KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ü...
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Be...
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eral...
· Poliitika kui võimalikkuse kunst on võimalus teha inimestega ja ka mitte teha, lubada või mitte lubada, võimalikkus võimaldada ja mitte võimaldada. NL õlletööstuses, lihakombinaatides varastati asju, või kui asju enam ei saanud, siis aega loeti lehti, jutustati teistega. · Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; ...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(...
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): ee...
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ...........................................................................................9 1 Sissejuhatus Kaubanduse käsitlusel majandusteaduses ja -praktikas on pikk ajalugu. Uutes muutuvates oludes on aga selgunud, et mõiste, mida oleme korduvalt kasutanud, on avatud teoreeti...
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste pl...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) ...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad ...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
annaabi.ee 
