Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ehit, konstr, mahuarvutus, kaev, tellija, eelarvestamise, ehituskulud, raketise, kaeve, talo, tööjõud, ehitusmaksumus, mikro, ehituskulude, alltöö, arvutuse, loetelu, klassifikatsioon, ehitusmaksumuse, töövõtja, taldmik, klassifikaator, funktsionaalse, projekteerija, püsikulud, kulusid, teat, eelarvestamine, alusdokumendid, alltöövõtt, masinad-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
Ajanormi (tööjõu tootlikkust mõjutavad): 1)Regionaalne eripära 2)Loodus (tehis-) keskkonna mõju 3)”õppimiskõver” 4)Tegurid, mis seonduvad ületunnitööga ja mitmes vahetuses töötamisega 5)Seosed tööjõu ja juhtimise vahel 4.2.6. Ehituskulude liigitamine Eestis Ajaloost: - Ehitusprojektide koostamise ajutine juhend (3. Ehitusmaksumus) 1991. aastal - Ehituskulude liigitamise eeskirjad (ELE, 1992, DIN 1982, eelarvevorme polnud) - Ehituskulud EVS 665:1996 (Kolde Projekt) - Ehituskulude liigitamise juhend (ELJ) 1998 (DIN 277 1993.a., TTÜ + kommentaarid eelarvevormidega) - Ehituskulude liigitamine EVS 885:2005 (BK Konsultandid AS ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit) Ehituskulude liigitamise eesmärk: -Ehituskulude liigitamine toimub ühistel alustel -Teha võrreldavaks erinevate koostajate poolt arvutatud eelarvelised arvutused -Ühtsete töömahtude arvutamise reeglite kasutamine
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel.
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku
(kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega. Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud
näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett) • matemaatilised (soojuskao valem) •statistilised (seaduspära väljatoomine kogutud andmete alusel) Maksumust võib pidada üheks hoone otstarvet ja välisilmet iseloomustavaks parameetriks ning seega
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
Projekteerimiskäigu maksumuskontroll vajab juba olulisi ressursse ja seda ei tohiks teha enne sobiva lahenduse määratlemist ja kinnitamist. Oluline teise ja kolmanda maksumusplaanimise etapi kattumine toob aga kaasa vaid probleeme. 1 Lähteülesande formuleerimisel peaks maksumusplaanija töötama kogu meeskonnaga: mitte ainult otseselt ehitise projekteerimisega seotud spetsialistidega, aga ka tellija esindajate ja projektijuhiga, samuti võimaluse korral maastikuarhitektidega. Kuna sobiva projektlahenduse kujundamine jätkub koos ehitise kuju määratlemisega, on maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks.
Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele
3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele.
111. Väljundid kavandi koosseisus et kontrollida - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatoodeks ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne
Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19. Ehituse töövõtulepingute üldisedtingimused, nende olemus ja vajadus ( Jüri Sutt lk32) Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks
o Defektid o Muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist 8. Keelab mittevastavate materjalide kasutamise 9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli
EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh
Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus. Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi. 4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja ühendamine olemasoleva veeärastussüsteemiga. Tööprojektis peab olema näha ka tasandatava ehitusplatsi lõiked ja kalded. Tööprojekt peab olema piisav kaeveloa taotlemiseks Väike-Maarja vallalt. 2.1.2 Lammutus ja koristustööd Olemasolev territoorium on umbes 30% ulatuses kaetud puude ning põõsastikuga, mis tellija enne tööde algust eemaldab. Platsil leiduv ehituspraht ja vanad autorehvid tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Platsil asuvad maa-alused mahutid vms. kommunikatsioonid tuleb välja kaevata ning metall transportida vanametalli laoplatsile. Tellija tühjendab mahutid ning toimetab võimalikud ohtlikud jäätmed lähedal asuvale Väike-Maarja ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Ehitusplatsilt leiduv asbesti sisaldav isolatsioonimaterjal tuleb käsitleda vastavalt kehtivale korrale
Objekti soojakute äraviimine tk 7 1 0,50 2 3,5 Piirdeaedade ära viimine jm 275 0,64 0,16 4 44,0 8 4. TÕÕVÕTUMEETOD Hoone töövõtumeetodiks on fikseeritud hinnaga ehituse peatöövõtt. Antud töövõtumeetodil on ehitustöövõtja poolt vaadatud eelised: - kasum on hinna sees; - tellija ja projekteerija sekkumine on minimaalne; - innovaatilised lahendused võivad kasumit suurendad; - töövõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjale. Kuid puudusteks on ehitustöövõtja poolt vaadatuna: - pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit; - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema kulutis arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob. [jüri sütt "Ehituskorraldus"]
1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised,
82 Ehitusaegsed tehnovõrgud ja seadmed 821 Ajutine veevarustus ja kanalisatsioon 822 Ajutine elektrivarustus 823 Telefon Ajutine valgustus 3 Kuu 1 000 kr 3 000 kr 86 Ehitusplatsi ekspluatsioonimaterjalid ja energia 861 Elekter 3 Kuu 500 kr 1 500 kr 862 Vesi ja kanalisatsioon 864 Kütus ja muus kulutused Tellija sõiduautodele 87 Ehitusplatsi transport Ehitustehnika vedu 8h 700 kr 5 600 kr 8 EHITUSPLATSI EKSPLUATATSIOONIKULUD KOKKU 70 100 kr Tabel 11. Ehitusplatsi ekspluatatsioonikulud. 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD
tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui mitterahalistes näitajates. Eesmärgid ja tähtsus: · Eelarvete abil ühildatakse omanike ja tegevjuhtkonna eesmärgid ettevõtte eesmärkidega. · Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamine sunnib juhte oma tegevusi analüüsima ja läbi vaatama jooksvate tegevuste tulemusi, tingimusi ja ressursse. · Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine. Eelarvestamise protsessis analüüsitakse ja vaadatakse läbi alternatiivsed võimalused ressursside jaotamisel ja kasutamisel. · Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel kasutajatel oleks sellele infole juurdepääs. · Eelarve kui motiveerimisvahend. Eelarve motiveeriv efekt väheneb, kui: a) ülesannete ebamäärasuse aste on kõrge
[email protected] müük juhataja) 4.Maasinad Ehitusmasinate ja Üldine Edise Ehitus OÜ 3 325 773 [email protected] seadmete rent Üldine Kaevexer OÜ Kaevetööd 5103295 [email protected] Kinnisvaraehitus Kaeve ja kve@kinnisvaraehitu Üldine 53 491 513 OÜ planeerimistööd s.ee Kaevetööd, mullatööd, [email protected] Keyto Langinen Matex Kopad OÜ 56 488 916
Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud: - Strateegiad · Äristrateegia (müügi suurendamine) · Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) · Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) - Funktsionaalsed strateegiad · Innovatsioonistrateegia · Töökorralduse strateegia · Personalistrateegia · IT-strateegia · jne c. Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve
Aga kõik sisaldavad põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (1, lk 15) Kuluarvestuses kasutatavaid põhisüsteeme on kaks: tellimuste kaupa kirjendamine ehk tellimuste kalkuleerimismeetod ning toote valmistamise käigu protsesside või allüksuste lõikes kirjendamine. Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse, kui sama toodet valmistatakse muutumatuna pikka aega. Teine süsteem on kohasem, kui igal tootmisperioodil tehakse tellija soovide kohaselt omaette töid või valmistatakse omaette tooteid. Sõltumata kuluarvestuse süsteemist tekib ühiku hinna määramisel ikkagi vajadus mingisuguse keskväärtuse leidmise järele. Meetodite erinevus seisnebki selle leidmise viisis. (2, lk15) On olemas ka kolmas kuluarvestussüsteem, mida nimetatakse operatsioonimeetodiks ning mis on segu protsessi ja tellimusjärgse kuluarvestuse süsteemist. 5 TÖÖKULUARVESTUS
56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses 59. Võrkgraafik juhtimisvahendina ehituses 60. Ehitusplatsi üldplaan ja selle vajadus ehitustegevuse osapooltele 46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse · Tellija jätab endale õiguse lükata tagasi enne hankelepingu sõlmimist kõik pakkumused, kui hindamisel kõige madalama hinnaga pakkumus ületab Tellija poolt hanke tulemuse alusel sõlmitava hankelepingu maksumuse katteks planeeritud rahalisi vahendeid. · Tellija jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hanke hankemenetluse toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
jaotuse puhul - Muutunud jaotusalus üldkulude jagamisel kajastab kulude teket paremini kui otsese tööjõu kulud - Paljud üldkulud, mis muidu oleksid jaotatud kõigi tööde vahel, saavad sel kombel otseselt tekkekohaga seostatud ja kinnistatud sinna, kuhu nad kuuluvad 84 Lepingu kuluarvestus Lepingu kuluarvestus (contract costing) sarnaneb tellimuse kuluarvestusega ning seda kasutatakse pikaajaliste tellija erinõuete järgi tehtavate tööde puhul (ehitus, nõustamisprojektid). Suhteliselt palju kulusid võib liigitada otseste kulude alla (telefon, lähetuskulud, transport). Enamasti teeb tellija vahemakseid ning aluseks on üleantud aktsepteeritud tööd. Võtmeküsimus arvestuses on kasumi hindamine ja pooleliolevate tööde maksumuse määramine 85 Partii kuluarvestus Partii kuluarvestust (batch costing) kasutatakse, kui
tähtsamatele funktsioonidele nagu põhitootmine, abitootmine, turundus. Tootel või teenusel põhinev struktuurüksusteks jaotamine- sõltub toodete või tootegrupi või teenuse eripärast. Regionaalsel lähenemisel ettevõtte struktuurüksuste loomiseks- vastutuse aluseks geograafiline piirkond. Klientide alusel ülesehitatud- ettevõtte struktuur tugineb spetsiifilistele kliendirühmadele. Ettevõtte kombineeritud struktuur Tegevuspõhine eelarvestamine - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning tehtavad kulutused. Tegevuspõhine eelarvestamine koosneb järgnevatest sammudest: Prognoositakse ja eelarvestatakse eelarveperioodi kuluobjektide müügimaht ja hind. Tehakse kindlaks müügimahu saavutamiseks vajalikud tegevused.
Tulekustutid paigaldatakse hästi nähtavale ja juurdepääsetavale kohale. 2.10 Keskkonnakaitse Tolmu vältimiseks: - konteinerid ja kallurid kaetakse kilede või võrkudega, - ehitusplatsil ladustatavat prügi niisutatakse vajadusel, Jäätmed sorteeritakse nii, et välditakse ohtlike jäätmete segunemist mitteohtlike jäätmetega. 2.11 Ladude vajadus ja paigutus. Laod on vajalikud järgmistele materjalidele: - armatuur, puitmaterjal, raketise kilbid, kuivsegukotid, tugipostid ja kaldtoed; - paigaldamata raudbetoon elemendid ladustatakse nii, et nad ei segaks kraana ja autode liikumist ja asuksid kraana töötsoonis; - Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud - kergseinte karkassid ja kipsplaadid Materjalid ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt
annaabi.ee 
