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänapäeval.
Rituaalid
*Kristlikus usuelus on oluline koht ühistel jumalateenistustel, ent kirikus käimine ei ole kristliku jumalateeistuse vältimatu vorm. Tavaliselt toimuvad jumalateenistused pühapäeval, sest pühapäev on kristliku nädala esimene päev: sellel päeval tõusis Jeesus surnust üles.
*Oma viimasel söömaajal murdis jeesus leiba ning võttis veinikarika ning jagas neid oma jüngritega. Sellest ajast on kristlased jaganud leiba ja veini jeesuse surma ning ülestõusmise mälestuseks- armulaud .
* Ristimine tähendab enamikele usklikele kristlaseks saamist, ristitava võib kas üleni vette kasta või teda veega piserdada.
*Kõik kristlased peavad abielu tõsiseks pühendumiseks ning paari minnes antakse Jumala ees vastastikuseid tõotusi.
*Kristliku kiriku pühad meenutavad peamiselt Jeesuse elu sündmusi ja kristliku usu algust, tähtsamaid pühi tähistatakse kõikjal. Jõulud-tähistatakse jeesuse sündimist Petlemmas. Ülestõusmispüha-jüngrid said teada, et Jeesus oli elus. Suur neljapäev-viimane õhtusöömaaeg. Suur reede-Jeesuse ristilöömine.
Eetika
Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine . Jumala silmis kõlbelise elu elamine ei ole väärtuslik iseenesest, vaid inimene, kellel juba sündides lasub pärispatt, võib niimoodi ära teenida lunastuse ning saada õndsaks. Järgitakse kümmet käsku:
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
3. Sina pead pühapäeva pühitsema.
4. Sina pead austama oma ema ja isa.
5. Sina ei tohi tappa.
6. Sina ei tohi rikkuda abielu.
7. Sina ei tohi varastada.
8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu.
9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast , ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
Islam
Ajalugu
Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund , milles asutati taevakehasid, päikest ja kuud, ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid mekasse, Kaaba templisse. Muhamed sündis Mekas 570 a pKr, jäi juba 6 aastaselt orvuks, täiskasvanuna oli Araabias lugupeetud ja edukas kaupmees . 610. aastal saab Muhamed nägemuse, et ta peab hakkama kuulutama õpetust: ei ole teisi jumalaid peale Allahi , kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal. Moslemid on veendunud, et Koraani kirjutas Jumal ning ilmutas selle Muhamedile tema 40.-62. eluaasta vahel. Muhamedi ilmutused kirjutasid üles tema kirjaoskajad järgijad. 662 aastal rändab Muhamed Mediinasse-algab moslemite ajaarvamine , pärast Mediinasse jõudmist algas misjon, aga ka poliitiline ja sõjaline tegevus. 632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid (asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus.
Õpetus
Usutakse ainujumalasse, kelleks on Allah . Suurim patt islamis on Jumalale kaaslasi omistada – Koraan ütleb, et kõike muud Jumal andestab, kuid mitte seda. Koraani järgi on Jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tahtest sõltuvad nii inimese teod ja saatused kui ka lunastus ja hukatus(õpetus ettemääratusest-vaba tahte eiramine). Usutakse inglitesse(Gabriel), kes peavad arvet inimeste tegude üle. Moslemid usuvad, et kõik Jumala prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Jumala tahtele. Muhamed sai Jumalalt täieliku ja lõpliku ilmutuse ning teda armastatakse ja austatakse Jumala viimasen prohvetina. Usutakse viimsesse kohtupäeva, mis saabub, kui vanematele allumatus kasvab, patususe suurenemine, naiste arvu kasv, asjatundmatute rolli suurenemine.
Rituaalid
*“Ei oli jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema prohvet “-neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka majaseintele(Islami tuum).
*Moslemitele on määratud viis palveaega: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikseloojangul ning öösel. Need on kohustuslikud kõigile moslemitele, kui nad ei ole haiged või reisimas.
*Islami aasta kaheksas kuu( ramadaan ) on paastumise kuu, mil loobub täiskasvanu moslem söögist, joogist, suitsust ja intiimsuhetest koidust päikseloojanguni. Eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega.
* Zakat on moslemi kogukonna õigus isiku omand lisaväärtusele, tavaliselt on selleks 2,5% isiku varast ning see jagatakse puudustkannatajatele.
*Kui vähegi võimalik, peab moslem kord elus võtma ette palverännaku Mekasse, seitse korda käiakse ümber Kaaba; seitse korda käiakse edasi-tagasi Safá ja Marwa künka vahel; minnakse Arafati mäele: keskpäevast päikseloojanguni mediteeritakse; 3x7 kivi visatakse vastu kolme kivisammast. Palverännaku lõpetab ohvripüha.
Eetika
*Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa, kuna abielu peetakse nii kahe perekonna kui ka kahe inimese vaheliseks ühenduseks, samas nõuab Koraan, et tütarlaps peab olema abieluga nõus ning teda ei tohi sundida abielluma.
*Islami seaduse järgi on mehel õigus abielluda rohkem kui ühe naisega. See aitab kindlustada igale naisele perekondlikku kaitset.
*Surnud tuleb matta nii kiiresti kui võimalik ning kuna usutakse ülestõusmisse, siis surnuid ei kremateerita. Äärmuslikku kurbust ei julgustata, sest usutakse, et vaga moslem läheb niikuinii paradiisi , liigne leinamine osutab, et Jumala armastust ja armulikkust ei usaldata.
*Keelatud on pruukida veini ning teisi alkohoolseid jooke, süüa sealiha või veretoite. Lihaloom peab olema õigel viisil tapetud.
*Koraani järgi tuleb vargal käsi otsast raiuda , abielurikkuja kividega surnuks visata , liigkasuvõtmine on keelatud ja kauplemine reglementeeritud.
Hinduism
Ajalugu
Hinduism tekkis umbes 1000 aastat enne meie aega Indias. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Vanimat ja kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks, veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Veeda usund oli Indiasse vallutajatena tunginud aarialaste usund, milesse segunes maa põliselanike draviidide(tulid Indiasse umbes 3000 a eKr) uskumusi. See aarialaste iidne rahvususund oli paljujumalaline. Veedade usundile järgnes Brahmanism -preestrikeskne ohverdamisreligioon, milles ohvritoimingud jumalused vähehaaval peaaegu täielikult välja tõrjusid. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku(tegelik tekkeaeg VII-IX sajand). Oma õpetuselt on see usund eriti salliv , sest ainus nõue on usk Veedade autoriteeti ja nende jumalikku päritolusse.
Õpetus
*Usutakse mitmesse jumalasse, või ühte jumalasse-Brahmani, kes võib avalduda eri vormides .
*Kastisüsteem, olemas neli kasti. Läbi sajandite on kasti kuulumine olnud päritav, ühest kastist teise üleminek on väga raske, igal kastil on omad reeglid ja traditsioonid, mis võivad mõjutada ametite valikut, toitumist ja suhtlemist teiste kastide liikmetega( abielud kastisiseselt). Lisaks neljale kastile on olemas viies rühm-puutumatud, kes teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid. Hinduistliku õpetuse kohaselt on igal teol mõju tulevikule(karma seadus)-inimesed, kes täidavad oma usukohustusi ustavalt ja on igapäevaelus õiglased, saavad tasuks uuestisünni(nt kõrgema kasti peres), need aga, kes eiravad usukohustusi, põhjustavad kannatusi või käituvad ebamoraalselt, saavad tõenäoliselt järgmises elus karistada (sünnivad madalamasse seisusesse, vaesusesse, kannatustesse, valusse või üldse väljaspool kastisüsteemi).
* Aatman on elusolendi olemuslik, muutumatu põhivorm. Seni kuni püsib uskumus , et inimese aatman on universaalsest brahmanist ehk maailmahingest lahus, jätkuvad kannatused. Vabanemine ehk moksa on võimalik, kui mõistetakse et aatman ja brahman on üks ja seesama. Kui inimene on karmast vabanenud ja saavutanud moksa, siis on aatman vaba taasühinemiseks brahmaniga ning uuestisündi ei toimu.
Rituaalid
*Inimesed käivad terve päeva templites, et teha annetusi, palvetada, laulda ja kuulata õpetusi. Kuna hindud austavad puid kui varju ja elu andjaid, võib peaaegu kõikides templites leida iidseid banjanipuid, mida samuti asutatakse.
*Raksa bandhana(püha)-tähendab kaitsmist ja bandhana sidumist. Peamine tseremoonia on lilledega kaunistatud siidpaela või lindi sidumine üksteise randmetele, mõnes kohas teeb seda perekonnapea, teisal aga õed vendadele .
*Divali-kõige populaarseim hindusitlik püha. Kaubitsejad sulgevad oma viimased arved, võlad on klaaritud ja hea õnne ning edukuse jumalanna laksimi auks toimub puudza. Akendele asetatakse küünlad ja laternad, et laksmi saaks sisse vaadata, põrandatele joonistatakse tema ligitõmbamiseks värvilisi mustreid.
*juustelõikamine on üks lapse sünniga seotud rituaale ehk samskara . See leiab aste kui laps on ühe-, kolme-, või viieaastane ning märgib eelmisest elust pärit halbade karmaviljade eemaldamist.
Eetika
*Austavad kõiki eluvorm: loodusnähtusi, taimi ja loomi. Austus väljendub ahisma ideena-keeldumisena kahjustada mistahes elusolendit. Ahisma aluseks on õpetus hingede rändamisest, mille järgi pisimgi loomake on varem võinud olla inimene.
*Kõige rohkem austatakse lehma, kuna lehm on inimesest kõrgem olend ning teda ei tohi tappa.
*Kui vanemad tahavad last eostada, võivad nad nõu pidada preesriga, et eida sobiv aeg seksuaalaktiks, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hindusistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks.
Budism
Ajalugu
Budism tekkis VI sajandil eKr kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-india valitseja poeg Siddharta Gautama ehk Buddha . Talle ennustati et hakkab maailma kannatusi nähes mungaks ning et seda vältida hoiti teda kaitsvate müüride vahel. Otsustab askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Ta paastus kuus aastat, siis andis alla ning otsustas mediteerida niikaua , kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni , mida otsis: ta leidis kesktee , teadmise, millega saavutatud võit elujanu ja uuestisündide lõputu ringkäigu üle. Alguses otsustas oma leitud õpetust mitte kuulutada, kuid hiljem muutis meelt ning tegi seda siiski. Buddha suri 80 aastaselt.
Õpetus
Neli õilsat tõde:

Elu on kannatus: sünd, vananemine, surm ja kiindumine on piinarikkad.

Kannatuse põhjus on elujanu. See on igatsus meelelisuse ja naudingute järele, mis seob olemasolu külge ja viib uuestisündmistele.

Kannatus kallab ja uuestisündimiste ringkäik lõpeb, kui elujanu on täielikult kustunud

Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamisele viib kaheksaosaline tee. See koosneb praktilistest elujuhistest, mille abil on võimalik kulgeda askees ja meelelisuse vahelist keskteed.
Kaheksaosaline tee:

Õige arusaam-nelja õilsa tõe mõistmine ning selle taipamine , mis põhjustab uuestisünnis karma seaduse järgi head ja mis halba.

Õige meel-himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted

Õige kõne-hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest, tühjast jutust

õige tegutsemine on tapmise, varastamise , ebaseadusliku suguühte vältimine

õige eluviis-ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid

õige püüdluse abil välditakse halva meeleoli tekkimist ja tõrjutakse kõrvale juba ilmnenud kahjulikud mõtted

õige ärksus-inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused

õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus , rahutus ja vaimne murelikkus ning kahtlemine.
Rituaalid
*Mõtlus ehk meditatsioon -vabastatakse vaim kirest, vägivallast, ükskõiksusest, armukadedusest ja uhkusest võimaldades nii särada loomulikul tarkusel. Mediteeritakse tavaliselt vaikses kohas, istudes lootoasendis või jalad risti.
*Retsisteerimine on budistliku tegevuse teine tähtis osa, seda nii templites, kloostrites kui ka kodudes. Paljude koolkondade budistid retsisteerivad keskendumiseks fraase , salme või lõike budistlikest pühakirjadest. Retsisteerimine on pidustuste ja tseremooniate loomulik osa kõikjal budistlikus maailmas.
*Kloostrid on koduks munkadele või nunnadele, ent need on avatud ka külalistele, eriti usupühade ajal.
Eetika
Budistliku eetika keskmes on inimene, tema sisemine seisund ning meelestatus. Erinevalt näiteks kristlusest või islamist ei usuta Jumala olemasolusse ega tema kõikvõimsusesse ning seega ei ole kõlbelisus siin seotud reeglite ja kohustustega, vaid seisneb eelkõige enese arendamises. Kuigi budistliku eetika keskmes ei ole reeglid ja kohustused, annab budism siiski teatud juhised, mis soovitavad, kuidas teel valgustatuse poole käituda. Ent neid ettekirjutusi ei tule järgida pimesi, vaid teha seda õigetel põhjustel. See tähendab, et inimene võiks teadvustada ja arendada endas ainult teatud omadusi, nimelt neid, mis on vooruslikud.  „Ma asun õppimise teele, hoidudes elusolendite vigastamisest, selle võtmisest, mis pole antud, aistingute väärkasutamisest, valetamisest, enesemürgitamisest alkoholi või droogidega.