Kas tuleviku ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada (0)

KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA?
G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise?
Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust „orjapõlve”. 1798 .aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ülemvõimust. Ülestõus aga ebaõnnestus ja see tõi endaga kaasa Iirimaa formaalse liitmise Ühendatud Kuningriigi külge. Kiiresti kadus iirlaste ajalooline keldi keelterühma gaeli keel. Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud see vägivalda,mis nõudis üle 3000 inimelu . Rahuläbirääkimised on edenema hakkanud alles viimastel aastatel. Iirimaaga sarnaselt võitles ka Sotimaa innukalt oma iseseisvuse eest, olles kannatanud sajanditepikkust inglise feodaalide rõhumist. Walter Scott on peegeldanud oma romaanides sügavuti šoti rahva vabadusvõitlust, kujutades realistlikult rahva otsustavat osa selles.
Ka Eesti rahvas on tundnud võõrvõimu rõhumise maitset. Vene okupatsiooni ajal kehtestati Eesti relvajõu najal püsiv totalitaarne diktatuur, mis tõi endaga kaasa natsionaliseerumise, repressioonid , üheparteisüsteemi, Eesti ametnikkonna asendamise Vene rahvusest kodanikega. Asjaajamiskeeleks sai vene keel.Okupatsiooniaastate vältel küüditati massiliselt eestlasi Siberisse, hukati ilma kohtuta, viidi läbi rahvusvaheliste konvektsioonide rikkumisi. Teise maailmasõja ajal taheti palju noori Eesti mehi Vene sõjaväkke, tihti põgenesid nad sõjaväekohustuse eest metsa varjule, kuid kui nad kätte saadi, sai tulemus olla vaid üks- hukkamine . Nii jäi Eestimaa ilma paljudest oma noortest meestest. Eesti suursaadik Moskvas,Marina Kaljurand, on öelnud,et Eesti-Vene suhted on praegusel ajal mitmepalgelised. Spektri ühel poolel on suhted, mis toimivad väga hästi. Need on kultuurisuhted, suhted ametkondade, näiteks piirivalve ja tolli vahel. Spektri teisel poolel on aga küsimused, milles Eesti ja Venemaa praegu on erinevatel seisukohtadel. Eelkõige on see erinev hinnang ajaloosündmustele, siiamaani seisab piirileping. Sinna vahele jäävad majandussuhted ning turismi kasv – järjest rohkem venelasi külastab Eestit, sest Eesti pakub venelastele huvi ka kui turismimagnet .
Ka Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus” peavad Andres Paas , Vargamäe peremes , ja Mari, endine talu tüdruk, võitlema minevikuga. Pärast Andrese naise Krõõda surma jääb Mari hoolitsema pere laste eest, kuna ta oli Krõõda eluajal andnud talle lubaduse hoolitseda nende eest, kui temaga peaks midagi juhtuma. Sellepärast jätab ta unarusse oma abikaasa Jussi , kes käib teda palumas,et ta tagasi sauna tuleks. Kuid Maril pole südant jätta Krõõda lapsi omapäi. Nii saab Juss armukadedaks Andrese peale ja lõpuks ei leia endas jõuda sellest üle saada ja poob ennast sauna taha üles. Andrest ja Marit jääb see kogu eluks painama ja kui haigus Mari ja Jussi lapsed murrab, on Mari kindel, et see on Jussi kättemaks Andresele ja temale. Jussi surma ei suuda Mari endale kunagi andestada , kuigi ta üritab Andrese eest oma meeleheidet varjata.
Minevik on äärmiselt oluline vahend tuleviku paremaks muutmisel. Inimkonda viib edasi mõtteviis,et inimesed peaksid andestama, kuid mitte unustama . Nii oleks võimalik ühel päeval ka lahendada Eesti-Venemaa probleemid ja samuti ka Inglismaa, Iirimaa ja Sotimaa probleemid ning rahulikult üksteise kõrval elada.
Merilin Rätt, 12 c