Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Budism (0)

1 Hindamata
Punktid
Budism - Budismi, mis sai alguse Buddha, eesmärgiks on kannatusest vabanemine, nad on veendunud, et kõrvaldades teadmatuse sõltuvuslikkust tekkimisest vahetu mõistmise ja taju kaudu, vabanetakse ihast püsiva järgi, mis põhjustabki kannatusi.
BUDISM
Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta . Tema kohta on kõige rohkem legende.
Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks.
4 üllast tõde:
1. tõde kannatuses – elu ongi kannatus
2. tõde kannatuse põhjusest – kannatusel on põhjus, võrgutatus
3. tõde kannatuse lakkamisest
4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee – kesktee , milles tuleb vältida äärmusi)
Lunastusõpetus
Lunastusseisund – nirvaana (tühjus)
Dharma
Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda.
Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee.
Kausaalsus – põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud
AVIDYA – teadmatus, nõmedus
Kolm kalliskivi , millele toetub

Pühakiri: „T(r)ipitaka“, tähendab kolme korvi õpetust.
Meetodid:
  • Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama.
  • Analüüsiv vaatlus – inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus.

Brahmaseisund – eetiliste väärtuste koondnimetus:
  • kaastunne
  • sõbralikkus („maitri“ – ennastsalgav armastus)
  • rõõm
  • võrdne suhtumine

Sangha
Sangha e. kogudus jaguneb kaheks:
  • ilmikud – tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine
  • mungad ja nunnad – mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu| deks , nunni bhiksuni|deks, tõlkes – kerjus ; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed
    Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu.
    Mungatõotuse 10 punkti:
    Tõotan, et ma…
  • ei tapa ühtegi elusolendit.
  • ei võta seda, mida mulle antud ei ole.
  • hoidun kõrvatust elust.
  • ei valeta iial.
  • ei tarvita joovastavaid jooke .
  • ei söö keelatud aegadel .
  • ei tantsi, ei laula, ei mängi pilli ega osale näitemängudes.
  • ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid.
  • ei heida magama kõrgele ja laiale voodile .
  • ei võta vastu kulda ega hõbedat.
    Munk tohib omada vaid väheseid asju – nõel, sõel (enne vee joomist tuleb vesi läbi sõela lasta, et pisiolendeid ära ei jooks ), kerjakauss, rüü, sandaalid, palvehelmed (108 helmest, mis tähistavad Buddha omadusi), habemenuga.
    Munk viib läbi usulisi toiminguid , kerjab, jagab õpetust. Ülesandeks on näidata ilmikutele teed nirvaana suunas.
    Mungad lähevad hommikul kerjama ja peavad sööma enne keskpäeva, ülejäänud päev kuulub paastumisele.
    Kõige põhilisem praktika on meditatsioon . Buddha kuju kasutatakse, et keskenduda meditatsioonile.
    On olemas templid, kus asub altar (Buddha kuju). Palveveskid, mida kasutatakse palvete ajal.
    Peasuunad
    • HINAJAANA BUDISM – „väike sõiduk“ või „ kitsas tee“; Buddha algsele õpetusele kõige lähemalseisev; nirvaanasse jõudmine on võimalik vaid neile, kes järgivad õilsat 8- astmelist teed, munkadele; põhirõhk on mediteerimisel; stuupa – Buddha säilmete hoidmise koht; Buddhat austatakse kui suurt õpetajat ja teenäitajat; levinud Kagu-Aasias – Tai, Sri Lanka , Birma
    • MAHAJAANA BUDISM – „suur sõiduk“ või „lai tee“; nirvaanasse jõudmine on võimalik kõigile; inimene peab lootma Buddha ja teiste usklike abile; bodishattva – inimene, kes annab tõotuse aidata praegusest ja läbi kõikide oma ümbersündide teisi inimesi; lõpuks saavad bodishattvatest Buddhad – Buddhade paljusus; austatakse Buddhat jumalana; enimlevinud budism

    * Lamaism – tuntuim budist – Dalai -Laama (sellest on nimi tulnud); Tiibeti budism; tähtsal kohal Laamad – Dalai-Laama, Pantšen-Laama, usutakse, et Laamadel on üleloomulikud võimed (Dalai-Laama kehastub taas ümber)
    On olemas punasemütsilised ja kollasemütsilised mungad.
    Mandala – värviliivadest tehtud pildid, sümboliseerib universumit; pilt tehakse valmis ühe päevaga ja lõhutakse ära sama päeva õhtul
    * Zen-budism – inimene viib oma igapäevaelus läbi meditatsioone
  • Budism #1 Budism #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor numb Õppematerjali autor
    budismist.
    lunastusõpetus, kogudus, peasuunad jne

    Sarnased õppematerjalid

    Budismist üldiselt-budismi sümbolid
    50
    doc

    Budismist üldiselt, budismi sümbolid

    aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

    Religioon
    Keskkooli kogu materjal budismist
    9
    doc

    Keskkooli kogu materjal budismist

    Usundilugu Budism Dharma ­ seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha ­ kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ­ ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.

    Usundiõpetus
    USUNDI arvestus TH 2010
    5
    odt

    USUNDI arvestus TH 2010

    Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt ­ eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing ­ Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ­ ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis ­ inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu ­ religioosne keeld Mana ­ Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi preester; ka jum

    Usundiõpetus
    Usundilugu
    9
    odt

    Usundilugu

    sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult lakanud; neljandaks, teadmiseni, kuidas kiindumine lakkab, viib kaheksaosaline tee; inimesekeskne; levis rohkem, kui Hiina okupeeris Tiibeti Peasuunad ­ juba Buddha eluajal olid erinevad suunad; lõhenemine oli 3. sajandil eKr; Hinajana budism ehk kitsas tee ehk väike sõiduk ehk vanemate õpetus; pühakirjaks on Tipitaka ehk kolme korvi õpetus; õpetuses seisneb, et samsaarast saavad väljuda vaid mungad; austatakse ajaloolist Buddhat isikuna; kummardatakse Buddha säilmeid; levinud Sri Lankal, Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodzas, osas Vietnamis; neid on 127 miljonit; Mahajana budism ehk lai tee ehk suur sõiduk; sansaaradest saavad vabaneda kõik, tänu bodishattvatele; Gautama Siddhartat austatakse kui jumalust; palju

    Usundiõpetus
    Usundilugu
    7
    docx

    Usundilugu

    budistlik tatrism(Butistlik müstika). Peab kõige kiiremaks teeks valgustus seisundiks.Vodhi-seisund, et sinna jõuda peab tegema palju erinevaid harjutusi.Pühad tekstid ­ tantra. Inimesed kes ei ole tantristid need ei saa harjutustest aru.Mantrate kordamine ­ ,,on mane padwe hum". Harjutused: Jooga, visuaalsed abivahendid(mandalad), rituaalsete pillide kasutamie, guru ja õpilase suhe, surmakogemus. 4. Lamaism ehk Tiibeti budism ­ Pärineb tiibetist. Erineb: Usk laamade reinkavnatsiooni(uuesti sündi). Laama ­ Kõrgeim õpetaja, peab vastama kindlatele nõuetele(pühades testides kirjas). Usutakse kadunud püha kirjade taastamisse meistrite(tertõön- aarde leida) poolt. Tertönnid tegelevad Buda salajaste õpetuste leidmissega, tekstist. Budda võib ilmuda inimkujul. Kannavad palvelippe kaasas. On palve rattad ka, või palveveskid. Tsam-tantsu vaatamine. 25% munkadest elavad

    Usundiõpetus
    Budism-taoism ja šintoism
    2
    doc

    Budism, taoism ja šintoism

    Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks on teiste päästmine. Pühad tekstid Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud, mistõttu mungad ja nunnad andsid õpetusi edasi suuliselt. 1. saj

    Ajalugu
    Usundiloo mõisted
    7
    doc

    Usundiloo mõisted

    alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism ­ budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. ­ 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6

    Üldine usundilugu
    Üldine usundilugu
    12
    odt

    Üldine usundilugu

    olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6

    Üldine usundilugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun